2-23-3369/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-3369

Tsiviilasi

F.Q ja M.D hagi M.G vastu pärandvara ühisuse

lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks

M.G vastuhagi F.Q ja M.D vastu korteriomandile isikliku

kasutusõiguse seadmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

10 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.Q ja M.D apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad/vastuhagi kostjad): F.Q (ik: XXX) ja

M.D (ik: XXX), esindaja Priit Lantin

Vastustaja (kostja/vastuhageja): M.G (ik: XXX), esindaja

Henri Parisalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024 otsus osas, milles maakohus jättis

jagamata pärandaja Swedbank AS limiidikontol nr EE392200221064846856 oleva 51,06

eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada pärandaja Swedbank AS limiidikontol

nr EE392200221064846856 olev pärandvara 25,53 eurot pärijate vahel selliselt, et

kummalegi hagejatest kuulub 25,53 eurost ¼ osa, s.o a` 6,38 eurot ja kostjale 12,76

eurot. Vastavalt sellele suureneb iga pärija pärandvarast jaotamisele kuuluva

rahasumma suurus.

3. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni ja lisada resolutsiooni, et rahuldamata tuleb

jätta hagejate nõue, milles hagejad palusid jagada pärandvara ühisusse kuuluv

pärandaja üleelanud abikaasa (kostja) Swedbank AS arvelduskontol nr

EE612200001107573031 olev 9053,85 eurot.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

„6.1. Rahuldada F.Q ja M.D hagi M.G vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja

pärandvara jagamiseks osaliselt.

6.2. Jagada 23.01.2022. a surnud F.Q Swedbank AS arvelduskontol nr

EE222200001104797399 ja Swedbank AS limiidikontol nr EE

392200221064846856 23.01.2022. a seisuga olnud raha, millest on maha arvatud

pärandvaral lasuvad kohustused, s.o 72,75 eurot, pärijate vahel selliselt, et F.Q-

le jääb ¼ osa, s.o 18,18 eurot, M.D-le jääb ¼ osa, s.o 18,18 eurot, ja M.G-le jääb

½ osa, s.o 36,36 eurot.

6.3. Jätta rahuldamata F.Q ja M.D hagi, milles taotleti pärandvara ühisusse

kuuluva pärandaja üleelanud abikaasa M.G Swedbank AS arvelduskontol nr

EE612200001107573031 oleva 9053,85 euro jagamist.

6.4. Jätta rahuldamata F.Q ja M.D hagi M.G vastu korteriomandi, registriosa

numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX XXX, ühisomandi lõpetamiseks.

6.5. Rahuldada M.G vastuhagi F.Q ja M.D vastu korteriomandile isikliku

kasutusõiguse seadmise nõudes.

6.6. Seada korteriomandile, registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX

XXX, XXXXXXXX mõttelist osa kinnisasjast ja elu- ja mitteeluruum nr 4, M.G,

isikukoodiga XXX, kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.

6.7. Kohustada F.Q ja M.D-d andma nõusolek kanda kinnistusraamatusse

korteriomandi registriossa nr XXXXXXXX, M.G, isikukoodiga XXX, kasuks

tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus korteriomandile. Käesolev jõustunud

kohtuotsus asendab vastavaid F.Q ja M.D tahteavaldusi.

6.8. Jätta kõik asja menetluskulud võrdsetes osades F.Q ja M.D kanda.

6.9. Määrata M.G menetluskulude suuruseks 6896,10 eurot.

6.10. Mõista F.Q-lt M.G kasuks välja menetluskulud summas 3448,05 eurot.

6.11. Mõista M.D-lt M.G kasuks välja menetluskulud summas 3448,05 eurot.

6.12. F.Q-l ja M.D-l tuleb neilt M.G kasuks välja mõistetud menetluskuludelt

tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.“

7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades F.Q ja M.D F.Q kanda ning

mõista F.Q-lt M.G kasuks välja 549 eurot ja M.D F.Q-lt M.G kasuks välja 549 eurot.

8. F.Q-l ja M.D F.Q-l tuleb M.G kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. F.Q (hageja I) ja M.D (hageja II) esitasid 01.03.2023 maakohtule M.G (kostja) vastu hagi

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on pooled 23.01.2022 surnud F.Q (pärandaja) pärijad, hagejad

(pärandaja poolvend ja -õde) mõlemad ¼ suuruses mõttelises osas ning kostja (pärandaja

üleelanud abikaasa) ½ suuruses mõttelises osas.

Pärimismenetluses teostas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei pärandvara inventuuri ja koostas

15.09.2022 pärandvara nimekirja, mille kohaselt kuulub pärandvara hulka järgmine vara:

- korteriomand, registriosa numbriga XXXXXXXX, XXX XXX, mille turuväärtuseks on

Pindi Kinnisvara OÜ hinnanud 115 000 eurot;

- pärandaja Swedbank AS arvelduskonto nr EE222200001104797399, mille saldo 23.01.2022

seisuga oli 3438,86 eurot;

- pärandaja Swedbank AS limiidikonto nr EE392200221064846856, mille saldo 23.01.2022

seisuga oli 51,06 eurot;

- pärandaja üleelanud abikaasa (kostja) Swedbank AS arvelduskonto nr

EE612200001107573031, mille saldo 23.01.2022 seisuga oli 9053,85 eurot.

19.01.2023 täiendas kohtutäitur pärandvara nimekirja järgnevalt: 19.01.2023 notarilt saadud

teabe kohaselt on pärandaja üleelanud abikaasa esitanud arvelduskonto nr

EE612200001107573031 väljavõtte, mille kohaselt laekus 20.10.2021 tema kontole

pensionifondi väljamakse 10 253,79 eurot, mis kuulub üleelanud abikaasa lahusvara hulka.

Hagejad tegid kostjale ettepaneku jagada korteriomand selliselt, et korteriomand jääb kostja

ainuomandisse ja kostja maksab hagejatele hüvitisena poole turuväärtusest, s.o 57 500 eurot,

või müüa korteriomand vabaturul ning jaotada müügi tulem vastavalt pärandiosadele. Hagejad

märkisid, et soovivad jagada ka pärandaja kontol olnud raha (23.01.2022 seisuga 3438,86

eurot) ja kostja kontol 23.01.2022 seisuga olnud ühisvara hulka kuulunud rahalised vahendid

(9053,85 eurot) vastavalt pärandiosadele. Kostja vastas 19.12.2022, et tal ei ole rahalisi

vahendeid, et korteriomandit osta, samuti ei ole tal huvi korteriomandi vabaturul müümise

vastu, sest tegemist on tema ja pärandaja pikaaegse ühise koduga.

Hagejad palusid hagiavalduses lõpetada pärandvara ühisus ja jagada korteriomand selliselt, et

korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ja saadav raha jagatakse vastavalt pärandiosadele, s.o ¼ kummalegi hagejale ja ½ kostjale,

muu pärandvara ühisusse kuuluv vara jagada poolte vahel vastavalt pärandiosadele.

20.06.2023 ja 05.01.2024 täiendasid hagejad oma nõuet muu vara jagamise osas järgmiselt:

- jagada pärandaja Swedbank AS arvelduskontol nr EE222200001104797399 23.01.2022

seisuga olnud raha 3438,86 eurot selliselt, et hagejatele jääb kummalegi ¼ osa, s.o 859,71

eurot, ja kostjale ½ osa, s.o 1719,43 eurot;

- jagada kostja Swedbank AS arvelduskontol nr EE612200001107573031 23.01.2022 seisuga

olnud rahast (9053,85 eurot) pärandajale kuulunud ühisvara osa, s.o 4526,92 eurot, selliselt, et

hagejatele jääb kummalegi ¼ osa, s.o 1131,73 eurot, ja kostjale ½ osa, s.o 2263,46 eurot.

- jagada pärandaja Swedbank AS kontol nr EE392200221064846856 23.01.2022 seisuga

olnud raha 51,06 eurot selliselt, et hagejatele jääb kummalegi ¼ osa, s.o 12,76 eurot, ja

kostjale ½ osa, s.o 25,53 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustunud hagejate märgitud pärandvara

koosseisuga. Kohtutäituri 19.01.2023 täiendatud pärandvara nimekirja kohaselt kostja

Swedbank AS kontol nr EE612200001107573031 23.01.2022 seisuga olnud rahalised

vahendid 9053,85 eurot ei kuulu pärandvara hulka, sest tegemist on kostja pensionifondi

väljamaksega, mis tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 2 p-st 4 on kostja lahusvara.

Kostja ei nõustunud hagejate nõudega korteriomandi jagamiseks. Korteriomand oli kostja ja

pärandaja ühine kodu, mille müümisel kostja elujärg halveneks, mistõttu on kostjal õigus

nõuda korteriomandile tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmist. Kasutusõiguse

seadmisel ei ole kostja vastu korteriomandi müümisele avalikul enampakkumisel, kuid

arvestades, et kasutusõigusega korteri turuväärtus on ca 10 korda väiksem kui ilma

koormatiseta korteri väärtus, oleks mõistlik korter müüa pärast kasutusõiguse lõppemist.

Kostja oli nõus, et pärandaja kontodel olnud rahalised vahendid on põhjendatud jagada, kuid

jagamisele kuulub rahalistest vahenditest pool, sest raha oli pärandaja ja kostja ühisomandis,

ning jagatavast rahast tuleb maha arvata pärandil lasuvad kohustused kokku 1672,21 eurot

selliselt, et kostja kannab kuludest 836,11 eurot (1/2) ja hagejad kumbki 418,05 eurot (1/4).

Kui jagamisele kuuluvatest rahalistest vahenditest, s.o 1744,96 eurost, maha arvata pärandil

lasuvad kohustused (1672,21 eurot), jääb pärijate vahel jagamiseks 72,75 eurot, mis tuleb

jagada vastavalt pärandiosadele – kostjale 36,37 eurot (1/2) ja kummalegi hagejale 18,19

eurot (1/4).

3. Kostja esitas 27.03.2023 hagejate vastu vastuhagi pärandvara hulka kuuluvale

korteriomandile kostja kasuks tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja hagejate

kohustamiseks andma tahteavaldused kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks.

Vastuhagi kohaselt olid kostja ja pärandaja abielus alates 12.11.2011 kuni pärandaja surmani

23.01.2022. Korteriomand kuulus pärandaja lahusvara hulka, sest oli soetatud enne abielu

sõlmimist, kuigi korteri pangalaenu tasuti ühiselt. Korter oli pärandaja ja kostja ühine kodu,

kus elati koos alates 31.03.2004. Kostjal on õigus pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 3 alusel

nõuda korteriomandile asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 227 sätestatud isikliku kasutusõiguse

seadmist, sest pärimise tõttu tema elujärg halveneks. Kostja on kõrges eas (66-aastane)

pensionär, kelle sissetulek on pension 690,50 eurot. 2023. a veebruari näitel olid korteri

kommunaalkulud 125,10 eurot, toidule kulus 317,47 eurot, ravimitele 39,74 eurot, telefonile

38,48 eurot, muud kulud olid 67 eurot ja pensionist jäi järele 102,70 eurot. Kostjal puudub

muu märkimisväärne vara. Kostjal ei ole võimekust osta välja hagejate osa korteriomandist

või osta uus korter. Arvestades kostja sissetulekut, majanduslikku seisukorda, vanust ja

elukoha vahetamisega seonduvaid kulusid, halveneks kostja elujärg pärimise tagajärjel

oluliselt.

Kasutusõiguse seadmine ei piiraks hagejate omandiõigust ebaproportsionaalselt. Hagejad ei

elanud korteris ega jää ilma varasemast kasutusõigusest. Asja korrashoiu- ja maksekohustus

oleks kostjal. Pärandaja oli hagejaga II kohtunud vaid korra ja hagejaga I mitte kordagi.

4. Hagejad vastuhagi ei tunnistanud. Kostja on üks pärijatest ja tal puudub õiguslik alus nõuda

endale kuuluvale varale isikliku kasutusõiguse seadmist sundkorras. Kostja elujärg ei halvene

pärimise tõttu. Lähtudes kostja väidetest on kommunaalkulude ja muude kulude tasumine

talle ülejõukäiv. Üksnes emotsionaalne side ja soov elada üksi edasi 76,80 m2 suuruses

kolmetoalises korteris ei põhista kostja elujärje halvenemist ning hagejate omandiõiguse

piiramist. Puudub mõistlik põhjendus kostja kasuks tasuta tähtajatu kasutusõiguse seadmiseks

olukorras, kus kostja kolmetoalist korterit ei vaja ja selle ülalpidamisega hakkama ei saa. Kui

kostja korteri ülalpidamisega hakkama ei saa, kahjustub ka hagejate vara. Korteriomandi

müügitulu on ca 120 000 eurot ja kostja osa sellest 60 000 eurot. Tartus on müügil vähemalt

20 ühetoalist korterit hinnaga kuni 60 000 eurot. Seega kostjal on võimalik soetada uus

eluase.

Vastuhagi eesmärk on pahatahtlik. Vastuhagi eesmärgiks ei ole mitte pärandaja üleelanud

abikaasa elujärje säilitamine, vaid kaaspärijate osa odavalt omandamine.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 8. märtsi 2024 otsusega F.Q ja M.D hagi M.G vastu

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks osaliselt. Maakohus jagas 23.

jaanuaril 2022 surnud M. F.Q Swedbank AS arvelduskontol nr EE222200001104797399 23.

jaanuari 2022 seisuga olnud raha, millest on maha arvatud pärandvaral lasuvad kohustused,

s.o raha 47,22 eurot, pärijate vahel selliselt, et F.Q-le jääb ¼ osa, s.o 11,80 eurot, M.D-le ¼

osa, s.o 11,80 eurot, ja M.G-le ½ osa, s.o 23,61 eurot. Maakohus jättis rahuldamata F.Q ja

M.D hagi M.G vastu XXX korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks.

Maakohus rahuldas M.G vastuhagi F.Q ja M.D vastu korteriomandile isikliku kasutusõiguse

seadmiseks, seadis korteriomandile, registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX

XXX, XXXXXXXX mõttelist osa kinnisasjast ja elu- ja mitteeluruum nr 4, M.G kasuks

tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse ning kohustas F.Q ja M.D-d andma nõusoleku

kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. Jõustunud kohtuotsus asendab F.Q ja M.D

tahteavaldusi.

Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades F.Q ja M.D kanda, määras M.G

menetluskulude suuruseks 6896,10 eurot ning mõistis M.G kasuks välja F.Q-lt 3448,05

eurot ja M.D-lt 3448,05 eurot, millelt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostjaga, et pärandi avanemisel kostja

kontol nr EE612200001107573031 olnud 9053,85 eurot oli kostja lahusvara, mis ei ole

seetõttu pärandvara. Pensionikonto väljavõttest nähtuvalt on 19.10.2021 tehtud kostjale

väljamakse 2. samba pensionifondi osakute eest 10 253,79 eurot, täiendatud pärandvara

nimekiri tõendab, et väljamakse 10 253,79 eurot laekus 20.10.2021 kostja kontole nr

EE612200001107573031. PKS § 27 lg 2 p 4 järgi on muu hulgas kohustusliku pensionifondi

osak ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingust tulenevad varalised õigused

abikaasa lahusvara.

Pärandvara nimekirja kohaselt oli pärandaja Swedbank AS arvelduskontol nr

EE222200001104797399 23.01.2022 seisuga 3438,86 eurot ja limiidikontol nr

EE392200221064846856 51,06 eurot. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et kuna pärandaja oli

surma hetkel kostjaga abielus ja nende varasuhetele kohaldus ühisvararežiim, kuulub

pärandvara koosseisu pool pärandaja kontodel pärandi avanemisel olnud rahalistest

vahenditest. Seega ei kuulu jagamisele kogu kontodel olnud raha nagu hagejad on taotlenud.

Kuna hagejad ei ole taotlenud pärandaja limiidikontol nr EE392200221064846856 olnud raha

jagamist, ei saa kohus nõude piire ületades seda otsustada. Seega tuleb kõne alla üksnes

pärandaja arvelduskontol nr EE222200001104797399 pärandi avanemisel olnud rahaliste

vahendite jagamine pärandvara hulka kuuluvas osas, s.o 1719,43 eurot (3438,86 ÷ 2).

Kostja esitatud tõendid tõendavad, et pärandil lasuvad kohustused kokku 1672,21 eurot, sh

Eesti Energia AS nõue 37,93 eurot, Swedbank AS konto miinus 5,76 eurot,

pärimismenetlusega seotud notaritasud 200,52 eurot, matusekulud 1410 eurot ja Swedbank

AS tehinguorderid 18 eurot. Kui arvestada jagamisele kuuluvast pärandvarast (1719,43

eurost) maha pärandil lasuvad kohustused, jääb alles 47,22 eurot, mis tuleb jagada selliselt, et

hagejatele jääb kummalegi ¼ osa, s.o 11,80 eurot, ja kostjale ½ osa, s.o 23,61 eurot.

Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et kohus ei saa jätta korteri ühisomandit

lõpetamata. Tulenevalt PärS § 152 lg-st 3 on Riigikohtu suunised kaasomandi lõpetamise

kohta kohaldatavad ka pärandvara ühisuse lõpetamisel ning üldjuhul peab kohus lõpetama

ühisomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 lubatud ja hagis või vastuhagis taotletud viisil. Samas

erandjuhul on kohtul õigus jätta ühisomand lõpetamata, kui hagis taotletud ühisomandi

lõpetamise viis ei ole õiglane (nt Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749).

Maakohus leidis, et kui vastuhagi nõue on põhjendatud, siis ei ole hagejate taotletud kinnistu

ühisomandi lõpetamise viis õiglane ning ühisomand tuleb jätta lõpetamata.

PärS § 16 lg 3 järgi võib pärandaja abikaasa lisaks oma pärandiosale nõuda AÕS §-s 227

sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade või registreeritud elukaaslaste

ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase elujärg pärimise

tõttu halveneks. Pärimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt teenib PärS § 16 lg 3 pärandaja

abikaasa sotsiaalse kaitse tõhustamise eesmärki. Varem kehtinud pärimisseaduse kohaselt oli

reaalne, et pärast pärandaja surma tuleb pärandaja abikaasal nende ühisest kodust välja kolida,

et anda see üle pärandaja lastele või pärandi jagamise käigus eluase rahaks teha. Seadusandja

on leidnud, et selline lahendus ei ole õiglane ja seetõttu on eelnõu § 16 lg-s 3 ette nähtud

abikaasale isiklik kasutusõigus elamule, mis oli pärandaja ja abikaasa ühine kodu. Riigikohus

on samuti selgitanud (Riigikohtu 05.02.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8886), et PärS § 16 lg 3

eesmärgiks on kaitsta abikaasat elujärje halvenemise eest. Sealjuures on Riigikohus leidnud,

et PärS § 16 lg-s 3 sätestatud abikaasa õigus nõuda tema kasuks asjaõiguse seadmist

kinnisasjale ei ole piirang, mis riivaks pärijate omandiõigust ebaproportsionaalselt.

Ebaõige on hagejate seisukoht, et kostjal ei ole õigust isikliku kasutusõiguse seadmist nõuda,

kuna kostja on ise pärija. PärS § 16 lg 3 kohaselt on pärandaja abikaasal õigus nõuda isikliku

kasutusõiguse seadmist kinnisasjale lisaks oma pärandiosale. Ka Riigikohus on rõhutanud, et

PärS § 16 lg 3 alusel on abikaasal õigus saada kaitset elujärje halvenemise eest sõltumata

sellest, kas ta ise on ka pärija või mitte.

Kostja ja pärandaja olid abielus alates 12.11.2011 kuni 23.01.2022, s.o pärandaja surmani.

Pärandaja rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress oli alates 15.05.2013 kuni

23.01.2022 XXX. Kostja rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress on sama juba

alates 04.06.2004. Rahvastikuregistri kanded tõendavad, et pärandvaraks olev korteriomand

oli kostja ja pärandaja ühine elukoht vähemalt alates 15.05.2013.

Kostja on 66-aastane pensionär. Konto väljavõte tõendab, et kostja sissetulekuks on pension,

mis 2023. a veebruaris oli 690,50 eurot. Kostjale ei kuulu kinnisasju peale poolte ühisomandis

oleva korteriomandi ja ei ole teada ka muud väärtuslikku vara. Kinnistu registriosa

väljavõttest nähtub, et eluruumi üldpind on 76,80 m2. Kostja esitatud ehitisregistri väljavõttest

nähtuvalt on tegemist kolmetoalise korteriga, mille köetav pind on 58 m2. Pindi Kinnisvara

OÜ maakler on hinnanud korteriomandi turuväärtuseks 115 000 eurot. On eluliselt usutav, et

korteriomandi müümisel avalikul enampakkumisel ei saa kostja pärandiosale vastava

rahasumma eest osta samaväärset eluruumi, sh samasuguste elamistingimustega samasse

piirkonda. Arvestades kostja vanust ja seda, et tema sissetulekuks on ainult pension, on

usutav, et kostja ei saa pangast laenu korteri soetamiseks. Neid asjaolusid arvestades saab teha

järelduse, et hagejatele pärandiosa väljaandmisel kostja elujärg halveneb ning seega on

täidetud PärS § 16 lg 3 eeldused kostja kasuks korteriomandile isikliku kasutusõiguse

seadmiseks.

Kostja on tõendanud, et korter on tema elukohaks alates 2004. aastast, s.o ligi 20 aastat.

Laenulepingust nähtub, et kostja ja pärandaja sõlmisid 12.03.2004 AS-ga Hansapank

laenulepingu, millega võtsid kaaslaenusaajatena laenu 24 302 eurot XXX kinnistu 4/32

mõttelise osa ostmiseks. Seega kuigi kinnisasi soetati pärandaja nimele enne abielu sõlmimist

ja oli pärandaja lahusvara, siis laenuleping tõendab, et ka kostja panustas selle omandamisse.

Hagejad ei ole vaidlustanud kostja väiteid, et hagejad ei ole korteris kunagi elanud ning

pärandaja oli hagejaga II kohtunud vaid korra ja hagejaga I mitte kordagi. Ka neid asjaolusid

arvestades ei ole korteriomandi ühisomandi lõpetamine selle avalikul enampakkumisel

müügiga hea usu põhimõttega kooskõlas ega kostja suhtes õiglane.

Eeltoodu alusel on vastuhagi põhjendatud.

Kuna kohus rahuldas vastuhagi ja seadis korteriomandile kostja kasuks isikliku

kasutusõiguse, tuleb hagejate nõue korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks jätta rahuldamata.

Iseenesest ei ole isikliku kasutusõigusega koormatud korteriomandi müümine avalikul

enampakkumisel välistatud, kuid hagejad on avaldanud, et selliselt ühisomandi lõpetamist nad

ei soovi, sest koormatud korteriomandi turuhind on oluliselt (14 korda) odavam kui oleks ilma

koormatiseta.

Kohus rahuldas põhihagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõude korteriomandi

ühisomandi lõpetamiseks ja rahuldas osaliselt nõude pärandaja rahaliste vahendite

jagamiseks. Vastuhagi rahuldas kohus täies ulatuses. Nõuete rahuldamise proportsiooni

arvestades leidis kohus, et õiglane on jätta kõik menetluskulud hagejate kanda võrdsetes

osades.

Kostja menetluskulud moodustavad 6896,10 eurot, sh riigilõivud 435 eurot ja lepingulise

esindaja tasu koos käibemaksuga 6461,10 eurot. Kostjat on esindanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 218 nõuetele vastav jurist Henri Parisalu, kelle ajakulu on olnud 35,8

tundi ja tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hagejate hinnangul tuleb kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada vähemalt 18,7 tunni

ulatuses ja tasumäära 120 euroni.

Kohus leidis, et arvestades asja keerukust, mahtu ja menetluse käiku, saab kostja esindaja

toimingud ja ajakulu 35,8 tundi lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Esindaja on koostanud

menetlusdokumente, muu hulgas seisukohti vastaspoole nõuetele, seisukohtadele ja

taotlustele. Selleks pidi esindaja asja materjalidega tutvuma ja kliendiga suhtlema, millega

kaasneva ajakulu saab lugeda vajalikuks. Põhjendatuks saab lugeda ka tunnitasu 150 eurot,

millele lisandub käibemaks. Tasumäär on veidi kõrgem kui keskmiselt juristist esindajal

(120-–130 eurot/tund, millele lisandub käibemaks), kuid asi oli õiguslikult keskmisest

keerukam.

Seega luges kohus kostja menetluskulud 6896,10 eurot, sh vastuhagi riigilõiv 420 eurot,

dokumentaalse tõendi saamise kulu 15 eurot ja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga

6461,10 eurot, põhjendatuks ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejatelt välja

võrdsetes osades, s.o kummaltki 3448,05 eurot. Lisandub viivis TsMS § 177 lg 2 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. F.Q ja M.D esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024

otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata pärandvara ühisuse lõpetamise ja

kaasomandi jagamise nõude XXX –4 korteriomandi, M.G Swedbank AS kontol nr

EE612200001107573031 olnud raha ja pärandaja Swedbank AS kontol nr

EE392200221064846856 olnud raha jagamiseks, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada

hagi täies ulatuses ja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus teinud otsust kostja kontol nr EE612200001107573031 ja pärandaja kontol nr

EE392200221064846856 olevate raha jagamise osas. Kohus on ekslikult leidnud, et hagejad

on taotlenud üksnes pärandaja Swedbank AS kontol nr EE222200001104797399 ja kostja

kontol olnud raha jagamist. Hagejad on 05.01.2024 taotlenud kõigil kontodel olnud raha

jagamist. Samuti jättis kohus lõpetamata korteri ühisomandi. PärS § 152 lg 1 järgi on

hagejatel õigus taotleda pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist;

2) puudub pärandvara ühisuse lõpetamata ja korteriomandi jagamata jätmiseks alus. Kohus ei

selgita, miks tuleb pärandvara ühisus jätta lõpetamata põhjusel, et kostja taotleb

korteriomandile tasuta kasutusõiguse seadmist. Maakohus on viidanud Riigikohtu 10.04.2019

otsusele tsiviilasjas nr 2-17-9749 (p 11), kuid ei ole selgitanud, miks pärandvara ühisust

hagejate taotletud viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil oleks lõpetamine sobilik. Hagejad

on pakkunud kõiki alternatiivseid viise: müük maakleri vahendusel, kostja ostab välja

hagejate osa, pooled kalduvad kõrvale jagamise võrdsest alusest, pooled pikendavad

kaasomandi lõpetamise tähtaega, kuni kostjal on võimalik kaasomandiosa omandada jne.

Kostja on kõigest keeldunud, avaldamata, milline ühisomandi lõpetamise viis oleks sobilik.

Asjaolud, et kostja on korteris kaua elanud ja korterisse panustanud, hagejad ei ole korteris

elanud, ei anna alust jätta pärandvara ühisus lõpetamata, arvestades ka Riigikohtu selgitusi

viidatud otsuse p-s 13;

3) kuigi kohus on jätnud otsuses kostja kontol nr EE612200001107573031 olnud raha osas

otsuse tegemata, on kohus nõuet otsuse põhjendavas osas käsitlenud. Hagejad kohtu

seisukohaga ei nõustu. Pärandaja üleelanud abikaasa pangakontol olev sularaha ei ole PKS §

27 lg 2 p 4 kohane kohustusliku kogumispensioni osak või kohustusliku kogumispensioni

lepingust tulenev varaline õigus. Kummagi abikaasa pangakontol olev raha kuulub

eelduslikult abikaasade ühisvara hulka (Riigikohtu 24.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

18277, p 20.5);

4) palusid hagejad 20.06.2023 taotluses jätta vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel osas,

milles kostja taotleb endale kuuluvale ½ osale korteriomandist tähtajatu tasuta isikliku

kasutusõiguse seadmist, läbivaatamata, kuna kostjal puudub õiguslik alus nõuda iseenda

varale tasuta kasutusõiguse seadmist sundkorras. 23.08.2023 taotluses palusid hagejad jätta

vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel osas, milles kostja taotleb hagejatele kuuluvale ½

mõttelisele osale korteriomandist tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmist,

läbivaatamata, kuna kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku

kasutusõigusega (vt Riigikohtu 14.10.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08). Maakohus

jättis 12.12.2023 kohtuistungil taotlused rahuldamata. Hagejad leiavad jätkuvalt, et vastuhagi

tuleb jätta läbi vaatamata, ja paluvad ringkonnakohtul taotlused lahendada;

5) ei saa nõustuda seisukohaga, et kostja elutingimused pärandvara jagamisega halveneksid.

Kohus on jätnud hindamata hagejate väited hagejate omandiõiguse piiramise kohta. Puudub

mõistlik põhjendus kostja kasuks tasuta tähtajatu kasutusõiguse seadmiseks olukorras, kus

kostja kolmetoalist korterit ei vaja ja selle ülalpidamisega hakkama ei saa. Üksinda 76,80 m2

kolmetoalise korteri korras hoidmine halvendab oluliselt kostja elujärge, kostjal puudub

selleks majanduslik ja muu võimekus. PärS § 16 lg 3 ei välista vara omaniku õiguste

kaalumist, kinnisasja omandiõiguse ja kasutusõiguse piiramine peab olema põhjendatud ja

asjakohane. Riigikohus on kasutusõiguse seadmisel rõhutanud eelduste olemasolu, mh kas

abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneb. Lisaks tuleb kaaluda vara omaniku õigusi, st kas

varale tasuta kasutusõiguse seadmine antud asjaoludel on õiglane ja mõistlik hagejate suhtes.

Vastuhagi eesmärk on pahatahtlik. Vastuhagi eesmärk ei ole mitte üleelanud abikaasa elujärje

säilitamine, vaid kaasomandi väärtuse oluline vähendamine (ruutmeetri hind on

kasutusõiguseta korteril 939 eurot ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega korteril 67,6 eurot ehk

ca 14 korda väiksem), et omandada odavalt hagejatele kuuluv osa (tähtajatu tasuta isikliku

kasutusõigusega korteri müügihind võib olla ca 8500 eurot). PärS § 16 lg 3 mõtteks ei ole

võimaldada pärijate/vara kaasomanike survestamist oma omandist odavalt loobuma;

6) on kostja esindaja ajakulu ja tunnitasu ülepaisutatud. Kohus ei ole analüüsinud hagejate

vastuväiteid kostja menetluskuludele. Samuti tulnuks menetluskulude jaotamisel arvestada, et

kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus on jätnud kõik kulud hagejate kanda, seda

põhjendamata.

7. M.G nõustub, et maakohus on ebaõigesti jätnud jagamata pärandaja Swedbank AS

limiidikontol nr EE392200221064846856 olnud raha, kuid vaidleb vastu hagejate taotletud

jagamisele kuuluvale summale. Tulenevalt PKS §-st 39 kuulub kontol olnud rahast (51,06

eurot) pärandvara hulka pool, s.o 25,53 eurot, millest kostjale tuleb jätta 12,77 eurot (1/2) ja

kummalegi hagejale 6,38 eurot (1/4). Ülejäänud osas palub M.G jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud apellantide kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kaebuse taotlus ebaselge. Kohus ei rahuldanud hagejate nõuet, kuidas jagada pärandaja

Swedbank AS arvelduskontol nr EE222200001104797399 olnud raha. Kohus otsustas jätta

kostja kontol olnud raha jagamata, sest need olid kostja lahusvara ega kuulunud pärandvara

hulka. Kostja on tõendanud, et kontol olnud raha on kostja pensionifondi väljamakse, mis

PKS § 27 lg 2 p 4 ja lg 2 p 3 alusel kuulub abikaasa lahusvara hulka. Riigikohtu selgitustest

(Riigikohtu 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 24) tulenevalt tuleb lahusvarast

saadud raha pidada lahusvaraks;

2) jättis kohus õiguspäraselt korteri ühisomandi lõpetamata. Kuna kohus rahuldas vastuhagi,

ei saanud kohus rahuldada hagejate nõuet müüa korter avalikul enampakkumisel, sest hagejad

ei soovinud korteri ühisomandi lõpetamist hagis taotletud viisil (müük avalikul

enampakkumisel), kui vastuhagi rahuldatakse. Alternatiivsed viisid ei olnud relevantsed, sest

hagejad neid hagis ei taotlenud. Seega kohus ei pidanud põhjendama, miks ühisomandi

lõpetamine avalikul enamapakkumisel ei ole õiglane, ega selgitama, missugune lõpetamise

viis oleks sobilik.

Kostja on selgitanud, et ta ei ole vastu korteri ühisomandi lõpetamisele avalikul

enampakkumisel müümise teel, kuid soovib eelnevalt tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse

seadmist kostja kasuks. Kostja on selgitanud ka, et tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega

korteri turuväärtus ei ole sama, mis kasutusõiguseta korteril, millest tulenevalt müümine

avalikul enampakkumisel ei pruugi olla mõistlik variant ühisomandi lõpetamiseks.

Hagejad on küll pakkunud muid viise ühisomandi lõpetamiseks (seejuures haginõuet

täpsustamata), kuid neist ükski ei olnud sobiv. Müük maakleri vahendusel ei too paremaid

tulemusi kui müük avalikul enampakkumisel, kui korterile on seatud tähtajatu tasuta isiklik

kasutusõigus. Variant, et kostja ostab hagejatelt välja nende osa summas 57 500 eurot ei ole

võimalik, sest kostjal ei ole selleks raha. Hagejad ei ole valmis võrdsest jagamisest nii palju

kõrvale kalduma, et kostjal oleks võimalik hagejate osa omandada. Variant, et pooled

pikendavad ühisomandi lõpetamise tähtaega, on arusaamatu, sest kostjal ei ole võimalik ka

mõne aja pärast hagejate osa omandada.

Kostja on teinud hagejatele mõistliku ettepaneku, et korteri ühisomand lõpetatakse avalikul

enampakkumisel pärast tähtajatu isikliku kasutusõiguse lõppemist. Sel juhul saaks kostja

elada korteris elu lõpuni ja pärijad saaksid korteri müügist vähemalt 10 korda rohkem raha,

võrreldes müügiga avalikul enampakkumisel ajal, kui korterile on seatud isiklik kasutusõigus.

Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid, kuid kostja

kahtleb, kas nõuet lõpetada korteri kaasomand on võimalik täita, sest korter on ühisomandis;

4) on vastuhagi rahuldatud õiguspäraselt ja põhjendatult. Riigikohus on leidnud, et PärS § 16

lg-s 3 sätestatud abikaasa õigusega nõuda tema kasuks asjaõiguse seadmist kinnisasjale ei ole

tegemist piiranguga, mis riivaks pärijate omandiõigust ebaproportsionaalselt.

Pärandaja ja kostja olid abielus alates 12.11.2011 kuni pärandaja surmani 23.01.2022. Korter

oli nende ühine kodu alates 31.03.2004. Korter soetati ühiselt enne abielu, 12.03.2004

laenulepingus olid pärandaja ja kostja kaaslaenusaajad ning korteri pangalaenu tasuti samuti

ühiselt, kuigi teadmatusest kanti kinnistusraamatusse omanikuna pärandaja. Hagejad ei ole

korteris elanud ja pärandajal puudus hagejatega igasugune kontakt.

Kostja on kõrges eas (67-aastane) pensionär, kelle sissetulek on pension 690,50 eurot.

Enamus pensionist kulub korteri ülalpidamisele, toidule, ravimitele ja sidevahenditele. Kostjal

puudub muu märkimisväärne vara. Kostjal puudub võimekus, et osta hagejate osa

korteriomandist või uus korter. Arvestades kostja sissetulekut, majanduslikku seisukorda,

vanust ning elukoha vahetamisega seonduvaid kulusid ja keerukust, pole mõeldav, et kostja

elujärg jääks pärimise järgselt püsima. Elujärg ei jääks muutumatuks ka siis, kui kostja peaks

kolima väiksemasse või vähemväärtuslikumasse korterisse. Seega halveneks kostja elujärg

pärimise tagajärjel oluliselt.

Hagejad väidavad pahatahtlikult, et kostja ei saa hakkama korteri ülalpidamisega. Tänu

kulude planeerimisele saab kostja korteri ülalpidamise ja muude kulude tasumisega hakkama.

Hagejate väitel on korteri üldpind 76,80 m2. Kostja on tõendanud, et tegelik (köetav) elupind

on 58 m2.

Kostja soov on edasi elada kostja ja pärandaja ühises kodus, mis soetati ühiselt ja kus elati

koos 19 aastat, ning hoida ära pärimise tagajärjel kostja elujärje halvenemine;

4) jättis kohus õiguspäraselt hagejate 20.06.2023 ja 23.08.2023 taotlused rahuldamata.

Õiguslik alus nõuda tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmist korterile tuleneb PärS §

16 lg 3 ja AÕS § 227 koostoimest. PärS § 16 lg 3 eesmärk on seada tähtajatu tasuta isiklik

kasutusõigus kogu korteriomandile, sõltumata sellest, kas pärandaja abikaasale kuulub osa

korteriomandist;

5) on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 35,8 tundi ja tunnitasu 150 eurot (ilma

käibemaksuta) põhjendatud. Kostja jääb hagejate vastuväidetele 27.02.2024 esitanud

seisukoha juurde. Hagejate esindaja tunnihind on sama suur kui kostja esindajal. Kostja pidi

ümber lükkama palju hagejate ebaõigeid väiteid ning koguma tõendeid asjaolude osas, mida

hagejad vaidlustasid. Hagejate esindaja ajakulu 05.01.2024 seisuga oli 27,5 tundi. Kostja

esindaja ajakulu 05.01.2024 seisuga 30,1 tundi ei erine oluliselt hagejate esindaja ajakulust.

Kohus on selgitanud, miks kohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulude

osaliselt kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Hagejate kohtusse pöördumine oli

ebamõistlik ja pahatahtlik. Hagejad pöördusid kohtusse, jättes vastamata kostja 19.12.2022

vastusele ja 26.01.2023 pärandvara jagamise ettepanekule. Kohus rahuldas osaliselt hagejate

nõude jagada pärandaja Swedbank AS arvelduskontol nr EE222200001104797399 olevad

rahalised vahendid, kuid mitte hagejate nõutud ulatuses, vaid ulatuses, nagu kostja vastuses

hagile välja tõi. Samasugune ettepaneku oli kostja hagejatele teinud kahel korral enne

kohtumenetlust.

Kostja on maakohtus (04.07.2023) esitanud kaks kompromissettepanekut: 1) korterile

seatakse tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus kostja kasuks, korter müüakse avalikul

enampakkumisel, pärandvara hulka kuuluvad rahalised vahendid jagatakse vastavalt kostja

ettepanekule. Menetluskulud jäävad hagejate kanda; 2) korterile seatakse tähtajatu tasuta

isiklik kasutusõigus kostja kasuks, korter müüakse pärast tähtajatu tasuta isikliku

kasutusõiguse lõppemist, pärandvara hulka kuuluvad rahalised vahendid jagatakse vastavalt

kostja ettepanekule. Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Juhul kui hagejad

kompromissettepanekuga ei nõustu, kuid kohtuotsuse resolutsioon on sama või sarnane kostja

kompromissettepanekuga, palub kostja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas

hagejate kanda TsMS § 163 lg 2 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

jagamata pärandaja Swedbank AS limiidikontol nr EE392200221064846856 oleva 51,06

eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jagab nimetatud kontol oleva

pärandavara 25,53 eurot pärijate vahel selliselt, et sellest kuulub kummalegi hagejatest ¼ osa,

s.o 6,38 eurot ja kostjale ½ osa 12,76 eurot. Vastavalt sellele suureneb iga pärija pärandvarast

jaotamisele kuuluva rahasumma suurus.

Selles osas kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele.

Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada ning lisada resolutsiooni, et rahuldamata

tuleb jätta hagejate nõue, milles nad palusid jagada pärandvara ühisusse kuuluv pärandaja

üleelanud abikaasa (kostja) Swedbank AS arvelduskontol nr EE612200001107573031 olev

9053,85 eurot.

9. Hageja täpsustas 05.01.2024 haginõuet (I kd, tl 159 pöördel) ning palus jagada lisaks

pärandaja Swedbank AS limiidikontol nr EE392200221064846856 oleva 51,06 eurot

vastavalt hagejate ja kostja pärandiosa suurusele. Maakohus on haginõude täpsustuse jätnud

tähelepanuta ning põhjendamatult leidnud, et hagejad ei ole pärandaja Swedbank AS

limiidikontol nr EE392200221064846856 oleva raha 51,06 euro jagamist taotlenud. Kostja

nõustus selles osas apellatsioonkaebusega.

Puudub vaidlus, et pärandaja Swedbank AS limiidikontol nr EE392200221064846856 olev

raha 51,06 eurot kuulus pärandaja ja kostja varaühisusse ning seega moodustab pärandvara

sellest pool ehk 25,53 eurot. Arvestades hagejate ja kostja pärandiosa suuruseid, kuulub

kummalegi hagejatest sellest ¼ osa, s.o 6,38 eurot ning kostjale ½ osa, s.o 12,76 eurot.

Arvestades eelnevat suureneb hagejate ja kostja vahel jagamisele kuulunud pärandvara suurus

25,53 euro võrra ning jagamisele kuulub 72,75 (47,22+25,53) eurot. Vastavalt pärandiosa

suurusele kuulub hagejale I 18,19 eurot, hagejale II 18,19 eurot ning kostjale 36,37 eurot.

Nimetatud osas tuleb täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.

10. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma

otsuses.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

11.1. Hagiavalduse kohaselt palusid hagejad lõpetada pärandvara ühisus XXXas XXX

asuvale korteriomandile selle müümisel avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud

raha hagejate ja kostja vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et hagejad täpsustasid oma nõuet kahel korral, s.o

20.06.2023 menetlusdokumendis (I kd, tl 121-123) ja 05.01.2024 menetlusdokumendis (I kd,

tl 159-160). Pooled on arutanud pärandvara ühisuse lõpetamise viise kohtueelselt (vt poolte

kirjavahetus, I kd, tl 14-15) kui ka kohtuistungitel 06.06.2023 (I kd, tl 118-120) ja 12.12.2023

(I kd, tl 154-158). Hagejad on korduvalt kinnitanud, et kui korteriomandile seatakse isiklik

kasutusõigus, mistõttu korteriomandi turuväärtus väheneb, siis ei ole nad nõus korteriomandi

müügiga (vt I kd, tl 119, 121, 132). Sellele vaatamata hagejad alternatiivseid pärandvara

ühisuse lõpetamise viise ei esitanud. Samas vaidlesid hagejad vastu kostja vastuhagis esitanud

nõudele seada pärandvaraks olevale korteriomandile kostja kasuks isiklik kasutusõigus.

Hagejate 17.04.2023 menetlusdokumendist (I kd, tl 61-63) nähtuvalt olid nad teadlikud

Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749) kaasomandi

lõpetamise asjades.

Eelviidatud lahendis on Riigikohus kinnitanud varasemat seisukohta, et kohus saab

kaasomandi lõpetada ühes AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või

vastuhagis. Vältimaks oma senisest elukohast ilmajäämist, on kostjal õigus esitada vastuhagi

ja taotleda kaasomandi lõpetamist muul viisil.

Praegusel juhul oli tegemist pärandvara jagamisega ning kostja esitas vastuhagi pärandvaraks

olevale korteriomandile isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et

kuna kostja vastuhagi nõue tuleneb PärS § 16 lg-st 3, siis vastuhagi rahuldamine välistab

hagejate nõude, lõpetada pärandvara ühisus korteriomandile selle müümisega avalikul

enampakkumisel, rahuldamise, kuna hagejad ei olnud nõus koormatud korteriomandi

müügiga. Kostjad ei pidanud seetõttu taotlema vastuhagis pärandvara ühisuse lõpetamist muul

alternatiivsel viisil. Kuna hagejad alternatiivseid pärandvara ühisuse lõpetamise viise ei

esitanud, ei pidanud maakohus ka neid käsitlema. Hagejate väide apellatsioonkaebuses, mille

kohaselt on nad pakkunud menetluse käigus kõiki alternatiivseid viise pärandvara ühisuse

lõpetamiseks, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Ringkonnakohus rõhutab, et ühelegi

konkreetsele alternatiivsetele pärandvara ühisuse lõpetamise viisile, mida hagejad sooviksid

(peale korteriomandi müügi avalikule enampakkumisel), ei ole hagejad tuginenud ka

apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus järeldab hagejate seisukohtadest, et nende tegelikuks

sooviks oli saada pärandvara müügist võimalikult ruttu raha.

11.2. Maakohus rahuldas põhjendatult kostja vastuhagi ja seadis pärandvaraks olevale

korteriomandile kostja kasuks isikliku kasutusõiguse.

PärS § 16 lg 3 kohaselt võib pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane lisaks oma

pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis

oli abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa või

registreeritud elukaaslase elujärg pärimise tõttu halveneks.

Maakohus on nimetatud säte eeldused õigesti tuvastanud ning põhjendatult seadnud

pärandvaraks olevale korteriomandile kostja kasuks isikliku kasutusõiguse. Seejuures ei ole

oluline, et pärandaja abikaasale kuulub mõtteline osa korteriomandist. Riigikohus on

14.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08 asunud seisukohale, et kaasomandi mõttelist

osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega. Maakohus on seega põhjendatult seadnud

isikliku kasutusõiguse korteriomandile tervikuna. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kostja

taotleski isikliku kasutusõiguse seadmist korteriomandile tervikuna. Seega jättis maakohus

12.12.2023 kohtuistungil hagejate 20.06.2023 ja 23.08.2023 taotlused isikliku kasutusõiguse

seadmise nõude läbi vaatamata jätmiseks põhjendatult rahuldamata. Hagejad olid ekslikul

seisukohal, et kostja sai taotleda isikliku kasutusõiguse seadmist ainult endale kuuluvale ½

osale korteriomandist.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et PärS § 16 lg 3 teenib pärandaja abikaasa sotsiaalse

kaitse tõhustamise eesmärki, milleks on kaitsta abikaasat elujärje halvenemise eest.

Riigikohus on 05.02.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-8886 rõhutanud, et PärS § 16 lg-s 3

sätestatud abikaasa õiguse näol nõuda tema kasuks asjaõiguse seadmist kinnisasjale ei ole

tegemist piiranguga, mis riivaks pärijate omandiõigust ebaproportsionaalselt. Hagejate

vastupidine seisukoht ei ole õige.

Maakohus tuvastas kostja esitatud tõenditele tuginedes õigesti, et oma pikaajalisest elukohast

lahkumise tõttu kostja elujärg halveneks. Hagejate seisukoht, et kostja poolt vastuhagi

esitamine oli pahatahtlik ning kostja tegelikuks eesmärgiks oli survestada hagejaid oma

omandist odavalt loobuma, on ekslik. PärS § 16 lg-s 3 sätestatud õiguse kasutamine ei ole

käsitletav hagejate suhtes pahatahtliku käitumisena.

11.3. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja Swedbank AS arvelduskontol

nr EE612200001107573031 olev 9053,85 eurot on kostja lahusvara ega saa seetõttu kuuluda

pärandvara hulka.

Puudub vaidlus, et 19.10.2021 tehti kostjale väljamakse 2. samba pensionifondi osakute eest

10 253,79 eurot ning see laekus kostja Swedbank AS olevale arvelduskontole nr

EE612200001107573031. Hagejad on seisukohal, et abikaasade kontol olev raha kuulub

eelduslikult abikaasade ühisvara hulka ning seetõttu on kostja vaidlusalusel kontol oleva raha

puhul tegemist pärandvaraga. Ringkonnakohus hagejate seisukohaga ei nõustu.

Riigikohus on 25.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-18828 käsitlenud analoogset vaidlust.

Riigikohus märkis muuhulgas, et „Pooled ei vaidle, et enamus korteri II ostmiseks kasutatud

rahast saadi korteri I müügist. Kuna korter I müüdi abielu ajal, saab selle arvel saadud raha

pidada PKS § 7 lg 2 p 3 järgi kostja lahusvaraks, kui korteri I kuulus kostja lahusvarasse.“

Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et kostja Swedbank AS arveldusarvel nr

EE612200001107573031 olev raha on saadud 2. samba pensionifondi osakute eest, mis PKS

§ 27 lg 2 p 4 kohaselt kuulub abikaasa lahusvara hulka. Arvestades Riigikohtu ülalmärgitud

seisukohta, kuulub 2. samba pensionifondi osakute eest saadud raha abikaasa lahusvara hulka.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et hagejate viidatud Riigikohtu 24.03.2021 otsuses tsiviilasjas

nr 2-18-18277 on Riigikohus mh leidnud, et „Hagejatel ei ole õigust nõuda kostja

pangakontol oleva raha jagamist pärandvarana siis, kui kostja tõendab, et tema pangakontol

olev raha kuulus tema lahusvara hulka.“ Praegusel juhul on kostja selle asjaolu tõendanud.

Eelmärgitud osas hagejate nõude rahuldamata jätmine tuleb märkida ka kohtuotsuse

resolutsiooni.

11.4. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud maakohtus hagejate kanda ning mõistis

kummaltki hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 3448,05 eurot. Ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vähendada kostja esindaja tunnitasu määra

ega õigusabi ajakulu.

Lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramise näol on tegemist kohtu

diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama

astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja

lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ning

seetõttu puudub alus hagejatelt väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et pärandaja ja kostja pangakontodel oleva raha jagamise

nõue rahuldati ca 0,9% ulatuses (nõue 4008,42 eurot ja rahuldati 36,38 eurot; vt hageja nõue I

kd, tl 159 ja 159 pöördel). Sellises ulatuses raha jagamise nõude rahuldamine ei anna alust

TsMS § 163 kohaldamiseks. Lisaks jäeti rahuldamata hagejate nõue korteriomandi

jagamiseks ning rahuldati kostja vastuhagi.

Kostja esindaja tunnitasu suurus oli ilma käibemaksuta 150 eurot, s.o võrdne hagejate

esindaja tunnitasu suurusega. Ringkonnakohtu arvates ei ületa 150 euro suurune tunnitasu

oluliselt advokaadiks mitteoleva lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning selle

vähendamiseks ei ole alust.

Maakohtu otsuse kohaselt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 35,8

tundi. Maakohtu sellekohased põhjendused, millega ringkonnakohus nõustub, on esitatud

kohtuotsuse lehekülgedel 13-14. Hagejad ei ole põhjendanud, miks peaks kostja lepingulise

esindaja ajakulu olema põhjendatud ca 17 tunni ulatuses, samas kui hagejate lepingulise

esindaja ajakulu on menetluskulude nimekirja kohaselt 27,5 tundi. Hagejad on jätnud

tähelepanuta ka selle, et kohtueelselt (I kd, tl 15) tegi kostja hagejatele ettepaneku pärandvara

jagamiseks sarnaselt sellega, nagu seda tegi maakohus.

12. Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel

hagejate kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ei anna alust üksnes see, et hagejate

apellatsioonkaebuse alusel (millele kostja vastu ei vaielnud) suurenes hagejatele jaotatav

pärandiosa 23,6 eurolt 36,36 eurole.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja kulutanud õigusabile

ringkonnakohtus kokku 15,5 tundi ning ta palub hagejatelt välja mõista menetluskulude

katteks 2836,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt.

Kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides on esindaja

suures osas korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti ning seetõttu loeb

ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks 6 tundi. Lähtudes

tunnitasu määrast 150 eurot on kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasu 1098 eurot

(6x150x1,22), mis tuleb hagejatelt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

07.05.2025

RIIGIKOHUS OTSUSTAB:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-3369 osas,

milles ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsuse muutmata osas,

milles maakohus jättis lõpetamata Tartu maakonnas X linnas XXXX asuva kinnisasja

ühisomandi ja jagamata M.G arvelduskontol nr EE612200001107573031 pärandvaraks

oleva raha ning menetluskulude jaotuse osas.

Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles F.Q ja M.D paluvad

jagada M.G arvelduskontol nr EE612200001107573031 pärandvaraks oleva raha ning

menetluskulude jaotuse osas.

Teha osaliselt uus otsus ning rahuldada F.Q ja M.D hagi M.G vastu korteriomandi

(registriosa number XXXXXXXX, asukoht X linn XXX) ühisomandi lõpetamiseks.

Panna korteriomand (registriosa number XXXXXXXX, asukoht X linn XXXX) avalikule

enampakkumisele täitemenetluses selliselt, et enampakkumise tulemi jaotamisel saavad

pärast täitekulude katmist F.Q ja M.D tulemist kumbki ¼ ja M.G ½ suuruse osa.

Rahuldada F.Q ja M.D kassatsioonkaebus osaliselt.