1-24-5313/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5313

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5313

Kohtunik

Kriminaalasi

Orvi Koik, Markus Kärner ja Inna Ombler

Maarja-Liis Sui süüdistus KarS § 424 lg 1, § 123 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a kohtuotsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Maarja-Liis Sui

(isikukood

49312240226)

lepinguline kaitsja jurist Aet Sepman apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Maarja-Liis Sui kaitsja jurist Aet Sepman apellatsioon Harju Maakohtu 19.

septembri 2024. a otsuse peale karistuse liigi ja määra osas läbi vaatamata.

Muus osas jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19. septembri 2024 otsusega mõisteti Maarja-Liis Sui kokkuleppemenetluses

süüdi KarS § 424 lg 1, § 123 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane 2 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja jurist Aet Sepman, kes taotleb tühistada Harju

Maakohtu 19.09.2024 otsus kriminaalasjas nr 1-24-5313 (242317550474) ja saata asja materjalid

uuesti maakohtule asja arutamiseks teises kohtukoosseisus, võimalusega sõlmida uus kokkulepe,

võttes arvesse kergendavaid asjaolusid või alternatiivselt sõlmida Tallinna Ringkonnakohtu

menetluse raames uus kokkulepe, võttes arvesse kergendavaid asjaolusid.

2.1 Prokuratuur rikkus kokkuleppemenetlusele kriminaalmenetluse seaduses (KrMS) sätestatud

peamist eesmärki, mis on kõikide osapoolte aja ja raha kokkuhoid, motiveerides süüdistatavat vastu

võtma kokkuleppemenetluses kergemat karistust, kui selleks võib olla kohtu poolt süüdistatavale

sageli pikaleveniva aastatepikkuse kohtumenetluse tulemusena üldmenetluses mõistetav karistus.

Käesoleval juhul on prokurör, riiklik kaitsja ja Harju Maakohus asunud seisukohale, et juhtumi

hetkel apellandile, kes oli teo toimepanemise hetkel veidi üle kuu vanuse lapse ema (laps sündis

22.12.2023) oli õiguspärane ja õiglane määrata kõrgem karistus, kui seda on näiteks

kokkuleppemenetluses mõistetud 14 korda kriminaalkorras karistatud ja seitse korda vangis viibinud

isikule (vt kriminaalasi 1-22-6678). Apellandi hinnangul ei ole selline lähenemine kindlasti mõistlik,

õiglane ega kohane. Apellandi hinnangul on kohtueelses menetluses rikutud tema subjektiivseid

õiguseid sellega, et talle on riiklikult määratud kaitsja ja prokuröri poolt sama kuriteokoosseisu so

KarS § 424 lg 1 puhul süüdistatavale kehtiva kohtupraktika alusel määratud karistus ja seda

olukorras, kus süüdistav oli eelnevalt seitse (Sic!) korda olnud kriminaalkorras karistatud.

2.2 Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta

kohtulikul uurimisel taotleb (KrMS § 285 lg 2). Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas

süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale

ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud (KrMS § 285 lg 3). Kohtuotsus peab olema

seaduslik ja põhjendatud (KrMS § 305¹ lg 1). Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks

olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik

oma arvamust avaldada (KrMS § 305¹ lg 2). Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised

küsimused: kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises (KrMS § 306 lg 1 p 4); kas on

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (KrMS § 306 lg 1 p 5). Karistust kergendavad asjaolud on

süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4) või süüteo toimepanemine

õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul (KarS § 57 lg 1 p 6).

2.3 Harju Maakohus, prokuratuuri esindaja ja riiklik kaitsja jätsid täielikult tähelepanuta

kriminaalmenetluse seadustikust süüdistavale tuleneva oma arvamuse ja selgituse andmise võimaluse

(selgitamaks, mis oli põhjuseks süüdistatava konkreetsel viisil tegutsemiseks), arvestades sealjuures

ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning hinnata, kas süüdistus on põhjendatud KrMS § 285

lg 3 mõistes. Apellanti sundis sõiduki rooli istuma olukord, kus lapse isa oli talle järjekordselt

füüsiliselt kallale tulnud ja ta oli sunnitud oma ja lapse tervise huvides korterist lahkuma. Kahjuks ei

ole apellandil Pärnus tuttavaid, kelle poole ta oleks saanud minna, mistõttu otsustas ta sõita autoga

Keila-Joale tuttava juurde (tuttav saabus Keilasse ca 5 minutit pärast liiklusõnnetust).

Kahetsusväärselt on apellandi lapse isa vaimselt ebastabiilne ja eeltoodud asjaolu lööb eriti välja

olukorras, kui ta on tarbinud alkoholi. Peres on esinenud korduvaid kehalise väärkohtlemise

juhtumeid ning apellant on esitanud telefonitsi ka korduvalt väljakutseid. Kahjuks sel õhtul so

31.01.2024 ei olnud tal enam ajaliselt võimalik enda ja lapse elu ning tervist ohtu seadmata võimalik

politsei väljakutset edastada. Seega oli apellandi puhul tegemist olukorraga, kus ta pani süüteo toime

raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4) ja tugeva hingelise erutuse seisundis (KarS § 57 lg

1 p 6). Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid

(KarS § 57 lg2). Eelnimetatud asjaoludeks on näiteks see, et apellant oli teo toimepanemisele

eelnenult sünnitanud lapse, mis tähendab, et apellandi puhul võis esineda ka sünnitusjärgset

depressiooni ning seda eriti olukorras, kus apellandi elukaaslane kasutas aeg-ajal apellandi suhtes nii

vaimset (karjus jne), kui ka korduvat füüsilist vägivalda.

2.4 Käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras (KarS § 60 lg 1). Kergendatud karistuse

ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast (KarS § 60 lg

2). Kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi

alammäär (KarS § 60 lg 3). Tuginedes eeltoodule oleks asjakohane ja kehtivate õigusaktide kohaselt

kohane karistus kokkuleppemenetluses olnud rahaline karistus ehk siis vastava karistusliigi

alammäär KarS § 60 lg 3 ja KarS § 424 lg 1 ning KarS § 123 lg 1 alusel. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et karistuse määramisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse isiku süü suurusele vastav karistuse määr. Kuna antud juhul ei ole

prokurör, riiklik kaitsja ja kohus eelnimetaud asjaolusid kokkuleppe sõlmimise hetkel ja kokkuleppe

kohtulikul kinnitamisel teinud, mistõttu on tagajärjeks ka apellandi jaoks ebamõistlikult range

karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt saab kriminaalmenetluses kaitsjaks olla

muuhulgas lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik menetleja loal, kelle

pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja). Käesolevas

kriminaalasjas on Aet Sepman lisanud küll haridust tõendava dokumendi, kuid jätnud lisamata

volikirja. Seega puudub Aet Sepmanil volitus esindada Maarja-Liis Suid. Selline asjaolu annab aluse

jätta apellatsioonkaebus käiguta ja võimaldada isikul puudused kõrvaldada. Siiski leiab

ringkonnakohus, et käesoleval juhul puudub mõistlik põhjus kaebuse käiguta jätmiseks, sest

ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kaebusega, leiab, et lepingulise kaitsja jurist Aet

Sepmani apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.

3.1 Lepinguline kaitsja jätab tähelepanuta, et KrMS § 318 lg 3 p-ga 4 ja lg-ga 4 piiratakse

kohtumenetluse poolte apellatsiooniõigust kokkuleppemenetluse asjades. Kokkuleppemenetluse

tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud

kokkuleppe järgi. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma

kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 p-des 1-12 sätestatud tingimustes.

4. 11. septembril 2024 on Maarja-Liis Sui, tema kaitsja ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud

kokkulepe, milles on ära näidatud kõik KrMS § 245 lg-s 1 p-des 1-12 sätestatud tingimused, sh

karistus ning Maarja-Liis Sui nõustus nii karistuse liigi kui määraga. Maarja-Liis Sui on kinnitanud

enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega

on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja jõudnud seaduses sätestatud tingimuste osas kokkuleppele,

sh nii karistuse liigi kui ka määra osas.

5. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 19. septembri 2024. a istungil, kus süüdistatav on

kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav. Jääb kokkuleppe juurde. Seega on maakohus teinud

otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule.

6. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on

kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva

kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega

prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust

reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta

kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised

eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide

kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 4 apellatsioonialus

(karistus, mida seadus ette ei näe) kohaldub üksnes siis, kui mõistetud karistust seadus üldse ette ei

näe. Sel alusel ei saa aga vaidlustada kergendavate asjaolude arvestamata jätmist või süü suurusele

mittevastavat karistust. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud

apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS §

339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb

ringkonnakohtul jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm nr

3-1-1-7-16).

6.1 Apellatsioonis, mille on esitanud süüdistatava kaitsja jurist Aet Sepman ei ole viidatud ühelegi

kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega

kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata.

Asjaolu, et süüdistatav on maakohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt

kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda

hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-11 p 27 tooduga.

7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus

süüdistatava Maarja-Liis Sui kaitsja jurist Aet Sepmani apellatsiooni karistuse liigi ja määra osas läbi

vaatamata.

8. Süüdistatava kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva

kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsioonist võib teha järelduse, et kaitsja

viitab asjaolule, et justkui oleks rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest kokkuleppemenetluses ei

teinud määratud kaitsja oma tööd hoolsalt karistuse liigi ja määra läbirääkimistel.

9. Kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu

ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Kolleegiumil tuleb märkida, et ei ole alust väita, et Maarja-Liis Sui poolt väljendatud kokkuleppe

sõlmimise tahe oleks kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või ta oli eksimuses kokkuleppe

sisust või selle õiguslikest tagajärgedest, seoses kaitsja puuduliku tööga.

9.1 Materjalidest ei tulene, et Maarja-Liis Sui poolt kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe

ning ta polnud võimeline hindama või arusaama kokkuleppe allkirjastamise tähendusest.

Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise

lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike

tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu

vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline.

Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega

nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Kaebuses ei ole süüdistatava kaitsja jurist Aet

Sepman märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe

sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse seoses kaitsja puuduliku tööga. Ka ei ole süüdistatav kordagi

märkinud kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga kohtueelses menetluses. Kokkuvõtvalt puudub

alus asuda seisukohale, et riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei olnud kohusetundlik või on teinud

oma tööd hooletult ja jätnud süüdistatava ilma kaitseõigusest.

10. Kohtupraktika kohaselt ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe

sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub

kokkuleppega ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse

korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana.

11. Ühtlasi tuleb märkida, et apellatsioonkaebuses toodud taotlus (sõlmida Tallinna Ringkonnakohtu

menetluse raames uus kokkulepe, võttes arvesse kergendavaid asjaolusid), on õiguslikult asjakohatu.

12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni selles

osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)