2-24-11185/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-11185

Tsiviilasi

K.M hagi M.J vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.M (isikukood XXX, elukoht XXX-i), seaduslik

esindaja B.W, riigi õigusabi korras määratud esindaja Argo

Küünemäe (e-post: XXX)

Kostja: M.J (isikukood XXX, elukoht hagiavalduse kohaselt,

XXX-i, rahvastikuregistri järgne elukoht XXX-i, e-post:

XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.M-i hagi M.J vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.J-ilt (M.J) K.M-i (K.M) kasuks igakuine elatis alates 23.07.2024

kuni K.M-i täisealiseks saamiseni (s.o 08.07.2039) summas 287,72 eurot (272 eurot 76

senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. M.J-il tuleb tasuda temalt K.M-i

kasuks välja mõistetud igakuine jooksev elatis iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise

kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K.M-i arvelduskontole

nr xxxxxxxxxxx.

4. Jätta menetluskulud, v.a hagejale riigi õigusabi andmisega seoses tekkinud riigi

õigusabi tasu ja kulud, poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1). K.M-i riigi õigusabi tasu ja

kulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks

eraldi määrusega.

2-24-11185

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse K.M-ina Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Asjaolud, menetluse käik

1. K.M esitas 23.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi M.J vastu elatise nõudes. 28.08.2024 esitas

hageja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus 30.08.2024 rahuldas hageja riigi

õigusabi taotluse osaliselt andes hagejale riigi õigusabi esindamiseks kohtus hagis M.J vastu

elatise nõudes kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samas jättis

kohus hagi käiguta ja määras tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagis esinevad

puudused kõrvaldati 13.09.2024. Kohus võttis hagi menetlusse 23.09.2024.

2. Kostjale on 23.07.2024 esitatud hagiavaldus, 13.09.2024 puuduste kõrvaldamine ja

23.09.2024 hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult,

kättetoimetamiseportaali KÄPO vahendusel, 23.09.2024. Kohtu määratud tähtajaks

(07.10.2024) kostja nõuetekohast vastust hagile ei esitanud.

Kohtu seisukoht

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

4. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

2 (2)

2-24-11185

1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise

aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15%

esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

5. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

7. Rahvastikuregistri andmetel on K.M M.J alaealine laps ning B.W on hageja eestkostja.

Pärnu Maakohus 10.05.2024 määrusega piiras M.J isikuhooldusõigust K.M suhtes tema

viibimiskoha, haridust ja tervist puudutatavates küsimustes ja võttis M.J-ilt täies ulatuses ära

K.M-i varahooldusõiguse. Sama määrusega seadis kohus K.M-i üle eestkoste kuni tema

täisealiseks saamiseni ja määras K.M-i eestkostjaks B.W. Kuivõrd kostja ei ole hagile

vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hagejate väited, et

hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja ei ole hagejale alates 2024 juuli kuust ülalpidamist

tasunud. Hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus

ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja

7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

8. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati

kohtule 23.07.2024. Hageja igakuise elatise suurus 287,72 eurot kujuneb välja järgnevalt:

baassumma 272 eurot 76 senti (PKS § 101 lg 3) + 54 eurot 96 senti (PKS § 101 lg 4) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest, PKS § 101 lg 1), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja arvelduskontole.

3 (2)

2-24-11185

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on hagejale määranud riigi

õigusabi korras esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Seega jäävad K.M-i riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude

suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Muud poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik

4 (2)