2-24-12484/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12484

Tsiviilasi

E.B maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: E.B (isikukood XXX, e-post xxx)

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.B maksejõuetusavaldus läbi vaatamata.

2. Vabastada Svetlana Pilden E.B usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud E.B kanda.

4. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1744,60 eurot (sh käibemaks) ja

mõista see võlgnikult välja.

5. Määrata usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi 885,72 eurot (sh käibemaks)

ning maksta usaldusisikule riigi vahenditest välja 885,72 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXX.

6. Tühistada Harju Maakohtu 13.09.2024 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning

E.B vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

8. Tagastada E.B-le käesoleva kohtumääruse jõustumisel 13.08.2024 tasutud

riigilõiv 10 eurot ning kanda see summa E.B arvelduskontole XXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. E.B (võlgnik) esitas 16.08.2024 (täiendatud 03.09.2024) kohtule maksejõuetusavalduse.

Võlgnik jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

2. Kohus võttis 13.09.2024 kohtumäärusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks Svetlana Pildeni ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja

võlanimekiri vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-le 17. Sama

määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku

nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku

sundtäitmise.

3. Usaldusisik esitas aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga 04.10.2024. Usaldusisik

palub määrata enda tasuks 1430 eurot (lisandub käibemaks summas 314,60 eurot, kokku

1744,60 eurot).

4. 09.10.2024 esitas võlgnik kohtule avalduse, mille kohaselt võtab võlgnik oma

maksejõuetusavalduse tagasi. Lisaks palus võlgnik tagastada pool tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti (FIMS § 4

lg 1). FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele

vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja

PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada

TsMS-i vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi

võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

8. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta võtab oma maksejõuetusavalduse tagasi. Kuivõrd

tegemist on menetlusega, mille algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet

(tegemist ei ole võlausaldaja avaldusega) ning võlgnik on kinnitanud, et ta ei soovi

maksejõuetusmenetluse läbiviimist, ei ole alust käesoleva menetlusega jätkata. Kohus on

võlgniku avalduse 13.09.2024 menetlusse võtnud. FIMS § 18 lg 3 kohaselt ei saa kohus

otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt,

välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

9. Kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata (TsMS § 477 lg 6, § 423 lg 1 p 2).

10. Kohus kohaldas 13.09.2024 kohtumäärusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka

kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Täitemenetluste

peatamise toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine lause).

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 172 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud

maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.

12. FiMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri

tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab

avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse

läbivaatamist. Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma

seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas

tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, saatnud võlgnikule esmase järelpärimise ning

tutvunud võlgniku saadetud materjalidega, selgitanud võlgnikule menetluslikku olukorda ja

sisu), kuna võlgnik ei olnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli

kohustus oma ülesandeid täita.

13. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu summas 1430 eurot (lisandub

käibemaks summas 314,60 eurot, kokku 1744,60 eurot). Usaldusisik on teinud toiminguid

mahus 11 tundi, tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on

usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei

kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab

kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

14. Ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg

(PankrS § 23 lg 2). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 820 eurot vastavalt

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr 113. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

15. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud

ülemmäära. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad

ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab,

et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning

kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus võlgnikult välja usaldusisiku tasu 11 tunni eest summas 1430 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk kokku 1430 x 1,22 = 1744,60 eurot.

16. Võlgniku varast ei piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, mistõttu tuleb see osaliselt

hüvitada riigi vahenditest (FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel). Kohus kohaldab PankrS

§ 23 lg-t 4 analoogia alusel, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras,

kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid

usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud.

17. Riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 ja TsMS § 183 lg 2 kohaselt usaldusisiku

tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks). Käesoleval ajal on kuupalga alammäär 820 eurot. Riigi vahenditest

hüvitatava tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra on kehtestanud

justiitsminister PankrS § 23 lg 51 alusel.

18. Justiitsministri 01.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis).

Eelnimetatud korra alusel on riigi vahenditest hüvitatava tasu suurus 726 eurot (22 alustatud

pooltundi x 33 eurot). See ei ületa TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordset

alammäära.

19. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb. Kuna büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr

EE101793410), lisandub tasule käibemaks. Usaldusisiku tasust riigi vahenditest hüvitatava

osa suurus on seega 726 x 1,22 = 885,72 eurot.

20. Kohus vabastab Svetlana Pildeni E.B usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 1).

Riigilõivu tagastamine

21. Võlgnik tasus 13.08.2024 maksejõuetusavalduse esitamiselt riigilõivu 10 eurot ja taotles

09.10.2024 avaldusega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kuna

maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata, kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastamisele

kogu tasutud riigilõiv. Hagita asjades tagastatakse selle sätte järgi riigilõiv alati, kui avaldus

jääb läbi vaatamata (TsMS I kommenteeritud väljaanne, § 150, komm. 3.2.3.b). Kohus

tagastab avaldaja osundatud kontole kogu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helvia Räägel

kohtunik