2-22-17168/24 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-22-17168

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Pärnu

Tsiviilasi

M. P. hagi E. P. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX);

Kostja: E. P. (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik

esindaja K. K. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kohtuistung

Kohtuistungil 27. juulil 2023 osalesid M. P. ja K. K., poolte

nõusolekul menetlus jätkus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M. P. hagi E. P. vastu Pärnu Maakohtu 24. septembri 2021 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-21-7298 kinnitatud kompromisslepinguga kindlaksmääratud elatise vähendamiseks.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2-22-17168

1. M. P. esitas 11. novembril 2022 Pärnu Maakohtule hagi E. P. vastu elatise vähendamiseks. Hageja

taotleb vähendada temalt Pärnu Maakohtu 24. septembri 2021.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-

7298 kostja ülalpidamiseks väljamõistetud 175 euro suurust igakuist elatist 100 kuni 125 euroni kuus.

2. Hageja M. P. leiab, et 175 euro suurune elatis on liiga suur, kuna kompromissi tegemise hetkel

2021.a septembris käis laps lasteaias (vaja oli arvestada lasteaia kohatasu), kuid hetkel käib laps

koolis, kus lapse koolis käimise eest tasu ei võeta ja see kulu nüüd puudub.

Lapse ema saab igakuise riigi poolse lapsetoetuse endale.

Laps on hageja juures keskmiselt 6-10 päeva kuus. Koos ametliku lapse, E. P.-ga , käib hageja juures

ka kostja ema K. K. eelmisest suhtest sündinud laps, kelle ametlik isa maksab samuti elatisraha lapse

emale. Hageja jaoks tekivad jooksvad kulud mõlemale lapsele, ka suvistel väljasõitudel tekivad kulud

mõlemale lapsele. Lapsi toob ja viib hageja oma isikliku sõiduautoga, mis on hetke kütusehindade

juures arvestatav väljaminek.

Arvesse tuleks hageja arvates võtta ka 01. aprillist 2022 alates elatisraha arvutamise kalkulaatori alusel

kehtivat igakuist miinimumelatist. Hagi esitamise ajal 2022 novembris tuli kalkulaatori järgi arvutades

hageja palga juures lapse miinimumelatise suuruseks keskmiselt 106 eurot kuus. Kuna ema poolt peaks

tulema sama summa, mis isa poolt, siis kohtumääruse järgi arvutades on lapsele kuluv raha 410 eurot

kuus (175+175+60 (riigitoetus) = 410). Hageja arvates tundub selline summa ühele lapsele hagi

esitamise ajal kehtiva 654 eurose miinimumpalgaga juures liiga suur. Hageja oli nõus maksma elatist

100 kuni 125 eurot kuus.

Hagiavaldusse on lisatud elatiskalkulaatori arvutuskäik tulemusega 106,03 eurot eeldustel, et: 1)

baassumma on 209,20 eurot; 2) kohustatud vanema keskmine brutosissetulek on 1600 eurot kuus; 3) 7-

aastase lapse eest saab lapsetoetust elatist nõudev vanem; 8) laps viibib kohustatud vanema juures 8

päeva kuus; ning 5) elatist saav laps on vanemate ainus ühine laps. Hagiavaldusele ühtegi tõendit

lisatud ei ole.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja seaduslik esindaja K. K. 05. mai 2023 vastuses vaidleb hagile vastu, elatise vähendamisega

nõus ei ole ja leiab, et hageja väited annaksid alust pigem elatise suurendamiseks.

Lapse lasteaiast kooli minekuga väljaminekud suurenevad, mitte ei vähene. Täiendavateks kulutusteks

on näiteks huviringid, koolitarbed, riided, telefoniarved. Kõik kulud kannab lapse ema.

Vanematel puudub lapsehoidmise graafik, millega hageja saaks tõendada väidet, et laps on tema juures

„6-10 päeva keskmiselt“, lisaks on see väga lai ajavahemik. Õigem oleks väita, et E. P. viibib isa

juures 2 kuni maksimaalselt 10 päeva kuus, keskmiselt 5 päeva kuus. Kuna puudub graafik, siis laps

viibib isa juures ainult isale sobivatel kuupäevadel, ehk M. P. suva järgi.

Ülejäänud M. P. väited on kostja esindaja arvates arusaamatud ega puutu asjasse. Asjaolule, et lapse

toomisele ja viimisele kulub kütuseraha, toob lapse ema vastuväite, et kütuse raha kulub ka lapse kooli

viimisele ja koolist koju toomisele, mida teeb ema. Lisaks on kostja arvates M. P. väljatoodud

arvutuskäigus vead, kuna miinimumelatise arvutamisel on baassumma 249,78 eurot, Eesti keskmine

brutopalk on 1685 eurot, mitte 1600 eurot. Laps ei veeda iga kuu rohkem kui 6 päeva kohustatud

vanema juures, vaid keskmiselt 5 päeva. Seega on minimaalne elatise summa 260,33 eurot, mitte

106,03 eurot.

Kostja esindaja ei nõustunud hagiga, vaid tegi ettepaneku suurendada elatise summat 260,33 euroni

või kokkuleppel M. P.-ga jätkata 175 euro suuruse elatise maksmist ning lõpetada hagi menetlemine.

Vastuhagi kostja ei esitanud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

2-22-17168

4. Kohus TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 alusel lahendab hagi poolte esitatu alusel, lähtudes nõudest. TsMS §

230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Korraldaval eelistungil 20. juunil 2023 oli hageja nõus kompromissi korras alates 01. juunist 2023

tasuma elatist 125 eurot kuus, kostja selle ettepanekuga ei nõustunud.

Kohus 20. juunil 2023 ja 27. juulil 2023 istungil selgitas pooltele veelkord tõendamist vajavaid

asjaolusid, tõendamiskoormise jaotust ja määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hagejal tuli

esitada tõendid enda sissetulekute ja varalise olukorra kohta. Kostja peab esitama lapse kulude

arvestuse ning tõendama miinimumelatisest suuremaid kulusid. Arvestada tuleb, et osaliselt on lapse

kulud kaetud lapsetoetusega. Kohus selgitas ka, et istungi toimumise ajal elatiskalkulaatori järgi oli

hageja väidetele vastav kohustatud vanema miinimumelatis 121,50 eurot kuus. Kohus selgitas pooltele

perekonnaseaduse § 102 sätteid ja vanema kohustusi alaealise lapse ülalpidamisel.

6. Hageja esitas 29. juunil 2023 kohtule enda sissetuleku tõendamiseks pangakonto väljavõtte, mille

kohaselt 9 kuu jooksul, ajavahemikul oktoober 2022 kuni juuni 2023 on hageja saanud OÜ-st Trans-

Bool palka kokku 12 062,33 eurot (keskmiselt 1340 eurot kuus). Hageja kinnitas nii eelistungil kui ka

kohtuistungil, et tema palk ei ole viimastel aastatel muutunud.

7. Kostja seaduslik esindaja K. K. esitas 04. juulil 2023 ja 02. augustil 2023 täpsustatult kirjalikult

lapse kulude täpsustatud arvestuse, arvesse võttes, et kostja elab 4-liikmelises peres:

1) eluasemelaenust 640 eurot on lapse osa 160 eurot kuus; 2) pere elektrikulud keskmiselt 438 eurot

kuus, millest lapse osa 109 eurot kuus ; 3) vesi 18 eurot + prügi 10 eurot, kokku 28 eurot, millest lapse

osa 7 eurot kuus (4,5 + 2,5); 4) kulutused toidule 700 eurot, millest lapse osa 175 eurot; 5) kütus lapse

kooli viimiseks ja koju toomiseks 100 eurot kuus; 5) telefoniarved 13 eurot kuus; 6) tervishoiukulud

(rohud ja vitamiinid) 12,5 eurot kuus; 7) kulud koolikohustuse täitmiseks (sh huviringile 10 eurot,

pliiatsid, vildikad, paberid jne + õpetaja kingiraha + klassiekskursioonid) kokku 40 eurot kuus; 8) riided,

jalanõud, sokid – kokku umbes 50 eurot kuus; 9) vabaaja kulud kokku 35 eurot kuus (klassikaaslaste

sünnipäevad 15 eurot , kinos või muus kohas käik).

Kostja esindaja esitatud arvestuse järgi on kostja püsikulud keskmiselt 702 eurot kuus, millele

lisanduvad veel hooajalised ühekordsed ostud kokku 470 eurot aastas ehk ca 40 eurot kuus (telefon

140 eurot, tõukeratas 70 eurot, ratas 150 eurot, kiiver ja kaitsmed 65 eurot, ujumistarbed 30 eurot ja

kelk 15 eurot), kõik kulud kokku 742 eurot kuus.

Kostja kulude arvestusele on lisatud 04. juulil ja 02 augustil 2023 tõenditena: kuus Eesti Energia arvet

ajavahemikust november 2022 kuni mai 2023 summade vahemikus 344 – 536 eurot; 19. mai 2023

maksekorraldus eluaseme laenumakse tasumise kohta summas 640 eurot ning AS Pärnu Vesi juuni

2023 arve summas 18,60 eurot. Muude kulude kohta tõendeid esitatud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus arutas menetlusosalistega asja suuliselt kohtuistungil ning poolte nõusolekul menetlus jätkus

kirjalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1. Kohus määras tähtajad

istungil arutatud tõendite ja lõplike seisukohtade esitamiseks ning kohtulahendi teatavakstegemise aja.

Kohus selgitas pooltele ka õigust sõlmida kokkulepet kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tutvunud

esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja

objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, kohus leiab, et M. P. hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Pärnu Maakohus 24. septembri 2021 määrusega kinnitas tsiviilasjas nr 2-21-7298 alaealise lapse E.

P. vanemate K. K. ja M. P. vahel 21. septembril 2021. a kirjalikult sõlmitud kompromissilepingu,

mille kohaselt M. P. tasub E. P.-le igakuist elatist summas 175 eurot kuus alates 01. oktoobrist 2021

kuni E. P. täisealiseks saamiseni XXX.

2-22-17168

10. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõudele vastuväiteid esitada.

11. Hagi elatise vähendamiseks on esitatud 14 kuud pärast 2021. a septembris määrusega poolte

kokkuleppel elatise suuruse kindlaksmääramist. Hageja taotleb elatise vähendamist 100 kuni 125

euroni kuus järgmistel põhjendustel: 1) kostja ei käi enam lasteaias, vaid koolis ja lasteaiakoha tasuga

seotud kulu puudub, 2) lapse ema saab riikliku lapsetoetuse endale; 3) kostja on hageja juures

keskmiselt 6-10 päeva kuus, koos kostjaga käib hageja juures ka kostja ema teine laps ja hageja teeb

kulutusi mõlemale lapsele; 4) elatiskalkulaatori järgi oleks 2022 novembris hagi esitamise ajal lapse

miinimumelatis hageja palga juures 106 eurot.

12. 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseadus (PKS) § 2172 näeb ette, et kui enne 2022. aasta 1.

jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega

kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates

2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

Sama paragrahvi 3. lõike järgi juhul, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Kompromissi määrusest nähtuvalt võeti elatise suuruse kokkuleppe sõlmimisel arvesse lapse hageja

juures viibimist ning asjaolu, et kostja kannab lapse transpordiga seotud kulusid, mille tõttu lepiti

kokku tollel ajal kehtinud elatise alammäärast (292 eurot) oluliselt väiksem elatis. Seega ei saa hageja

elatise suuruse muutmist taotledes tugineda õigusliku olukorra muutumisele. Seega peab elatise

vähendamiseks hageja esile tooma ja tõendama elatise suurust mõjutanud asjaolud, mis on pärast

kokkuleppe kohtumäärusega kinnitamist muutunud ja mida ei olnud võimalik kokkuleppe sõlmimisel

ette näha.

13. Pooltel ei ole vaidlust selles, et septembris 2021 elatise väljamõistmise ajaga võrreldes on hagi

esitamise ajaks novembris 2022 muutunud see, et alaealine kostja E. P. on läinud lasteaiast kooli ning

lasteaia kohatasu on asendunud koolikohustuse täitmise kuludega. Samuti ei vaidle kostja esindaja

vastu, et temale laekub perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 alusel kostjale makstav riiklik lapsetoetus,

mille suurus oli 2021. aastal 60 eurot ning alates 01. jaanuarist 2023 on 80 eurot.

Lapse täisealiseks saamiseni elatise suuruse kokku leppimisel oli teada, ning kostja võis ja pidi ette

nägema, et laps läheb 2022. aasta sügisel kooli. Kohtuistungil 27. juulil 2023 hageja kinnitas, et tema

töötasu oleneb päevade arvust kuus, kuid on keskmiselt 1300 eurot kuus ja kuigi hageja arvates tema

palk suhtarvuna Eesti keskmisse palka on vähenenud, ei ole see 2021. aastaga võrreldes väiksem.

Seega peamine muutunud asjaolu, mida ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal võimalik ette näha, on

lapsetoetuse suurenemine.

14. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on

kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (perekonnaseaduse (PKS) § 82). Asjas ei ole vaidlust, et

hageja M. P. on kostja E. P. isa ning kohustatud kostjat üleval pidama.

Perekonnaseadusest ei tulene hagejale kohustust üleval pidada kostja ema teist last, kes hagejast ei

põlvne ning hageja ei saa sellele asjaolule tuginedes nõuda kostjale antava elatise vähendamist.

See, et hageja juures käib ka kostja teine laps, kes ei ole hageja bioloogiline laps. See ei ole aga

asjaolu, mida kostjale makstava elatise kokkuleppe sõlmimisel aluseks võeti või aluseks võtta saab. Nii

kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud, kui ka praegu kehtiva perekonnaseaduse alusel saab elatise

suuruse määramisel arvesse võtta hageja bioloogilisi lapsi, keda hageja on seadusest tulenevalt

kohustatud ülal pidama.

2-22-17168

On kiiduväärt, et hageja pärast kooselu lõppemist suhtleb ja on valmis ka edaspidi suhtlema lapsega,

kelle bioloogiline vanem ta ei ole, lapse huvides on kindlasti ka teda kasvatanud kasuvanemaga

kujunenud heade suhete säilitamine. Sellega kaasnevate kulude tegemise ja hüvitamise osas peab

hageja aga K. K.-ga eraldi kokku leppima.

15. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Tulenevalt

PKS § 100 lg-st 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust rahas elatise maksmise teel

eelkõige juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab

kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Seaduses on ette nähtud alaealisele lapsele

makstava minimaalse elatise suurus. Alaealise lapse ülalpidamiseks mõeldud elatise väljamõistmiseks

alla alammäära peab olema mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ka elatise vähendamisel tuleb samu

asjaolusid hinnata.

16. 24. septembril 2021 kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis 175 eurot kuus jäi

oluliselt alla sel ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestatud minimaalsele elatisele. Alaealisele lapsele

ettenähtud minimaalse elatise suurust 01. juulist 2010 kuni 31. detsembrini 2021 reguleerinud PKS §

101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus kehtestas 19. detsembri 2019 määrusega nr 115

ajavahemikus 01. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 töötasu alammääraks 584 eurot kuus.

Seega oli elatise miinimummäär oli 2021.a kohtulahendi tegemise ajal 292 eurot kuus.

17. Alates 01. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-tes 3 - 4 sätestatust tulenevalt

on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse

ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Nagu kohus on selgitanud, siis PKS § 2172 lg-te 1 ja 2 koostoimest tulenevalt hageja ei saa elatise

suuruse vähendamisel õigusliku olukorra muutumisele tugineda.

18. Hageja palub elatise vähendamisel arvestada, et osaliselt on lapse vajadused kaetud peretoetustega

ning alates 2022.a kehtiva miinimumelatise arvutamise regulatsioonis, vastavalt PKS § 101 lg 5

sätestatule on lapsetoetus üheks miinimumelatise arvutamise põhikomponendiks.

19. Samuti hageja väidab hagiavalduses, et kostja on tema juures 6-10 päeva, keskmiselt 8 päeva kuus,

kuid hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ning poolte selgitustest samuti ei nähtu, et aasta

keskmisena viibib laps isa juures üle 7 päeva kuus. Kostja esindaja väitel (02. augusti 2023

menetlusdokument, tl 64) on kostja hageja juures kahel nädalavahetusel kuus, keskmiselt kuni 5 päeva

kuus. Kohtuistungil (tl 48) hageja selgitas, et lapsed käivad tema juures vahel ka nädala sees, hageja

võtab lapsed tööpäeva õhtul, käib nendega ujumas ja jalgrattaga sõitmas ning viib järgmisel hommikul

enne kooli kella 6-7 paiku lapsed ema juurde tagasi. Kohus leiab, et sellised õhtused kohtumised ja isa

juures ööbimine ei mõjuta lapse püsikulusid kodus ema juures.

2-22-17168

PKS § 101 alusel arvutatav miinimumelatis oli lapsele, kes ei viibi kohustatud vanema juures üle 7

päeva kuus ning kelle lapsetoetuse saab last kasvatav vanem, ajavahemikul 01. jaanuarist 2022 kuni

31. märtsini 2022 elatise minimaalne suurus 213,44 eurot kuus; alates 01. aprillist 2022 kuni 31.

jaanuarini 2023, s.o hagi esitamise ajal oli lapse minimaalne elatis 225,44 eurot kuus, ning alates 01.

aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 on minimaalse elatise suurus 287,72 eurot kuus.

20. Seega jäi hagejalt väljamõistetud 175 euro suurune elatis hagi esitamise ajal alla uue regulatsiooni

järgi arvutatavale miinimumelatisele, praegu juba rohkem kui 100 eurot alla kehtiva miinimummäära.

Iga-aastase indekseerimise tulemusena elatise miinimumi vähenemist ei ole ette näha, mistõttu vahe

hagejale kehtiva kohtulahendiga pandud elatise maksmise kohustuse ning kehtiva miinimumelatise

vahel tõenäoliselt suureneb veelgi.

21. Kohtupraktikas eeldatakse, et seaduses sätestatud minimaalmääras elatis on lapse kulude katmiseks

piisav, kui ka lapsega koos elav vanem panustab samas ulatuses. Seetõttu ei nõuta miinimummääras

elatise nõudmisel ka kulude tõendamist.

Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kostja tegelikud igapäevavajadused oleksid pärast elatise

kokkuleppe sõlmimist vähenenud ning on väiksemad minimaalse elatise kahekordsest summast,

arvestades, et osa kuludest on kaetud lapsetoetusega. Kostja seadusliku esindaja esitatud andmetel on

kostja ülalpidamiseks kokkulepitud suuruses elatise summa vajalik.

22. Kohtuistungil 27. juulil 2023 hageja nõustus kostja eluasemekuludega vee ja prügi osas, kuid

elektrikulu osas vaidles vastu, samuti on hageja hinnangul mõistlik toidukulu 175 euro asemel 100

eurot kuus, kütusekulu lapse kooli viimisel oleks mõistlik 100 euro asemel 25-30 eurot, hageja ei

vaielnud vastu telefoniarvele 13 eurot, tervishoiu kuludele 12,5 eurot, koolikohustuse kuludele 40

eurot ja sotsiaalse suhtlemise kulud 30 eurot, riiete-jalanõude kulu 50 eurot kuus osas ei osanud hageja

pakkuda mõistlikku suurust. Kohus on kostja esindajale selgitanud, et elukaaslase eluasemelaenu ei saa

arvestada lapse kuluks ning kostja esindaja istungil avaldatud kütusekulu arvestus on ekslik, 4x 3 km x

20 päeva = 240 km kuus, kütuse hindasid arvestades ei kulu selle teekonna läbimiseks kütust 100 euro

eest. Samuti kostja esindaja vähendas 02. augusti 2023 kulude arvestuse täpsustuses lapse osa

elektrikuludes 109 eurole.

Hageja esitatud andmete ja kostja vastuväidete alusel lapse kulude arvestuse kohta moodustavad lapse

kulud kokku ühes kuus umbes 515 eurot (arvestamata eluasemelaenu, arvestades transpordikuludeks

25 eurot kuus ning lapse söögikuluks 175 eurot kuus, kestvuskaupade (telefon 11,67 eurot,

spordivarustus 21,40 eurot kuus (sh tõukeratas ja kaitsevarustus 14,97 eurot, ujumisrõngas 2,5 eurot,

kelk 1,25 eurot). Arvestades kulude summast maha lapsetoetuse, mis on alates 2023. aastast 80 eurot

kuus, oleks kummagi vanema osa lapse kulude kandmisel üle 217 eurot.

23. 2021. aastal hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmise kohtumääruses ei seotud elatise suurust

perekonnaseaduse § 101 sätestatud miinimumääraga, ei nähtud ette ka perioodilist muutumist, mistõttu

hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurus 175 eurot ei ole muutunud. Kokkulepitud elatis on

jätkuvalt miinimummäärast väiksem ja ka alla lapse tegelike kulutuste vanemate vahel võrdselt

jagamise korral kostja kanda jäävast osast.

24. Hageja taotleb elatise vähendamist 100 - 125 euroni kuus. Alaealisele lapsele on seaduses ette

nähtud minimaalse elatise vähendamise alused sätestatakse PKS §-is 102.

PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

2-22-17168

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

Riigikohus on seisukohal, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema elatise

maksmiseks kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid

ka tõendama (vt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2.; 7. veebruari

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-

15, p 15).

Hageja ei ole elatise vähendamise nõude esitamisel tuginenud sellele, et tema töövõime või töötasu

suurus oleksid vähenenud. Kostja on hageja ainus alaealine ülalpeetav. Samuti ei ole hageja toonud

kohtu ette asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hagejal ei ole mõjuval põhjusel majanduslikku

võimekust maksta kostjale elatist 175 eurot kuus.

25. Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et hageja on suuteline töötama ja teenima sellist

sissetulekut, mis võimaldab tal tasuda elatist kokkulepitud suuruses, asjas ei esine aluseid elatise

vähendamiseks alla 175 euro kuus. Kohus leiab, et kõiki olemasolevaid tõendeid arvestades tuleb jätta

M. P. hagi E. P. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 24. septembri 2021

kohtumäärusega M. P.-lt E. P. kasuks väljamõistetud elatis suurus muutmata.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Arvestades, et kohus rahuldas elatise vähendamise hagi ning kostjaks asjas oli

alaealine laps, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab kulud

poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust

kindlaks määrata.

(Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik