3-21-2571/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-2571

Haldusasi

Anton Raudsepa, Neeme Tõnissoni, Marina Paddari,

Franz Murula, Aet Rebase, Rauno Savolaineni, Piret

Pallo, Valmar Puistaja, Kadri Valdre, Andres Oti,

Jürgen Raidväli, Kristiina Kruuse, Marko Veelma, Teele

Tamme, Sille Meikopi, Anneli Kapi, Ilmar Peeter Pardi

kaebus Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a

otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu

tühistamiseks Ujula tänava pikenduse osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. mai 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – Anton Raudsepp, Neeme Tõnisson, Marina

Paddar, Franz Murula, Aet Rebane, Rauno Savolainen,

Piret Pallo, Valmar Puistaja, Kadri Valdre, Andres Ott,

Jürgen Raidväli, Kristiina Kruuse, Marko Veelma, Teele

Tamme, Sille Meikop, Anneli Kapp, Ilmar Peeter Part

Vastustaja – Tartu Linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. mai 2023. a

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 11.

november 2024).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestati Tartu linna üldplaneering.

Sellega nähti muuhulgas ette võimalus rajada Ujula tänava pikendusena uued sõidutee

läbimurded Kvissentali linnaossa ja Puiestee tänavale.

2. Anton Raudsepp, Neeme Tõnisson, Marina Paddar, Franz Murula, Aet Rebane, Rauno

Savolainen, Piret Pallo, Valmar Puistaja, Kadri Valdre, Andres Ott, Jürgen Raidväli, Kristiina

Kruuse, Marko Veelma, Teele Tamme, Sille Meikop, Anneli Kapp ja Ilmar Peeter Part esitasid

kaebuse, milles palusid üldplaneering Ujula tänava pikenduse osas tühistada. Kaebuse kohaselt

elavad kaebajad kas Ujula tänaval või selle vahetus läheduses. Vaidlustatud otsus rikub nende

õigust tervislikule elukeskkonnale, kuna liiklusest tingitud müra ja saaste hakkab nende elu

mõjutama. Samuti on otsuse tegemisel rikutud kaalutlusõigust. Ilmar Peeter Part esitas kaebuse

avalikes huvides.

3. Tartu Halduskohtu 18. mai 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Ujula tänava pikendus on ette nähtud ka varasemate planeeringutega – alates 2009. aastast

kehtiva Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga ning aastatel 2017-

2021 kehtinud Tartu linna üldplaneeringuga. Kaebajatel on tulnud oma senistes tegevustes

lähtuda sellest, et Ujula tänava pikenduse rajamine on kavas.

3.2. Õige ei ole kaebajate väide, et vastustaja on jätnud kaalumata kaebajate huvid. Kõiki

teemasid, mida kaebaja on kohtuvaidluses tõstatanud, on üdlplaneeringu menetluse raames

käsitletud. Vastustaja tegi vaidlustatud otsuse seetõttu, et ta ei pidanud kaebajate väljatoodud

huve kaalukamateks argumentidest, mis räägivad Ujula tn pikenduse kasuks (loogilise ja

piisavalt tiheda tänavate võrgustiku loomine ja seeläbi liikluskoormuse ühtlustamine erinevatel

tänavatel; linnasisese elamuala laiendamine Kvissentali linnaosa edasiarendamise teel ning

selleks Kvissentali linnaosasse liikumise võimaluste suurendamine).

3.3. Vastustaja ei ole omistanud liigset kaalu Kvissentali elanike või muude linnaelanike

huvidele. Kavandatud arenduste elluviimisel sulanduvad Ülejõe ja Kvissentali linnaosad kokku

ühtseks linnakeskkonnaks. Praegu Ülejõe linnaosa ja Kvissentali linnaosa hoonestatud osa vahel

paiknev ala on ebatavaliselt mittelinlik ning sellise olukorra säilitamisele ei ole kaebajatel

subjektiivset õigust.

3.4. Kohatu on väita, et Puiestee tänava liikluskoormuse osaline suunamine Ujula tänavale on

vale, kuna Puiestee tänav on alati olnud mürarohke ja tiheda liiklusega.

3.5. Praegu jäävad Kvissentali linnaosast kesklinna suunas üksikud hoonestatud krundid, kuid

üldplaneeringu järgi on sinna ette nähtud ulatuslikud elamumaa juhtotstarbega alad. Vastustaja

soovib sellega saavutada vastupidist valglinnastumisele – linnakeskkonna tihendamist ja linna

piirides olevate elukohtade loomist. Kaebajate lähenemine, et Kvissentali linnaosa suunas tuleb

liikuda mööda Puiestee tänavat ning Aruküla teed, on omane linnade või asulate vahelisele

liikluskorraldusele. Linnasisesele liikluskorraldusele on vastupidiselt omane just tihe teedevõrk,

kus teekonna valikuks on mitmeid võimalusi ja liikluskoormus jaotub ühtlaselt.

3.6. Asja materjalid ei kinnita kaebajate väidet, et Ujula tänava pikenduse rajamine ei aita kaasa

üldise liikluskorralduse parandamisele. 2022. a uuringu kokkuvõtte põhjal tuleb selgelt välja, et

Ujula tänava pikendusel on otsene mõju Aruküla tee liiklusele, sest siis väheneks seal

liiklussagedus 22-24%.

3.7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on öeldud, et kuna piirkonnas juba paikneb

olemasolev kraavivõrgustik, on tõenäoliselt võimalik leida tehniline lahendus, kus

arendustegevus ja tänavate rajamine on võimalik ilma veerežiimi muutmata. Samuti ei kattu

tänava pikendus üldjuhul kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega. See lükkab ümber kaebajate

väite, et Ujula tänava pikenduse rajamine ohustab kindlasti või suure tõenäosusega kaitsealuseid

liike või püsielupaiku.

3.8. Müra osas leiti keskkonnamõju hindamise aruandes, et liiklussagedus jääb Ujula tänava kui

jaotustänava puhul eelduslikult madalaks ning müratase jääb lubatud normi piiresse.

3.9. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas Ujula tänava pikendusega hõlmatud maade

omanikud on nõus ehitamisega, sest üldplaneering ei peagi sellist küsimust lahendama.

Samamoodi ei pea üldplaneeringus lahendama planeeritud ehitustegevuse rahastamise küsimust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Kaebajate apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus ei mõistnud, et kaebus on esitatud eelkõige kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks.

4.2. Halduskohus lähtus vastustaja tellitud uuringust selektiivselt ning jättis põhjendamatult

tähelepanuta kaebajate väiteid tõendavad märkused uuringus. Kaebajad esitasid ka Tartu linna

mürakaardi, millest nähtub, et sarnase liiklusega tänavate ääres paiknevates elamutes on

müratase väga kõrge. Ka vastustaja poolt tellitud uuringus on leitud, et võimalikest

alternatiividest on eelis Ujula tänava läbimurde rajamata jätmisel.

4.3. Uute arenduste loomisel tuleb arvestada juba olemasolevate elanikega ning leida

lahendused, mis riivavad olemasolevate elanike õigusi ja elukeskkonda kõige vähem. Tartu linna

rahvaarv pole juba pikka aega muutunud ja ka prognoosid ei näita rahvaarvu märkimisväärset

suurenemist.

4.4. Kvissentali linnaosa inimestel on ligipääs oma kodudele ja linnale ka siis, kui nad peaksid

selleks läbima autoga ca 1 km rohkem. Tartu linna kontekstis ei ole kohane rääkida

märkimisväärsetest ummikutest, mis õigustaksid täiendavate läbimurrete vajalikkust ning

kaebajate elukeskkonna märkimisväärset halvenemist.

4.5. Kaebajad ei ole vastu uute elamute ehitamisele ega kergliiklustee rajamisele, kuid leiavad, et

on märkimisväärne vahe, kas rajada ca 6 m laiune kergliiklustee või mitu korda laiem (kuni 20m

laiune) teekoridor, kus oleks koos kergliiklusteega ka sõidutee.

4.6. Kummaline on kohtu seisukoht, et Ülejõe ja Kvissentali linnaosa vahel paiknev ala on

ebatavaliselt mittelinlik. See ala on suures osas määratud rohealaks. Sealjuures on Tartu linna

mürakaardil märgitud see ala osaliselt ka „vaikseks alaks“ ning 2022. a mürauuringus on

märgitud, et linnavalitsuse soovil on mürakaardi koostamise käigus toodud välja ka piirkondi,

kus on võimalik kaaluda olemasolevate vaiksete alade laiendamist või uute vaiksete alade

määratlemist. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik vaikset ala suurendada, kui sinna

suunatakse Kvissentali linnaosa autoliiklus.

4.7. Vastustajal polnud võimalik teha kaalutletud otsust, kuna kohtumenetluse ajal esitatud

uuring oli koostatud juba pärast üldplaneeringu kehtestamist.

4.8. Kohus oli erapoolik, kuna soovitas sisuliselt kaebajatel kaebusest loobuda.

5. Tartu linna vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Ei ole arusaadav, kuidas mõjutab kohtuotsuse õiguspärasust kaebajate väide, et kohus ei

mõistnud, et kaebus on esitatud nende õiguste kaitseks. Kohus on eristanud subjektiivsete õiguste

ning avaliku huvi kaitseks esitatud argumente.

5.2. Kohus on õigesti hinnanud 2022. a uuringut ega ole jätnud kaebajate märkusi tähelepanuta.

Lisaks on uuringus öeldud, et ka ainult kergliiklustee rajamisel võib esineda nii päeval kui öösel

müra piirnormide ületamisi Ujula tänaval.

5.3. Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei kattu Ujula tänava pikenduse teekoridor kaitsealuste

taimeliikide leiukohtadega ning seega pole vahet, kas ehitatakse välja üksnes kergliiklustee või

lisaks ka sõidutee. Rohevõrgustik säilib mõlemal juhul.

5.4. Ujula tänava pikenduse vajalikkuse kaalumisel ei omanud tähtsust ainult kaebajate huvid.

See puudutab ka Puiestee tänava elanikke ja nende huve. Samuti on positiivne mõju Aruküla tee

äärsetele kinnistutele, kuna osa nende tänavate liiklusest suunatakse Ujula tänavale. Vastustaja

on erinevaid huvisid kaalunud.

5.5. Kohus polnud erapoolik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Sarnaselt halduskohtuga peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada esimesena seda, et

vaidlustatud 2021. a üldplaneering ei ole esimene õigusakt, mis näeb ette Ujula tn pikenduse

Kvissentali linnaosani. See oli ette nähtud juba 2009. a kehtestatud Kvissentali põik 10 ja

Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga (tl 120 – 132, kd I) ning samuti eelmises Tartu linna

üldplaneeringus, mis kehtis aastatel 2017 – 2021.

Neist asjaoludest järeldub esiteks see, et kaebajatel ei ole vähimatki õiguspärast ootust senise

olukorra säilimisele, vaid vastupidi – nad pidid arvestama, et neist planeeringutest tulenevalt

võidakse Ujula tänava pikendus rajada. Veelgi enam – kuna kehtestatud planeeringud nägid

Ujula tänava pikenduse ette, on hoopiski läbimurdest huvitatud isikutel õiguspärane ootus, et

selline pikendus ükskord realiseeritaks. Seda arvestades läheks kaebuse rahuldamine läbimurdest

huvitatud isikute õiguspärase ootusega vastuollu.

Teiseks tuleb arvestada sedagi, et kuna Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 detailplaneering on

kehtiv ja osaliselt ellu viidud (tl 114p), siis isegi üldplaneeringu vaidlustatud osa tühistamisel

jääks endiselt kehtima õigusakt, mis näeb ette Ujula tänava pikenduse rajamise võimaluse. Seega

ei pruugiks ka käesoleva kaebuse rahuldamine lõppkokkuvõttes kaasa tuua seda, et Ujula tänava

pikendus jääb rajamata. See võib tähendada võimalust kaebuse tagastamiseks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel (kui kaebusega pole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki), kuid kuna halduskohus on lahendanud kaebuse sisuliselt, peab ka

ringkonnakohus mõistlikuks lahendada kaebus sisuliselt, et mitte tekitada esmakordset vaidlust

kaebuse tagastamise võimalikkuse üle.

8. Kaebajad leiavad, et kohus pole mõistnud, et kaebus on esitatud eelkõige kaebajate

subjektiivsete õiguste kaitseks.

Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kaebaja põhjendustest ei selgu üheselt, mida nad selle

etteheite all silmas peavad, kuidas mõjutab see kohtuotsuse põhjendatusele antavat hinnangut

ning millistele asjaoludele tuginedes nad sellise järelduse üldse teinud on. Ringkonnakohus

selliseks etteheiteks alust ei näe. Halduskohtu otsuses on selgelt välja toodud, et kaebus võeti

menetlusse kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena (välja arvatud Ilmar

Peeter Pardi osas, kes esitas kaebuse avalikes huvides). Välja on toodud ka asjaolud, mis

kaebajate hinnangul nende subjektiivseid õigusi rikub (kaebajad elavad Ujula tänaval, selle

läheduses või tulevase tänavapikenduse ääres või omavad seal kinnisvara; liiklusest tingitud

müra ja saaste hakkab nende igapäevaelu mõjutama ning rikub nende subjektiivset õigust

tervislikule elukeskkonnale, vt halduskohtu otsuse p 2). Ka kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu

kuidagi, et kohus oleks jätnud põhjenduste koostamisel tähelepanuta selle, et kaebus oli esitatud

põhiosas kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Asjaolu, et kohus pole pidanud ainuüksi

kaebajate väidet nende subjektiivsete õiguste rikkumisest piisavaks kaebuse rahuldamise aluseks,

ei tähenda, et kohus oleks kaebajate enamiku kaebeõiguse aluse tähelepanuta jätnud. Kohus

peabki asja lahendamisel kontrollima, kas kaebajate väidetud subjektiivsete õiguste rikkumine

tõepoolest esineb, st kas kaebajate õiguste riive on õigusvastane. Vaid viimasel juhul tähendab

õiguste riive seda, et tegemist on õiguste rikkumisega. Käesolevas asjas ei näinud halduskohus,

et kaebajate õiguste riive oleks kasvanud õiguste rikkumiseks, st et vastustaja oleks käitunud

õigusvastaselt.

9. Kaebajate arvates lähtus kohus vastustaja tellitud uuringust selektiivselt ning jättis

tähelepanuta kaebajaid toetavad seisukohad uuringust.

Kaebajad peavad silmas 2022. a mais OÜ Kobras poolt koostatud ja Tartu Linnavalitsuse poolt

tellitud dokumenti „Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse võimalike

alternatiivsete lahendusvariantide esitamine ja nende rakendamisega kaasnevate mõjude

hindamine“ (tl 133-170, kd I). Selles uuringus oli paljuski võrreldud kahte omavahelist

alternatiivi – üldplaneeringujärgset lahendust, kus Ujula tänava pikendus rajatakse üheskoos

sõidutee ning jalg- ja jalgrattateena (I alternatiiv) ja lahendust, kus Ujula tänava pikendus

rajatakse vaid kergliiklusteena (II alternatiiv, vt tl 167p, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul on

vastustaja ja halduskohus välja toonud sellest uuringust igati asjakohased väljavõtted. On tõsi, et

uuringus on öeldud, et: „Alternatiivide omavahelisel võrdlemisel on eelistatud II alternatiiv ehk

lahendus, kui Ujula tn pikendus ehitatakse välja vaid kergliiklusteena, kuna see toetab rohkem

Tartu linna strateegilisi liikuvuseesmärke ning müra aspektist on tegemist parema variandiga“.

Samas on sellele lausele eelnevalt ning järgnevalt öeldud, et: „Kummagi lahendusega ei kaasne

looduskeskkonnale olulisi mõjusid. /…/ Oluline on siinkohal välja tuua, et mõlema alternatiivse

lahenduse elluviimisega võib kaasneda nii päeval kui ka öösel müra piirnormide ületamisi

Puiestee tänaval ja olemasoleval Ujula tänaval.“ (tl 169, kd I). Seega on võimalik sellest lõigust

tervikuna järeldada, et müraprobleem jääb Ujula tänava elanike jaoks alles ka üksnes

kergliiklustee rajamise korral, selle variandi põhiline eelis oleks vaid see, et see on toetavam

Tartu linna strateegiliste liikuvuseesmärkide suhtes. Liikuvuseesmärkide saavutamine ei seondu

aga kaebajate subjektiivsete õigustega ning vastavalt pole neil õigust nõuda sel alusel sõidutee

rajamisest loobumist.

Lisaks on selles uuringus välja toodud, et I alternatiivil (st kergliiklustee koos sõiduteega) on

otsene mõju Aruküla tee liiklusele. Kui Ujula tänava sõidutee pikendus välja ehitada, väheneks

Aruküla teel liiklussagedus ligikaudu 22-24%. See tähendab Aruküla tee ja Puiestee tänava (kuni

Narva maanteeni) liiklusolukorra paranemist (tl 167p). Märgitud on ka, et kohaliku elu arengu

seisukohast on eelistatud I alternatiiv, kuna sõidutee väljaehitamine muudaks Kvissentali

linnaosa elanikele ligipääsu kesklinnale mugavamaks (tl 168p).

Õhusaaste osas on uuringu järgi alternatiivid võrdsed, kuna Ujula tänava pikenduse korral

sõiduteena suunatakse osa Aruküla tee liiklusest Ujula tänavale ning sellega kaasneb küll

olemasoleval Ujula tänaval õhukvaliteedi halvenemine, kuid Aruküla teel liikluskoormuse

hajutamisega õhukvaliteet paraneb. Lisaks on uuringus öeldud, et II alternatiivi (st pikenduse

rajamisel üksnes kergliiklusteena) korral Ujula tänava õhukvaliteeti küll ei mõjutata, kuid kuna

Aruküla teele alternatiivset sõiduteed ei ehitata, tähendab see seda, sealne liiklussagedus kasvab

Kvissentali linnaosa laienemise arvelt, mis toob kaasa õhukvaliteedi halvenemise (tl 168p).

Seega lihtsustatult väljendudes tähendab kaebajate soov, et Ujula tänava pikendust ei ehitataks

sõiduteena, seda et nad säästavad küll enda elukeskkonda, kuid selle võrra halveneb Aruküla teel

elavate inimeste elukeskkond.

Kokkuvõtteks peab ringkonnakohus siin vajalikuks rõhutada ka seda, et uuringus on välja

toodud, et kui kriteeriumina jätta arvestamata Tartu linna strateegiliste liikuvuseesmärkide

saavutamine (mis, nagu ülal märgitud, nagunii isikliku kaebeõiguse alusel kaebuse esitanud

isikute subjektiivseid õigusi ei riiva), siis tuleks I alternatiivi summaarseks osakaaluks 0,36 ning

II alternatiivi osakaaluks 0,43. „Seega väikene eelistus II alternatiivi osas siiski säiliks, kuid

erinevus kahe alternatiivse lahenduse summaarse osakaalu vahel oleks sellisel juhul nii väike, et

põhimõtteliselt võiks alternatiive lugeda võrdseks“ (tl 169, kd I).

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebajate poolt viidatud 2022. a uuring ei toeta

siiski nii ülekaalukalt II alternatiivi ehk pikenduse rajamist üksnes kergliiklusteena, nagu

kaebajad näidata soovivad. Sisuliselt on uuringus hinnatud lahendusi võrdseteks. Vastavalt ei saa

ringkonnakohtu hinnangul vastustajale ette heita seda, et ta eelistas siiski I alternatiivi, st Ujula

tänava pikenduse rajamist koos sõiduteega. Vastustaja kaalutlused selleks (et parendada

Kvissentali elamupiirkonna sidusust kesklinna suunal; tagada piirkonna turvaline teenindamine,

võrguteenuste varustuskindlus, optimaalne transpordiühendus linnakeskusega jne, vt nt tl 114-

114p, kd I) on igati asjakohased.

10. Kaebajad väidavad Tartu linna mürakaardile tuginedes, et sarnase liiklusega tänavate ääres

paiknevates elamutes on müratase väga kõrge, viidates näiteks Herne tänavale.

Ringkonnakohus viitab esiteks veelkord eelnevas punktis analüüsitud 2022. a uuringule, millest

võib järeldada, et erinevus müra osas on I ja II alternatiivi osas tegelikult väga väike ning et müra

piirnormide ületamisi võib esineda mõlema alternatiivi puhul, st ka siis, kui rajada Ujula tn

pikendus üksnes kergliiklusteena (tl 169, kd II).

Teiseks osutab ringkonnakohus sellele, et üldplaneeringu raames koostatud keskkonnamõju

hindamise aruandes on leitud, et kavandatav Ujula tänava pikendus on jaotustänav, mille

liiklussagedus jääb eelduslikult madalaks ja müratase jääb lubatud normi piiresse juba teemaal

või selle lähetuses (tl 184, kd 1).

Kolmandaks viitab ringkonnakohus siin uuesti ka asjaolule, et Ujula tänava pikendus oli ette

nähtud juba vähemalt alates 2009. aastast ning asjaolule, et juba praegu on kaebajate väitel Ujula

tänava elamud võrdlemisi tugeva müra keskkonnas (mürakaardi järgi oranžis tsoonis, vt tl 4, kd

I). Kaebajad pidid väidetavast müraprobleemist olema teadlikud juba varem ning said arvestada

sellega, et planeeringutega ette nähtud läbimurde rajamisel võib müraprobleem veelgi suureneda.

11. Kaebajate arvates tuleb uute arenduste loomisel arvestada juba olemasolevate elanikega ning

leida lahendused, mis riivavad neid kõige vähem.

Iseenesest pole ringkonnakohtu hinnangul see seisukoht vale, kuid samas ei saa linnakeskkonnas

esimesena elamiseks mõeldud kinnisvara omandanud isikud eeldada seda, et nende olukord ja

elukeskkond jääb igaveseks samasuguseks ning et neil on õigus tõrjuda enda lähiümbrusest uusi

elanikke või tänavate rajamist argumendiga, et nemad olid selles piirkonnas esimesed

kinnisvaraomanikud. On ilmne, et linnakeskkonna areng peab toimuma paindlikult ning

vajalikud võivad olla erinevate piirkondade ja huvigruppide järeleandmised üksteisele, et

kokkuvõttes oleks tagatud maksimaalse hulga isikute jaoks sobiv elukeskkond. Käesoleval juhul

on vastustaja esitatud argumendid, miks on vaja Kvissentali linnaosa ja Ujula tänava

ühendamine, igati asjakohased ning ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et need kaaluvad üles

kaebajate senise elukeskkonna mõningase riive.

12. Kaebajate arvates on Kvissentali linnaosa inimestel ligipääs oma kodudele ja linnale ka siis,

kui nad peavad sellega läbima autoga ca 1 km rohkem.

Ringkonnakohus saab asja lahendamisel jagada kaebajate seisukohtadele üksnes õiguslikke

hinnanguid ning ei kommenteeri seetõttu isikute sellisest seisukohast läbikumavaid võimalikke

arusaamasid ja maailmavaadet. Siiski märgib ringkonnakohus, et Ujula tänava läbimurde

vajalikkus ei ole taandatav mitte üksnes küsimusele sellest, kui pikk on Kvissentali linnaosa

elanike kodutee, vaid tegemist on märksa laiema temaatikaga. Üldplaneeringus on Ujula tänava

pikenduse rajamise eesmärkideks nimetatud muuhulgas ka seda, et tänava rajamine ning

tehnovõrkude rajamine on vajalik ka selleks, et tagatud oleks piirkonna turvaline teenindamine,

võrguteenuste varustuskindlus ja optimaalne transpordiühendus linnakeskusega (vt nt tl 116, kd

I). Seega ei ole küsimus kaugeltki taandatav ainult Kvissentali elanike kodutee pikkusele.

Hilisemas menetluses on välja joonistunud ka see, et Ujula tänava pikenduse rajamine aitab

vähendada Aruküla tee – Puiestee tänava liikluskoormust ning parandada sealset õhukvaliteeti.

Oluliseks peab ringkonnakohus ka vastustaja poolt välja toodud turvalise teenindamise aspekti, st

muuhulgas seda, et vajadusel oleks kiireloomulises olukorras võimalik pääseda Kvissentali

elurajooni võimalikult kiiresti. Praeguses olukorras, kus nt Maa-ameti kaardirakenduselt

internetis (xgis.maaamet.ee) nähtuvalt on põhiline ligipääs Kvissentali linnaossa ainult Puiestee

tänava ja sealt edasi Aruküla tee kaudu, võib ebasoodsate asjaolude korral (neil

juurdepääsutänavatel tekib ootamatu liiklustakistus avarii vms näol) näiteks kiirabil või

Päästeametil olla takistatud õigeaegne jõudmine Kvissentali linnaossa, kuna siis tuleks sinna

jõudmiseks teha arvestatava pikkusega ümbersõit idapoolsete tänavate kaudu. Täiendava

sõidutee rajamine Ujula tänava ja Kvissentali linnaosa vahel aitaks seda ohtu vähendada.

13. Asjassepuutuv pole kaebajate väide, et Tartu linna elanike arv pole suurenenud ning selle

suurenemine pole ka prognoositav.

See ei tähenda, et Tartus poleks nõudlust uute elamispindade järele. Üldteadaolevalt toimub

Eestis juba ca viimased paarkümmend aastat intensiivne uute elamispindade ehitamine ning selle

taga pole mitte niivõrd elanikkonna suurenemine, kuivõrd lihtsalt inimeste soov

tänapäevastandarditele vastava suurema (ja ka uuema) elamispinna järele ning siseriiklik

migratsioon. Kaebajate arutluse paikapidamatust näitab juba see, et reeglina leiavad uusehitised

endale tänapäeval võrdlemisi kiiresti uued omanikud.

14. Kaebajad märgivad, et nad ei ole uute elamute ega kergliiklustee vastu, kuid nende arvates on

looduskeskkonnale oluline vahe, kas rajada ca 6 m laiune kergliiklustee või mitu korda laiem

teekoridor koos sõiduteega.

Samas on 2022. a uuringus märgitud, et kuna I ja II alternatiiv ei erine teineteisest oluliselt, siis

kõrghaljastuse, rohevõrgustiku, maastiku ja jäätmetekkemõju osas olulisi erinevusi kahe

lahendusvariandi vahel pole. Üksnes seetõttu, et I alternatiivi puhul on teetammi laius kohati

suurem võrreldes II alternatiiviga (kus rajatakse ainult kergliiklustee), siis kaasneb viimasega

mõnevõrra väiksem negatiivne mõju looduskeskkonnale (tl 168p). Seega ei pea paika kaebajate

väide, et looduskeskkonna jaoks on kaasnev erinevus oluline.

15. Kaebajate jaoks on arusaamatu, kuidas on võimalik nn vaiksete alade (st Tartu linna välisõhu

strateegilise mürakaardi järgi vaikseks alaks määratud piirkond) suurendamine vaidlusaluses

piirkonnas, kui sinna suunatakse Kvissentali linnaosa autoliiklus.

Ringkonnakohus möönab, et nn vaiksete alade suurendamise eesmärk võib olla ohustatud sellest,

kui piirkonda rajatakse sõidutee. Teisalt tuleb arvestada sellega, et nn vaiksete alade

suurendamine tuleneb Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast

ning see ei ole sätestatud vaiksete alade vähendamise keeluna. Tegevuskava näeb ette üksnes

eesmärgi vaiksetes alades mürataseme suurenemise vältimiseks ehk vaiksete piirkondade

säilitamiseks ning võimalusel vaiksete piirkondade laiendamiseks (tl 138). Seega ei tulene

tegevuskavast ega ka kuskilt mujalt otsest keeldu nn vaiksete alade lähedusse sõidutee

rajamiseks koos sellest tuleneva müra mõningase suurenemisega, kui selleks esinevad

asjakohased kaalutlused. Ringkonnakohus ei näe alust kahelda selles, et vastustaja poolt

oluliseks peetud argumendid Ujula tänava läbimurde rajamise kasuks on kaalukamad kui

vastavas piirkonnas nn vaikse ala täiemahuline säilitamine.

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks jällegi viidata 2022. a uuringule, mille järgi võib mõlema

alternatiivse lahendusega (st ka ainult kergliiklustee rajamisega) kaasneda nii päeval kui ka öösel

müra piirnormide ületamisi (tl 169, kd I). Seega ei ole müraprobleem seotud sugugi mitte üksnes

sõidutee rajamisega, nagu üritavad näidata kaebajad ning mille vastu nad on, vaid müraprobleem

võib kaasneda ka juba ainuüksi kergliiklustee rajamisega, mille vastu kaebajad enda sõnul pole.

16. Kaebajate arvates polnud vastustajal võimalik teha kaalutletud otsust, kuna käesolevas

otsuses korduvalt juba viidatud 2022. a uuringu tellis linnavalitsus alles pärast kohtumenetluse

algust.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud uuringu järeldused ei välista sugugi

üldplaneeringuga võetud lahendust. Lõppkokkuvõttes on nii I kui II alternatiivi nimetatud

sisuliselt võrdseteks (vt ülal p 9) ning nagu mainitud, taandub küsimus asjassepuutuvate

õigushüvede kaalumisele. Ringkonnakohus ei näe, et kui see uuring oleks olnud olemas

vaidlusaluse üldplaneeringu kehtestamise hetkel, siis oleks sellisel kujul üldplaneeringu

kehtestamine olnud välistatud.

17. Kaebajad leiavad, et kohus oli erapoolik, kuna soovitas sisuliselt kaebajatel kaebusest

loobuda.

Ringkonnakohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis

viitaksid kohtuniku erapoolikusele. Vastustaja on öelnud, et kohus selgitas kaebajatele üksnes

nende õigust kaebusest loobuda ning ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohtu

erapooletuses pole põhjust kahelda seetõttu, et kohus täitis kohtumenetluses oma

selgitamiskohustust.

18. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulude väljamõistmise taotlusi pooled tähtaegselt ei esitanud. Seega jäävad need poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/