2-23-150407/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista G Bilt Revensen OÜ kasuks kostja ja Ühisraha OÜ vahel 03.05.2023 sõlmitud Väljamõistetud nõuded tuleb G Bil tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr xxxx, LHV Pank.
Legislator headnote
AI generated2-23-150407/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista G Bilt Revensen OÜ kasuks kostja ja Ühisraha OÜ vahel 03.05.2023 sõlmitud Väljamõistetud nõuded tuleb G Bil tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr xxxx, LHV Pank.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-150407
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi G B vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6495,47 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Revensen OÜ, registrikood: 16625699, asukoht:
Tartu mnt 13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa, e-posti
aadress: aivira.kollamaa@revensen.ee
Kostja: G B, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:
xxxx
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista G Bilt Revensen OÜ kasuks kostja ja Ühisraha OÜ vahel 03.05.2023 sõlmitud
laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 4212,69 eurot, intressivõlgnevus 394,13
eurot, lepingu hooldustasu 57,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus 505,74 eurot ja edasiulatuv viivis alates 09.04.2024 põhinõudelt 4212,69 eurolt
28% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
3. Väljamõistetud nõuded tuleb G Bil tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr xxxx, LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „kostja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja
tsiviilasja nr 2-23-150407“.
4. Jätta menetluskulud G Bi kanda.
5. Välja mõista G Bilt Revensen OÜ kasuks menetluskulud summas 1250 eurot ning
menetluskuludelt 1250 eurot eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-150407 Revensen OÜ hagi G B vastu võlgnevuse
nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud
TsMS § 314¹ lg 2 alusel 26.06.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 16.07.2024
hagile vastust esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg
1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada
hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest
kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla
summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4212,69 eurot,
intressivõlgnevus 394,13 eurot, lepingu hooldustasu 57,60 eurot, sissenõudmiskulud summas 40
eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 505,74 eurot ja edasiulatuv viivis alates
09.04.2024 põhinõudelt 4212,69 eurolt 28% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal,
et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, vastutustundlikku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ja
kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Ühisraha
OÜ vahel 03.05.2023 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 4212,69 eurot,
intressivõlgnevuse 394,13 eurot, lepingu hooldustasu 57,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 505,74 eurot ja edasiulatuva viivise alates 09.04.2024
põhinõudelt 4212,69 eurolt 28% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi
ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse
täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel määrab kohus, et
tagaseljaotsusega väljamõistetud nõuded tuleb kostjal tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr
EE067700771008684951, LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb kostjal märkida: „kostja ees-
ja perekonnanimi, isikukood ja tsiviilasja nr 2-23-150407“.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja
TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista
menetluskulud 1250 eurot (sh riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20
eurot ja õigusabikulud 600 eurot, 5 h x 120=600 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulu koosneb
järgnevast: nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine, sh
tõendite tellimine ja kogumine ja hagiavalduse koostamine, hagi esitamine (hagi lisade
komplekteerimine. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus mõistab
kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1250 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik