3-24-976/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-976

Haldusasi

D.F-i kaebus Kose Vallavalitsuse 14.05.2024

korralduse nr 165 tühistamiseks ja Kose valla

kohustamiseks rahuldama tema sotsiaaleluruumi

eraldamise taotlust

Menetlusosalised

Kaebaja – D.F

Vastustaja – Kose vald, esindaja M.V

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.F-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata D.F-i 08.10.2024 riigi õigusabi taotlus Tallinna Halduskohtu

07.10.2024 määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamiseks.

Selgitus

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on D.F-i kaebus Kose Vallavalitsuse 14.05.2024

korralduse nr 165 tühistamiseks ja Kose valla kohustamiseks rahuldama tema

sotsiaaleluruumi eraldamise taotlus.

2. D.F esitas 28.03.2024 halduskohtule riigi õigusabi taotluse.

3. Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja avaldustes kirjeldatud füüsilised vigastused ega neist

tingitud osaline töövõime ei takista kohtumenetluses osalemist. Kuigi väärteoasjas on

Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud põhjendatuks anda kaebajale riigi õigusabi, ei ole

väärteomenetluses võetud seisukohad automaatselt ülekantavad halduskohtumenetlusse.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt tagab kohus omal algatusel

3-24-976

asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise

või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4), ning kohtul on

kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad

vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). On põhjust arvata, et kohtu selgituste abiga on

kaebaja võimeline praeguses asjas ise oma õigusi kaitsma.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis määrusega rahuldamata D.F-i 22.06.2024 riigi õigusabi

taotluse halduskohtu 02.05.2024 määruse vaidlustamiseks, võttis määruskaebuse sama

määruse peale menetlusse ja jättis selle rahuldamata. Kaebaja 22.06.2024 riigi õigusabi

taotlus jäi RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Küsimus, kas kaebajale tuleks anda riigi õigusabi praeguses halduskohtumenetluses, ei

ole õiguslikult ega sisuliselt keerukas. Seega ei eelda selles osas määruse vaidlustamine

eriliste õiguslike vm teadmiste olemasolu, milleks oleks vajalik määrata riigi õigusabi korras

esindaja. Piisab, et kaebaja oleks oma avaldustes toonud esile asjaolud, mille tõttu tuleks tema

hinnangul riigi õigusabi anda. Kaebaja on kohtule esitatud dokumentides sellised asjaolud

esile toonud.

5. D.F esitas 06.10.2024 Tallinna Halduskohtule uuesti riigi õigusabi taotluse.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) 06.10.2024 riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 55 lg 3 järgi võib kohus jätta läbi vaatamata või

tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel

asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui sama seadustik ei näe ette teisiti.

Kaebaja esitas 06.10.2024 korduva riigi õigusabi taotluse. Kohus lahendas esimese riigi

õigusabi taotluse 02.05.2024 määrusega, millega jättis taotluse rahuldamata, leides, et

halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustuse abil on kaebaja võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Kõnealusele määrusele kaebaja poolt esitatud määruskaebus jäi Tallinna

Ringkonnakohtu 09.07.2024 määrusega rahuldamata ning määrus on jõustunud. Kohus leiab

jätkuvalt, et asjaolud ega menetluslik olukord ei ole varasemaga võrreldes muutunud, mistõttu

puudub kaebajal õigus esitada uuesti samasisulist taotlust. Lisandunud ei ole uusi asjaolusid,

mis tingiksid vajaduse vaadata riigi õigusabi taotlus uuesti sisuliselt läbi.

7. D.F esitas 08.10.2024 avalduse, mille kohaselt taotleb ta halduskohtu 07.10.2024

määruse edasikaebamiseks riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi

andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise

määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või RÕS § 15 lg 8 sätestatud juhul

advokatuur esitada määruskaebuse. Halduskohus ei ole 07.10.2024 määrusega lahendanud

kaebaja riigi õigusabi taotlust sisuliselt ega ole keeldunud riigi õigusabi andmisest mõnel

RÕS §-s 7 sätestatud alusel. Kohus luges kaebaja 06.10.2024 riigi õigusabi taotluse

korduvaks ja jättis selle läbi vaatamata, s.o lugedes selle menetluslikult lubamatuks. HKMS ei

näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ja määrus ei takista ka asja

edasist menetlust HKMS § 203 lg 1 esimese lause tähenduses. Halduskohtu määruse kohta

saab kaebaja esitada vastuväite apellatsioonkaebuses (HKMS § 203 lg 1 teine lause). Kaebaja

menetlusabi taotluse on halduskohus lahendanud 02.05.2024 määrusega ja kaebaja sai

kasutada oma õigust esitada selle määruse peale määruskaebus. Ringkonnakohus jättis

09.07.2024 määrusega halduskohtu määrusega jõusse. Sellega on kaebaja riigi õigusabi

taotlus lõplikult lahendatud. Eelnev ei takista siiski halduskohtul edaspidi määrata kaebajale

2(3)

3-24-976

riigi õigusabi, kui halduskohus peab menetlusliku olukorra muutumise tõttu ise vajalikuks

oma varasemat seisukohta muuta.

9. Seega oleks määruskaebus halduskohtu 07.10.2024 määruse peale perspektiivitu ja kaebaja

08.10.2024 riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)