2-24-10388/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10388

Kohtuasi

PlusPlus

Capital

AS

pangakontode

Euroopa

arestimismääruse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

PlusPlus Capital AS määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS riigilõivu tagastamise taotlus ning tagastada

PlusPlus Capital AS määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot PlusPlus Capital AS

arvelduskontole nr EE662200221052378572.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 11.07.2024 määrus ja saata asi maakohtule PlusPlus

Capital AS avalduse pangakontode Euroopa arestimismääruse saamiseks uueks

lahendamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PlusPlus Capital AS (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule pangakontode Euroopa

arestimismääruse taotluse.

2. Taotluse kohaselt on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond teinud 30.09.2021 avaldaja kasuks

maksekäsu X’i (võlgnik) suhtes, millega kohustati võlgnikku tasuma avaldaja põhinõue

2324,83 eurot, kõrvalnõuded 486,72 eurot ja hüvitama riigilõiv 99,35 eurot ja menetluskulud

2-24-10388

20 eurot. Maksekäsuga kohustati võlgnikku tasuma avaldajale täiendavalt viivist põhinõudelt

0,065000% päevas alates 01.10.2021.

2.1. Avaldaja selgitas, et võlgnikul on Saksamaa Liitvabariigis avatud N26 Bank AG

arvelduskonto nr DE95100110012624551451. Võlgniku suhtes on Eestis algatatud 9 täiteasja,

nõuete summad kokku on 39 098,16 eurot. Kõige varasem täitemenetlus algatati 16.03.2021.

Võlgnik hoidub kohustuse tasumisest Eesti täitemenetlustes, mida tõendab esitatud vara ja

kohustuste nimekiri (võlgnik ise kinnitas, et omab N26 kontot, kuhu ta saab igakuiselt töötasu

umbes 3000 eurot). Välismaa konto arestimiseks on 2 võimalust: alustada tavalist

täitemenetlust või arestida konto pangakontode Euroopa arestimismääruse abil. Antud juhul ei

asu võlgnik Saksamaal ja täitemenetlust tema vastu ei ole võimalik alustada. Avaldaja taotleb

arestimismääruse väljastamist, kuna teistmoodi ei ole antud juhul võimalik N26 pangakontot

arestida. Koos avaldusega esitas avaldaja tõenditena muuhulgas Pärnu Maakohtu 30.09.2021

maksekäsu kiirmenetluse otsuse tsiviilasjas nr 2-21-126560, võlgniku vara ja kohustuste

nimekirja ja kohtutäituri 24.04.2024 teate täiteasjas nr 176/2021/2880.

3. Maakohus jättis 10.07.2024 määrusega avaldaja taotluse käiguta ja kohustas avaldajat

esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.05.2014 määruse (EL) nr 655/2014 (edaspidi

arestimismäärus) alusel täiendavad andmed ja tõendid selle kohta, et arestimismääruse art 7 lg-

s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Kohus märkis, et avaldaja ei ole avalduses põhistanud ja

esitanud tõendeid selle kohta, et võlgniku suhtes ei ole võimalik Saksamaal alustada

täitemenetlust. Kohus andis avaldajale tähtaja esitada kohtule täiendavad asjaolud ja tõendid

selle kohta, et arestimismääruse väljaandmiseks esineb pakiline vajadus, kuna on reaalne oht,

et ilma sellise meetmeta oleks avaldaja kasuks tehtud kohtulahendi hilisem täitmine takistatud

või keerukam.

4. 11.07.2024 seisukohas selgitas avaldaja, et N26 panga näol on tegemist virtuaalpangaga,

milles konto avamine käib internetis aadressil https://n26.com/en-eu ning isikul puudub vajadus

pangakonto avamiseks viibida Saksa Liitvabariigis. Täitemenetluse alustamiseks peab avaldaja

tõendama, et võlgniku elu- või asukoht asub samas riigis. Antud juhul on võlgniku elukoha

aadress rahvastikuregistri järgi XXX, Tallinn. Avaldajal puudub teave võlgnikul muu elu- või

asukoha kohta. Kuna avaldaja ei saa tõendada võlgniku asumist Saksamaa Liitvabariigis, ei ole

avaldajal võimalik ka tõendada seal täitemenetluse alustamise võimatust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohtu 11.07.2024 määrusega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus pangakontode

Euroopa arestimismääruse tegemiseks võlgniku pangakonto arestimiseks. Maakohus jättis

menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3911 lg-le 1 ning märkis, et

arestimismääruse art 7 lg 1 kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud

piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme

võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja

poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam. Kuivõrd

arestimismääruse tegemise tingimused peaksid looma asjakohase tasakaalu võlausaldajapoolse

arestimismääruse saamise huvi ja võlgnikupoolse arestimismääruse kuritarvitamise vältimise

huvi vahel, tuleb arestimismääruse tegemiseks võlausaldajal (avaldajal) kohut veenda, et tema

nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib olemasoleva

kohtuotsuse täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et

ajaks, mil võlausaldaja saab lasta olemasoleva kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma

2-24-10388

vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud, kas selle tegelikust väärtusest

odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu. Kohus peab hindama

võlausaldaja poolt sellise riski olemasolu tõestamiseks esitatud tõendeid (vt arestimismääruse

preambula p 14).

7. Praegusel juhul põhistab avaldaja arestimismääruse tegemise vajadust sellega, et ilma

arestimismääruse tegemiseta ei ole võimalik võlgniku N26 Bank AS-is avatud kontol olevate

vahendite arvelt avaldaja nõuet täita, sest võlgniku suhtes ei ole võimalik Saksamaal

täitemenetlust alustada, kuna võlgnik ei ela Saksamaal, vaid Eestis. Avaldaja ei ole

põhjendanud, et võlgniku Saksamaal asuva vara suhtes ei ole võimalik täitemenetlust alustada,

kui võlgnik ei ela Saksamaal, kuigi kohus juhtis vastavale vajadusele tähelepanu 10.07.2024

määruses. Analoogses olukorras on avaldaja võlausaldajana väitnud, et Saksamaal läheb

täitemenetluse alustamiseks aega 1-2 kuud (nt tsiviilasi nr 2-22-11253). Eeltoodut arvestades

ei anna avaldaja põhjendused ja kohtule esitatud tõendid alust arestimismääruse tegemiseks.

Avaldaja ei ole välja toonud, põhistanud ega veennud kohut selles, et tema nõue vajab kiiresti

kohtulikku kaitset arestimismääruse tegemisega. Taotlusest ei nähtu asjaolusid, millest saaks

järeldada, et võlgnik asuks pahatahtlikult oma vara peitma või võõrandama.

8. Kuivõrd arestimismääruse art 7 lg 1 eeldused ei ole täidetud, jättis kohus avalduse

arestimismääruse tegemiseks rahuldamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata

menetlust. Avaldaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt maksekorraldusel märgitud andmetele.

9.1. Avaldaja ei nõustu, et arestimismääruse art 7 lg-s 1 toodud eeldused ei ole täidetud.

9.2. Avaldaja selgitas, et võlgnikul ei ole Saksamaal elukohta ega vara, mille asukohta saaks

lugeda tema elukohaks, ning seetõttu puudub ka võimalus täitemenetluse alustamiseks

Saksamaal. Saksamaal reguleeritakse sundtäitmist peamiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(Zivilprozessordnung, ZPO) §-dega 704 jj. ZPO § 704 järgi võib sundtäitmist taotleda lõplike

otsuste alusel, mis on muutunud lõplikuks ja siduvaks või mis on kuulutatud ajutiselt täitmisele

pööratavaks. ZPO § 946 ja sellele järgnevad paragrahvid sisaldavad sätteid, mis on seotud

määrusega (EL) nr 655/2014, mis reguleerib nõuete piiriülest täitmist ELi liikmesriikide vahel.

Saksamaa esimese astme kohus on pädev nõudeid täitmisele pöörama, et tagada meetmete

võtmine, nende lubamine või nendest hoidumine (ZPO § 887, 888 ja 890). Nõuete ja muu

varaga seotud täitemenetluse küsimustes on pädev see esimese astme kohus (Amtsgericht),

kelle tööpiirkonnas asub võlgniku elukoht. Kui võlgniku elukoht ei ole Saksamaal, on pädev

see kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara (ZPO § 13 ja 828). Kohtutäituri teatise järgi on võlgnik

25.08.2023 oma elukohaks teatanud XXX, Pärnu linn. Võlgnik kinnitas võlgniku vara ja

kohustuste nimekirjas, et tema aadress on XXX, Pärnu linn. Rahvastikuregistri järgi on

võlgniku elukoht XXX, Tallinn. Vara ja kohustuste nimekirjas esitas võlgnik info, et tal on

kontod AS-is LHV Pank ja AS-is Swedbank ning kaks sõidukit Eestis, kuid mitte vara

olemasolu kohta Saksamaal. Võlgniku konto pangas N26 ei tähenda, et võlgniku elukoht on

Saksamaal. Kontot pangas N26 saab avada iga isik sõltumata elukohariigist.

9.3. Käesolevas asjas on arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmine ilmselgelt

põhjendatud. Avaldajal on kokku kolm täiteasja võlgniku vastu. Täitemenetlus on algatatud

2021. aastal. Eesti kohtutäitur on arestinud võlgniku arvelduskontod Eestis, kuid võlgnikul

2-24-10388

puuduvad Eesti pangakontodel rahalised vahendid, mida oleks kohtutäituril võimalik arestida.

Kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärke võlgniku nimele registrisse kantud varale,

milleks on sõidukid reg. nr 253BJC ja 251P. Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja

liikluskindlustuse leping. Nimetatud sõidukitel puudub turuväärtus, kuivõrd vara realiseerimise

kulud võivad ületada sõiduki turuväärtust. Muud vara võlgnik ei oma (kinnistu, relv, ettevõtte

osakud, väärtpaberid, II pensionisamba osakud). Arvestades võlgniku käitumist oma

kohustustest pikaajaliselt kõrvalehoidumiseks täitemenetluses, eksisteerib oht, et võlgnik

raiskab Saksamaa pangakontol olevad rahalised vahendid või kannab neid teisele pangakontole

üle. Avaldaja nõue on selge ja pikaajaliselt tasumata. Võlgnikul on igal ajal võimalik oma

kohustus nõuetekohaselt täita ja lõpetada täitemenetlus, kuid võlgnik hoiab täitmisest kõrvale.

Võlgnik saab palka, kuid peidab seda välismaa pangas, et hoiduda kohustuse täitmisest kõrvale.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule avaldaja avalduse uueks

lahendamiseks.

12. Ringkonnakohus märgib, et arestimismääruse art 17 lg 1 järgi kontrollib kohus, kellele

arestimismääruse taotlus esitati, kas arestimismääruses sätestatud tingimused ja nõuded on

täidetud. Arestimismääruse tegemise tingimused on sätestatud arestimismääruse art-s 7, mille

esimese lõike kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad

tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme

võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja

poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam.

Arestimismääruse art 8 lg 1 järgi peab võlausaldaja arestimismääruse taotlemisel kasutama

standardvormi, mis sisaldab arestimismääruse art 8 lg-s 2 sätestatud teavet.

13. Arestimismääruse preambula p 14 järgi peab võlausaldaja veenma kohut, et tema nõue

vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib olemasoleva kohtuotsuse

täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et ajaks, mil

võlausaldaja saab lasta olemasoleva kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma vara

kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud, kas selle tegelikust väärtusest

odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu. Kohus peaks hindama

võlausaldaja poolt sellise riski olemasolu tõendamiseks esitatud tõendeid. Need võivad

puudutada näiteks võlgniku käitumist seoses võlausaldaja nõudega või varasemates

pooltevahelistes vaidlustes, võlgniku krediidiajalugu, võlgniku varade liiki ja võlgniku mis

tahes hiljutisi toiminguid oma varadega. Võlgniku poolt nõude lihtsalt tasumata jätmist või

vaidlustamist või lihtsalt asjaolu, et võlgnikul on rohkem kui üks võlausaldaja, ei peaks

iseenesest pidama piisavaks tõendiks, et põhjendada arestimismääruse tegemist. Samuti ei

peaks arestimismääruse tegemiseks olema piisav põhjendus iseenesest lihtsalt asjaolu, et

võlgniku rahaline olukord on halb või halvenemas. Kohus võib neid tegureid siiski arvesse võtta

ohu eksisteerimise üldisel hindamisel.

14. Praegu on avaldajal 30.09.2021 maksekäsu näol kohtuotsus arestimismääruse art 4 p 8 ja

art 7 lg 1 mõttes, millega võlgnikult nõutakse nõude täitmist. Maakohus pidi seega

arestimismääruse tegemise üle otsustamisel hindama üksnes seda, kas täidetud on

2-24-10388

arestimismääruse art 7 lg-s 1 sätestatud tingimus ja kas avaldaja esitas kogu arestimismääruse

art-s 8 sätestatud teabe (vt TlnRnKm 30.08.2022, 2-22-11375, p 8; TrtRnKm 14.10.2022, 2-22-

11334, p 5).

15. Võlgniku pangakonto arestimiseks peab võlausaldaja põhistama ja võimaluse korral ka

tõendama seda, et pangakonto arestimata jätmise korral on reaalne oht, et nõuet ei saa hiljem

rahuldada või on see oluliselt raskendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja põhistanud

ning esitanud tõendid oma väidete kinnitamiseks, kuid maakohus ei ole neid analüüsinud ega

piisavalt põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul pangakonto arestimise tingimused täidetud.

16. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku senine käitumine võib viidata tegelikule ohule

arestimismääruse art 7 lg 1 tähenduses. Avaldaja on põhjendanud, et arestimismääruseta oleks

võlgniku suhtes lahendi täitmine raskendatud muu hulgas seetõttu, et võlgnik on hoidnud oma

kohustuste täitmisest pikaajaliselt kõrvale, võlgnik saab palka, kuid peidab seda välismaa

pangas, et hoiduda kohustuse täitmisest kõrvale, ning eksisteerib oht, et võlgnik raiskab

Saksamaa pangakontol olevad rahalised vahendid või kannab neid teisele pangakontole üle.

Avaldaja on toonud esile, et võlgnik on Eestis sisuliselt varatu. Avaldusele lisatud 24.04.2024

teatest täitemenetluse alustamise kohta nähtub, et kohtutäitur on arestinud võlgniku

pangakontod. Võlgnikul puudub töökoht. Kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärked

võlgniku sõidukitele. Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustuse leping.

Avaldaja on selgitanud, et nimetatud sõidukitel puudub turuväärtus, kuivõrd vara realiseerimise

kulud võivad hakata ületama sõiduki turuväärtust. Muud vara võlgnik ei oma. Võlgniku suhtes

on algatatud kokku üheksa täiteasja, kus nõuete summad kokku on 39 098,16 eurot. Kõige

varasem täitemenetlus algatati 16.03.2021. Seega on avaldaja põhistanud, et võlgnikul ei ole

Eestis vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Olgugi, et võlgnik on Eestis sisuliselt varatu ning

nõuete täitmine täiteasjades ei ole õnnestunud, on võlgnik täiturile kinnitanud, et ta omab

välismaa pangakontot (N26), kuhu saab igakuiselt töötasu ca 3000 eurot. Avaldaja on

määruskaebuses esitanud täiendavad selgitused selle kohta, et kuna võlgnikul ei ole Saksamaal

elukohta ega vara, mille asukohta saaks lugeda tema elukohaks, siis puudub avaldajal võimalus

täitemenetluse alustamiseks Saksamaal. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arestimismääruse preambula p 14 mõttest

tuleneb, et avaldaja esile toodud asjaolusid ja tõendeid tuleb hinnata kogumis. Maakohus ei ole

eeltoodud asjaoludele tähelepanu pööranud ega neile kogumis hinnangut andnud.

17. Maakohtul tuleb avalduse uuel läbivaatamisel uuesti hinnata, kas arvestades kõiki avaldaja

esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis saab siiski asuda seisukohale, et arestimismääruseta

eksisteerib oht, et avaldajal võib olla keeruline, kui mitte võimatu oma nõudeid maksma panna.

18. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Arvestades, et Eesti poolt

Euroopa Komisjonile arestimismääruse art 50 lg 1 p a alusel edastatud teabe kohaselt, mis on

kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (https://e-justice.europa.eu/379/ET/european

_account_preservation_order?ESTONIA&member=1), on arestimismäärust pädevad tegema

üksnes maakohtud, peab võlausaldaja poolt nii esimese kui ka teise astme menetluses esitatud

teabele ja tõenditele hinnangu andma maakohus ning selle põhjal otsustama, kas anda

arestimismäärus välja või mitte. Kuna ringkonnakohus ei saa avaldust ise lahendada, tuleb asi

saata maakohtule selle uueks lahendamiseks.

19. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt

asja uue läbivaatamise tulemusele.

20. TsMS § 666 lg 1 kohaselt vaatab kaebuse läbi ja lahendab üks ringkonnakohtunik.

2-24-10388

21. Avaldaja on määruskaebuses taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv

tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi

menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Arvestades,

et menetluses osaleb ainult avaldaja, rahuldab ringkonnakohus riigilõivu tagastamise taotluse.

22. Kuna ringkonnakohus ei tee määrust, millega ta lükkab Euroopa arestimismääruse tegemise

taotluse tagasi, ega tee ka Euroopa arestimismäärust, ei saa ringkonnakohtu määruse peale

arestimismääruse art-te 21 lg 1, 37 ja 46 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 390 lg-ga 1 Riigikohtule

määruskaebust esitada. Samuti ei saa TsMS § 150 lg 8 alusel määruskaebust esitada määruse

selle osa peale, millega ringkonnakohus rahuldab avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg