2-22-355/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-355

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

3 SELTSIMEEST OÜ hagi Viimsi valla vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuli 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

3 SELTSIMEEST OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

18 705,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja 3 SELTSIMEEST OÜ (registrikood

12167082), seaduslik esindaja AE, lepinguline

esindaja Kaili Siilak

Kostja Viimsi vald, lepingulised esindajad Aslan

Liivak, Gunnar Kender

Menetluse liik

09. september 2024, kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. juuli 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 3 SELTSIMEEST OÜ kanda. Viimsi vallal

puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 3 SELTSIMEEST OÜ (hageja) esitas 10.01.2022 Harju Maakohtule hagi Viimsi valla

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 15 588 eurot ja viivise 3177,60

eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.01.2019 lihthanke „Viimsi discolfi raja

projekteerimine ja ehitamine“ alusel töövõtulepingu discgolfi raja projekteerimiseks ja

ehitamiseks Linnaku V kinnistule Viimsi vallas. Kostja kohustus tööde eest tasuma 80 760

eurot. Hageja andis tööd kostjale üle 05.09.2019. Kostja on jätnud hagejale tasumata 15

588 eurot.

2. Kostja on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole teinud kõiki kokkulepitud töid, ning on

põhjendamatult alandanud hinda. Kuna kostja sai väidetavatest puudustest teada hiljemalt

25.04.2019, siis on puudustest teavitamine toimunud hilinenult. Töövõtulepingu kohaselt

võib hageja nõuda kostjalt tasumisega viivitamisel viisist 0,025 % päevas, kuid mitte

rohkem kui 20 % tasumata tööde maksumusest. Hageja viivisenõue on 3117,60 eurot.

Kostja vastus

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis vastu kohustuse mittekohase täitmise.

Hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses rajas hageja ca 56

kohalise parkla. Hageja jättis tegemata juurdepääsutee projekti ja ehituse.

Hankedokumendid nägid ette tii-alade seest täitmise liivaga/killustikuga ja tõstetud

terrassina rajamise, mida ei teostatud. Kostja on alandanud hinda summas 20 682,63

eurot. Kui kohus leiab, et hinna alandamisega ei ole kogu hageja nõue kaetud, siis on

ülejäänud osas hageja nõue kaetud kostja leppetrahvi nõudega summas 8925 eurot (hageja

viivitas tööde tegemisega 119 päeva), mille kostja tasaarvestab hageja nõudega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 28.07.2023 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (ekspertiisikulu) 3000 eurot ja

viivise menetluskuludelt.

5. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust, et:

- pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille eesmärk oli Viimsi discgolfi raja projekteerimine

ja ehitamine, tellija kohustus töö eest tasuma 80 760 eurot;

- kostja ei ole tasunud hagejale arvet nr 2019018 summas 15 588 eurot;

- lepingu lisaks olevate hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla,

tegelikkuses on rajatud ca 56 kohaline parkla;

- tegemata on Linnakumetsa tee ehitustööd;

- tii-alade seest täitmine liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamine on tegemata.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö on vastu võetud või mitte. Tuginedes 05.09.2019 tööde

üleandmise-vastuvõtu aktile ja selle lisale 1 asus maakohus seisukohale, et tööde

vastuvõtuakt allkirjastati tingimustega, kus olid fikseeritud lepingu rikkumised. Kohus

leidis, et töö ei ole lepingus kokkulepitud ulatuses üle antud.

7. Hageja väitis, et parklasse ei olnud võimalik rajada rohkem kui 56 parkimiskohta ja kostja

esindaja nõustus vastava muudatusega. Maakohus leidis, et hageja väite lükkab ümber

ekspert PP oma ekspertarvamuses, kus ta märgib, et maa-alale on võimalik rajada

suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt võtta maha

puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid pinnasetöid. Tunnistaja Y (ehitusjärelevalve

spetsialist) andis ütlusi, et parklat oleks saanud teha suuremaks ning töövõtjale sai

korduvalt tähelepanu juhitud, et parkla kohtade arv ei vasta hanke tingimustele. Tunnistaja

W (objektijuht) andis ütlusi, et hageja oli teadlik, et tuleb rajada 70 parkimiskohta ja tema

teada pidanuks 70 autot ka parkimiskohtadele ära mahtuma. Seega on Wi ütlustega ümber

lükatud hageja väide, et hageja kooskõlastas kostjaga kokkulepitust väiksema

parkimiskohtade arvu. Kohus ei arvestanud tunnistaja Q ütlusi, sest tunnistaja rõhutas

mitmel korral, et ta ei mäleta selgelt discgolfi rajamisega seotud kokkuleppeid ja

asjaolusid. Maakohus asus seisukohale, et menetluses leidis tõendamist, et töö ei vastanud

lepingu tingimustele - 70 parkimiskoha asemel valmis üksnes 56 parkimiskohta.

8. Hageja väitis, et lepingus ei lepitud kokku Linnakumetsa tee rajamises ehk tees, mis viib

discgolfi raja parklast maanteele. Maakohus märkis, et Viimsi Vallavalitsus kuulutas

välja lihthanke „Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine“, kus hanke objektiks

oli p.2.3 järgi Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine vastavalt hanke

alusdokumentidele. Hankedokumentide lisa 1 sisaldab muuhulgas tööde üldist kirjeldust:

„ P 2.1. Projekteerida discgolfi rada vastavalt hankija vajadustele ning hanke

eesmärkidele, sealhulgas kuid mitte ainult, discgolfi rada, rajatav parkla, liikumiseks ning

looduse säästmiseks vajalik infrastruktuur – kaitsed, aiad, sillad, trepid (vt.

„eksperthinnang“). Kõikide vajalike lubade ja dokumentatsiooni esitamine ja

korraldamine on pakkuja kohustus.“, „P 2.2. Rajatav parkla ja sõidutee maanteelt parklani

peab olema vähemalt killustik kattega ning parkla peab mahutama 70 autot. Parklasse

projekteerida ning paigaldada raja üldkaart.“, „P 2.3. Tööde teostamise tähtaeg on

08.05.2019. Selleks ajaks peavad olema teostatud kõik ehitusteed ning rada ja

dokumentatsioon üle antud hankijale.“. Kohus leidis, et hankedokumentidest ja

töövõtulepingust tuleneb selge kokkulepe projekteerida ja rajada sõidutee discgolfi raja

parklast maanteeni ning see peab olema killustikkattega. Tee rajamise kohustust ja hageja

teadmist tee rajamise tingimustest kinnitasid ka tunnistajad Y ja W. Y ütluste kohaselt oli

tellija nõue katta sõidutee kaks korda killustikuga ja kuna tegemist oli ristumisega

riigiteega, siis oli töövõtjal kohustus hankida kooskõlastus Transpordiametilt tingimuste

kohta, mismoodi ristumine peab välja nägema. Hankedokumentides on märgitud, et

töövõtja peab hankima kõik vajalikud load ja kooskõlastused. Tunnistaja W ütluste

kohaselt oli ehitaja aja surve all. Tunnistaja teada oli väljasõiduteele vaja teha kruusakate

ja vist servad haljastada. Sõidutee väljaehitamine oli lepingu osaks. Tunnistaja teada oli

sõidutee ehitamiseks vaja põhi ära koorida, sest senine tee oli muldkattega ja peale teha

kruusakate. Kohus asus seisukohale, et menetluses leidis tõendamist, et töö ei vastanud

lepingu tingimustele - töövõtja pidi projekteerima tee parklast maanteeni, kooskõlastama

selle Maanteeametiga ja tee välja ehitama. Vaidlust ei ole, et töö on teostamata.

9. Seonduvalt tii-alade täitematerjaliga märkis kohus, et hankedokumentide lisa 1 tööde

üldise kirjelduse p-s 2.4 on selgelt märgitud, et tii-ala (5 x 2m) on tõstetud terrass, mis on

ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja

kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Sama kinnitas ka tunnistaja Y. Kohus asus seisukohale, et

tõendamist leidis, et töö ei vastanud lepingu tingimustele, kuna vaidlust ei ole, et

nimetatud töö on teostamata.

10. Vaidlust ei ole, et kostja teavitas viivituseta hagejat tegemata töödest ja töö puudustest.

Hageja ei ole puuduseid mõistliku aja jooksul kõrvaldanud ja seega on hageja töövõtjana

VÕS § 647 mõttes oluliselt rikkunud töövõtulepingut. Hageja esitas 05.09.2019 tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve summas 15 588 eurot. Ekspert PP arvamusest

tuleneb, et töövõtja poolt teostamata jäänud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on

17 083,57 eurot (eksperdi hinnangul maksnuks 56-kohalise parkla ehitus 26 725,0 eurot +

käibemaks ja 70-kohalise parkla ehitus 32 974,78 eurot + käibemaks, parklale ligipääsutee

ehitus maksnuks 3887,78 eurot + käibemaks ja lepinguga ettenähtud tii-ala ehitus

maksnuks 4098,75 eurot + käibemaks). Seega puudub alus hagi rahuldamiseks hageja

poolt nõutud summas. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

töö valmimisest. Hageja lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt valmis ei teinud.

Apellatsioonkaebus

11. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ning uue otsusega rahuldada hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Kohus on puuduste tuvastamisel hinnanud ebaõigesti tõendeid. Lepingust ei tulnud

selgesõnalist kohustust rajada 70-kohalist standardmõõdus parklat, vaid parkla pidi

mahutama 70 autot. Hageja on tõendanud, et parkla mahutab 70 autot. Kostja suunised

keelasid parklaala laiendamist selliselt, et parkla oleks standardmõõtmetes. Lõpplahendus

parkla ulatuse osas toimus tellija kooskõlastusel.

13. Linnakumetsa tee ehitamine ei olnud hanke objektide loetelus. Hageja pidi rajama üksnes

killustikukattega tee maanteelt parklani. Hageja ei pidanud lähtuma Maanteeametilt

saadud juhistest. Kostja ei soovinud enam vastavas osas hankelepingu täitmist.

14. Tii-alade osas ei ole kohus viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks kohtu poolt tuvastatud

puudusi. Ebaõige on, et tii-alad ei ole rajatud terrassina ehk kõrgendatult maapinnast.

Hageja täitis tii-alad kruusa/liiva asemel puitlaudisega. See täitematerjal oli kostja poolt

aktsepteeritud, ning puitlaudis ei vähenda tii-alade vastupidavust. Tii-alad täidavad

eesmärki, milleks need on rajatud.

15. Ebaõige on kohtu järeldus, et ekspert PP arvamusest tuleneb teostamata jäänud tööde

kogumaksumus. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi kostja tahteavaldust, mis oleks

kujundanud ümber poolte õigussuhted selliselt, et kostja tasu maksmisest keeldumist võiks

pidada põhjendatuks.

Vastus kaebusele

16. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS §

657 lg 1 p 21).

18. Tsiviilasjast nähtuvalt sõlmisid pooled 24.01.2019 töövõtulepingu, millega hageja

kohustus projekteerima ja ehitama Viimsi discgolfi raja vastavalt lihthanke 202746

hankedokumentidele. Tööde teostamise tähtaeg oli 08.05.2019. Kostja kohustus tööde eest

tasuma 80 760 eurot (käibemaksuga). Vaidlus puudub, et kostja on jätnud tasumata 15 588

eurot (käibemaksuga).

19. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale tööd üle 05.09.2019. Kostja on 05.09.2019

allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märkinud, et võtab vastu

tööde mittekohase täitmise. Kostja tõi esile, et rajatud parka on kokkulepitust väiksem,

juurdepääsutee on tegemata, teostamata on tii-alade täitmine liivaga/killustikuga ning tii-

alad ei ole rajatud tõstetud terrassina. Ühtlasi märkis kostja, et töö vastuvõtmine ei mõjuta

kostja õigust nõuda leppetrahvi ja alandada hinda.

20. Hageja on seisukohal, et tööd on tehtud nõuetekohaselt.

21. Kolleegium märgib, et hankedokumentide lisa 1 (tehniline kirjeldus) p 2.1 kohaselt tuli

hagejal projekteerida parkla. Lisa 1 p-s 2.2 on sätestatud, et rajatav parkla peab olema

vähemalt killustikkattega ning parkla peab mahutama 70 autot.

Kolleegium ei nõustu hageja tõlgendusega, et lepingu kohaselt ei pidanud parklas olema

70 standardile vastavat parkimiskohta, vaid 70 autot pidi parklasse ära mahtuma. VÕS §

77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest,

peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Riigikohus on 02.06.2021 otsuses tsiviilasjas 2-15-8204 p-s 14 selgitanud, et üldjuhul

tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate

kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest,

tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele

kvaliteedile. Ringkonnakohus leiab, et töövõtulepingu kohaselt tuli hagejal rajada parkla

70 standardile vastava parkimiskohaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole poolte vahel

vaidlust, et parklasse ei mahu 70 standardile vastavat parkimiskohta. Seda on hageja

möönnud mh maakohtule 08.07.2022 esitatud seisukohas.

Hageja leiab, et 70 standardse parkimiskohaga parkla jäi rajamata kostja suunistest

tulenevalt, ning VÕS § 641 lõike 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga.

07.03.2019 töökoosoleku protokollis on küll märgitud, et eskiisi järgi projekteeritud

parklasse mahub 50 autot, kuid sellest ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et

kostja suunis oli piirduda 50 parkimiskohaga. Seda, et 07.03.2019 töökoosolekul ei

otsustatud, et piirdutakse 50 parkimiskohaga, kinnitab muuhulgas hageja 16.10.2019 kiri

kostjale, milles hageja on märkinud, et kostja on vähemalt alates 03.07.2019 teadlik, et

tellija kavandatavale maa-alale ei mahu 70-kohaline parkla. Samuti järeldub 05.09.2019

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist, et veel akti koostamise ajal ei olnud kostja teadlik

parkimiskohtade täpsest arvust, kuna hageja ei olnud esitanud teostusjoonist koos peale

kantud parkimiskohtade arvuga (kostja hinnangul on parkimiskohti ca 56).

Ekspert PP 07.12.2022 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on maa-alale võimalik rajada

suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt maha võtta

puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid pinnasetöid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

tõendatud, et kostja oleks andnud selge juhise piirduda eskiisis märgitud maa-alaga ning

keeldunud seda laiendamast. Tunnistaja W (hageja tolleaegne töötaja) ütluste kohaselt

vaatasid nad koos valla esindajatega üle, millised puud alles jäetakse, kuid sellest ei saa

kolleegiumi arvates järeldada kostja mittenõustumist parklaala laiendamisega. Seda, et

kostja andis juhise piirduda eskiisis märgitud maa-alaga, ei saa selgelt järeldada ka

tunnistaja Q (Viimsi Vallavalitsuse teenistuja) ütlustest. Tunnistaja Y (ehitusjärelevalve

teostaja) ütluste kohaselt läks hageja lihtsama vastupanu teed. Parklat oleks saanud

suuremaks teha. Tunnistaja ütluste kohaselt sai töövõtjale korduvalt tähelepanu juhitud, et

parka kohtade arv ei vasta hanke tingimustele.

Ülaltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja poolt rajatud parkla ei vastanud

töövõtulepingu tingimustele. Samas on tõendamata, et lepingus ettenähtust väiksema

parkimiskohtade arvu põhjuseks oli kostja juhis.

22. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, mis olid hageja kohustused seoses juurdepääsuteega.

Hageja leiab, et ta pidi üksnes olemasoleva tee katma killustikukattega. Kostja leiab, et

hageja pidi projekteerima ja ehitama juurdepääsutee (killustikkattega). Kolleegium

märgib, et hankedokumentide lisa 1 (tehniline kirjeldus) p 2.1 kohaselt tuli hagejal

projekteerida discgolfi rada, parkla, liikumiseks ning looduse säilitamiseks vajalik

infrastruktuur. Lisa 2.2 järgi pidi rajatav parkla ja sõidutee maanteelt parklani olema

vähemalt killustikkattega. Nagu eelnevalt märgitud, on Riigikohus 02.06.2021 otsuses

tsiviilasjas 2-15-8204 p-s 14 selgitanud, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada

töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema

oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et

tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja

mõistis ka ise töövõtulepingut nii, et ta peab projekteerima ja ehitama killustikukattega

juurdepääsutee. Seda kinnitab hageja käitumine. Vaidlus puudub, et hageja pöördus

riigiteega ristumiskoha projekteerimistingimuste saamiseks Maanteeameti poole. Ka

tunnistaja Y ütluste kohaselt tuli hagejal hankida Maanteeametilt kõik load seoses

juurdepääsutee ristumisega riigiteega. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli juurdepääsutee

lepingu osaks. Tema mäletamist mööda tuli põhi ära koorida, peale teha kruusakate ja

servad haljastada. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et hagejal oli kohustus

projekteerida ja ehitada kruusakattega juurdepääsutee riigiteelt parklani. Piisavalt ei ole

tõendatud hageja väide, et kostja ütles hagejale, et ärgu hageja juurdepääsuga tegelegu.

Kuigi tunnistaja W on andnud ütlusi, et Y oli temale seda öelnud, siis tunnistaja Y ütluste

kohaselt oli juurdepääsutee rajamine hageja kohustus.

Vaidlust ei ole, et hageja juurdepääsuteed ei projekteerinud ega ehitanud, mistõttu on

põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja on selles osas töövõtulepingut rikkunud.

23. Hankedokumentide lisas 1 (tehniline kirjeldus) p-s 2.4 on märgitud, et tii-ala (5x2m) on

tõstetud terrass, mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest

täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4x2m). Kostja lepingulise esindaja

selgitustest ringkonnakohtu istungil nähtub, et kostja etteheide hagejale on, et tii-ala ei ole

seest täidetud liivaga või killustikuga, vaid tõstetud terrass on pandud maa peale. Hageja

seaduslik esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et tii-alad täideti killustiktäitega, kuid

kolleegiumi hinnangul ei ole hageja selle väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Ka PP

07.12.2022 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt olid tii-alad ehitatud sügavimmutatud

puidust tõstetud terrassina, kuid puudu oli lepingus ettenähtud liiva/kruusa täide. Selle

asemel on süvaimmutatud puidust laudis. Lisaks on hageja ise apellatsioonkaebuses

väitnud, et ta täitis tii-alad kruusa/liiva asemel puitlaudisega. Ringkonnakohtu arvates on

tõendamata hageja väide, et viidatud täitematerjal oli kostja poolt aktsepteeritud.

Tunnistaja W üldsõnalise ütlusega, et kõik olid rahul, ei saa lugeda tõendatuks, et kostja

aktsepteeris, et tii-alasid ei täideta kruusa või killustikuga. Tunnistaja Y ütlustest järeldub,

et sellist nõusolekut ei antud. Ka hageja väide, et puitlaudis ei vähenda tii-alade

vastupidavust, on tõendamata. Lisaks ei muudaks see asjaolu, et tii-alasid ei ehitatud

vastavalt kokkuleppele, s.t ei täidetud liivaga või kruusaga. Eeltoodust tulenevalt on

tõendatud, et hageja, jättes tii-alad täitmata liivaga või kruusaga, on rikkunud

töövõtulepingut.

24. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Kostja on

05.09.2019 allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märkinud, et

võtab vastu tööde mittekohase täitmise. Ka maakohtule 30.06.2023 esitatud

menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et töö mittekohane täitmine on vastu võetud.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostja on puudustega töö vastu

võtnud.

25. Hageja leiab, et kostja ei ole õigeaegselt puudustele tuginenud. Ringkonnakohus ei nõustu

sellega. Tellijal on töö ülevaatamise kohustus pärast töövõtja poolt töö faktilist üleandmist

(VÕS § 643). Puudustest teatamise tähtaeg ei hakka kulgema enne seda. Hageja on

hagiavalduses ise avaldanud, et ta andis tööd üle 05.09.2019. Kostja on teatanud

puudustest 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Seega ei ole kostja tuginenud

puudustele hilinenult.

26. Kostja on alandanud hinda. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu

kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat

hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise

väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja

seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab

väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohus on 08.02.2012 otsuses

tsiviilasjas 3-2-1-156-11 p-s 23 selgitanud, et hinna alandamist saab väljendada valemina,

mille kohaselt saadakse alandatud hind selliselt, et mittekohase täitmise väärtus

korrutatakse kokkulepitud hinnaga ja see jagatakse kohase täitmise väärtusega.

27. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja nõuetekohaselt esiletoonud mittekohase ja kohase

täitmise väärtust. Kostja on menetluses avaldanud, et ta alandab hinda 20 682,63 euro

võrra. Kostja selgitas, et tegemata tööde maksumus parkla osas on 7498,80 eurot ja

nõuetekohaste tii-alade tegemine maksnuks 4918,50 eurot. Juurdepääsutee osas on kostja

hinna alandamisel arvestanud killustikukattega juurdepääsutee tegemata jätmisega

summas 4665,33 eurot ja juurdepääsutee projekti tegemata jätmisega summas 3600 eurot.

28. Menetluses ei ole väidetud, et töövõtulepingu kohase täitmise väärtus võib olla midagi

muud kui töövõtulepingus kokkulepitud töö hind. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et

kohase täitmise väärtus on 80 760 eurot.

Kuigi kostja ei ole mittekohase täitmise väärtust selgelt esile toonud, on seda kolleegiumi

hinnangul kostja esiletoodud andmetest võimalik siiski välja arvestada. Ekspert PP

07.12.2022 eksperdiarvamuse kohaselt on 70-kohalise parkla ja 56-kohalise parkla

ehitusmaksumuse vahe 7498,80 eurot (käibemaksuga). Hagejal jäi tegemata kruusakattega

juurdepääsutee, mille rajamine maksnuks PP eksperdiarvamuse kohaselt 4665,33 eurot

(käibemaksuga). PP eksperdiarvamuse kohaselt on 4089,75 eurot tii-alade maksumus

tervikuna. Sellest ei saa aga kolleegiumi arvates lähtuda, kuna tii-alade puhul jäi tegemata

üksnes nende täitmine liiva või killustikuga. Lähtudes ekspertarvamusele lisatud

hinnapakkumistest ja arvestades eksperdiarvamuses märgitud ehitushinna indeksi

muutust, maksnuks tii-alade täitmine liivaga või killustikuga ca 1100 eurot

(käibemaksuga). Hageja jättis juurdepääsutee projekti tegemata, mistõttu sõlmis kostja

projekti tegemiseks lepingu OÜ-ga Solpro, mille maksumus oli 3600 eurot

(käibemaksuga) (I kd tl 181-184). Arvestades tegemata tööde hindasid, saab esiletoodud

asjaolude pinnalt lepingu mittekohase täitmise väärtuseks pidada 63 895,87 eurot

(käibemaksuga) (80 760 – 7498,80 – 4665,33 – 1100 – 3600).

29. Arvestades mittekohase täitmise väärtust 63 895,87 eurot (käibemaksuga), kokkulepitud

hinda 80 760 eurot (käibemaksuga) ja kohase täitmise väärtust 80 760 eurot

(käibemaksuga), on alandatud hinnaks samuti 63 895,87 eurot (käibemaksuga). Kuna

kostja on hagejale maksnud 65 172 eurot (käibemaksuga), siis puudub kostjal hageja ees

võlgnevus, ning maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata.

30. Kuna hagejal puudub kostja vastu nõue, siis puudub vajadus hinnata, kas kostjal võib olla

hageja vastu tasaarvestatav nõue tulenevalt leppetrahvist töödega hilinemise eest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja avaldas, et tal puuduvad kulud ringkonnakohtu

menetluses. Eeltoodust tulenevalt puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)