2-21-17997/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

09. oktoober 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-17997

Tsiviilasi

K. G. hagi Ramantius Grupp OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2021/936

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. G. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja: Ramantius Grupp OÜ (registrikood 11271297)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Kohtuistungi toimumise aeg

19.09.2023.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid Hageja esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Resolutsioon

1. Rahuldada K. G. hagi Ramantius Grupp OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

2. Tunnistada lubamatuks täiteasja nr 027/2021/936 sundtäitmine.

3. Jätta menetluskulud kostja Ramantius Grupp OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 16.11.2021.a esitatud hagiavalduse kohaselt kohustati Tallinna

Ringkonnakohtu 30.10.2020.a otsusega hagejat kostjale üle andma hageja

raamatupidamise algdokumendid ning elektroonilised raamatupidamisregistrid mitmete

majandustehingute kohta. Otsus jõustus 04.01.2021.a. Kostja esitas 08.06.2021.a

kohtutäitur R. S. täitmisavalduse, millega palus täita 30.10.2020.a kohtuotsus ja nõuda

hagejalt välja otsuse resolutsioonis märgitud dokumendid. Kohtutäitur algatas

täitemenetluse nr 027/2021/936. Hageja teatas 05.08.2021.a kohtutäiturile, et suurem osa

nõutud dokumentidest (70 dokumenti 100-st) on sissenõudjale juba üle antud paralleelse

kohtumenetluse raames (tsiviilasjas nr X-XX-XXX), mistõttu on sissenõudja

täitmisavaldus 70 % osas pahauskne ja ka täidetud. Tänaseks päevaks on selgunud, et üle

on antud 60% dokumentidest. Hageja on dokumendid koos kostja osaluse võõrandamisega

A. T. üle andnud. Ülejäänud dokumente ei ole hagejal võimalik kostjale esitada, kuna

hagejal puuduvad nimetatud dokumendid. Hageja on kõik endast oleneva teinud, et neid

dokumente kätte saada tehingupartneritelt, kuid ka nendel pole kõnealuseid dokumente

säilinud. Hagejale jäävad arusaamatuks ka osad kohtulahendis toodud positsioonid.

Näiteks on kohtulahendi resolutsiooni punkt 6 alapunktis 66 kohustatud hagejat esitama

algdokument, millest nähtuks järgmine tehing: „K. G. SV->SV 10000.00“. Samuti on

arusaamatu, mida kujutavad endast „elektroonilise raamatupidamise algdokumendid“.

Hagejal pole mitte ühtegi nimetatud dokumentidest elektroonilisel kujul kunagi olnudki

(kuna tegemist on paberile trükitud tšekkide, orderite ja lepingutega). Mitmed

laenutehingud on tehtud suuliste kokkulepete alusel. Samuti eksisteerib loetelus kandeid

viidetega arvenumbritele, mille kohta on kande saaja kinnitanud, et sellist arvet ei ole

kunagi eksisteerinudki. Antud täitemenetluse eesmärke ei ole võimalik ühelgi viisil

saavutada olenemata täitemenetluses tehtavatest toimingutest, sanktsioonidest ega

muudest abinõudest. Hageja on suuremas osas (60%) täitemenetluse esemeks oleva nõude

täitnud ning ülejäänud (40%) osas on võimatu seda teha, kuna kohtulahendi resolutsioon

ei ole selge ega täidetav. Selle põhjal pole võimalik määratleda konkreetseid dokumente.

Kohtutäituril puudub ka formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädevus hinnata, milline

raamatupidamise algdokument kuulub iga täitedokumendis kirjeldatud majandustehingu

juurde, mistõttu ei ole täitedokument ka sel põhjusel täidetav. Eeltoodust tulenevalt on

täitemenetlus lubamatu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. TMS § 221 lg 2 välistab

hageja kõik väited. Mitte ükski hagis esitatud väide ei ole tekkinud pärast tsiviilasjas 2-15-

9188 tehtud kohtuotsuse jõustumist. Hageja ei ole tsiviilasja 2-15-9188 menetluses

väitnud, et tal ei ole võimalik kohtuotsust täita dokumentide üleandmise kohustuse ja

otsuse täitmise korra osas ning et tal ei ole raamatupidamise algdokumente. Hageja on

kinnitanud, et ta tegeles isiklikult kostja raamatupidamisega perioodil 11/2012–12/2012.

Ja samas selgitas, et raamatupidamine oli elektroonselt peetud excelina. Hageja ei ole ka

põhjendanud, miks ta väitis tsiviilasjas 2-15-9188 ligikaudu kuue aasta jooksul, et tal

siiski olid raamatupidamise algdokumendid iga tehingu kohta, mille ta kostja juhatuse

liikmena tegi, kui nüüd väidab teistpidi. Hageja väited ei ole usutavad ning hageja on ka

varasemalt võltsinud tõendeid. Näiteks tuvastas EKEI ekspert, et hageja oli kasutanud A.

T. poolt eelnevalt allkirjastatud tühja paberilehte selleks, et trükkida sellele tekst, mis

justkui tõendaks hageja poolt raamatupidamisdokumentide (ja ka sularahakassa)

üleandmist A. T.le. Hageja mõisteti valeütluste andmise eest ka süüdi. Seda arvestades ei

ole tõsiselt võetavad hageja väited käesolevas asjas nagu ta tõesti oleks andnud üle kõik

raamatupidamise algdokumendid A. T.le. TMS § 221 sätestatud hagi aluseks ei saa olla ka

väide, et hageja jaoks on täidetava kohtuotsuse resolutsioon raskesti arusaadav. Hageja

varjab raamatupidamise algdokumente ja elektrooniliselt hageja enda poolt peetud

registreid ning selle tegevuse tõenäoliseks motiiviks on vältida võimalike rahaliste nõuete

esitamist hageja vastu kostja poolt. Sundtäitmist ei saaks lubamatuks tunnistada ka juhul,

kui hageja oleks esitanud 60-70% nõutud raamatupidamise algdokumentidest, kuna

elektroonilised raamatupidamisregistrid on endiselt 100% ulatuses üle andmata.

Kohtuotsuse poolikut täitmist ei saa lugeda kohaseks täitmiseks. Kohtutäituri esitatud

nimekirjas ei ole mitte ühegi sõnaga kirjeldatud, milline dokument on hageja poolt

esitatud, vaid nimekirjas sisaldub üksnes kohtuotsuses sisalduv loend

majandustehingutest, kohtutäituri kirjega „esitatud kohtumenetluses“ või „esitamata“.

Milline aga on see dokument, mis on „esitatud“, kohtutäituri nimekirjast ei selgu. Seega ei

ole võimalik kohtul mitte ühegi tõendi põhjal teha järeldust, et hageja on andnud üle

kohtutäiturile raamatupidamise algdokumendid majandustehingute kohta vastavalt

kohtuotsuse resolutsiooni punktile 6. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning

välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 17.11.2021.a kohtumääruses

(dtl 759-761).

6. Pooled vaidlevad käesoleval juhtumil selle üle, kas täitemenetlus nr 027/2021/936 on

lubatav. Hageja on arvamusel, et vähemalt osaliselt on ta nõutavad dokumendid

sissenõudjale esitanud, mistõttu on täitemenetlus tema suhtes pahatahtlik ja põhjendamatu.

Kostja seevastu leiab, et hagi rahuldamine on välistatud, kuivõrd hageja ei tugine

asjaoludele, mis on tekkinud peale kohtulahendi jõustumist. Samuti ei saa TMS § 221

sätestatud hagi aluseks olla väide, et hageja jaoks on täidetava kohtuotsuse resolutsioon

raskesti mõistetav.

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja

vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29.05.2012

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, punkt 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab

kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.

8. Kohtule esitatud 04.08.2021.a. kohustava lahendi täitmisteate täiteasjas nr 027/2021/936

kohaselt on kostja 08.06.2021.a. esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes (dtl 27-34). Täitedokumendiks on Tallinna

Ringkonnakohtu 30.10.2020.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr X-XX-XXX ning nõude sisuks

on on kohustav nõue – raamatupidamisdokumentide väljaandmise nõue (dtl 13-25).

9. Viidatud täitedokumendi kohaselt tuleb hagejal kostjale üle anda raamatupidamise

algdokumendid ning elektroonilised raamatupidamisregistrid vastavalt kohtuotsuses

toodud loendile 100 majandustehingu kohta (dtl 14-16).

10. Hageja tugineb oma hagis asjaolule, et ta on esitanud kohtutäiturile digitoimiku tsiviilasjas

nr X-XX-XXX, milles sisalduvad 60 täitedokumendis nimetatud tehinguga seotud

dokumenti ning sellest tulenevalt on ta täitedokumendi 60 % ulatuses täitnud (dtl 39-736).

Kostja sellise hageja käsitlusega ei nõustu. Kostja arvamuse kohaselt ei ole hageja

täitedokumenti täitnud ning ei ole kostjale üle andnud raamatupidamise algdokumente

ning elektroonilist raamatupidamisregistrit kohtuotsuse jõustumise päeval, so

04.01.2021.a.

11. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et hageja ei ole täitedokumenti täitnud kooskõlas

eelpool osundatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020.a kohtuotsuse resolutsiooni

punktiga 7, mistõttu ongi kostja täitmisavaldusega 08.06.2021.a pöördunud kohtutäituri

poole.

12. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 05.08.2021.a hageja pöördumisest seoses

täitemenetlusega täiteasjas nr 027/2021/936 kohtutäituri poole nähtub, et hageja on

palunud selgitust selles osas, et kuidas ta saab lahendit täita enam, kui seda juba on tehtud

(dtl 36-38). Pöördumises on ära toodud dokumendid, millised on juba sissenõudjale

esitatud, tabelis on ära toodud dokumendi number ja selle asukoht tsiviilasja digitaalse

toimiku leheküljel.

13. Kohtutäituri assistent on hagejale 04.10.2021.a vastanud, et formaliseerituse põhimõttest

tulenevalt ei saa kohtutäitur hakata materiaalseid asjaolusid hindama, vaid saab täita talle

täitmiseks antud kohtulahendit. Hagejale on soovitatud esitada nende punktide osas, mida

ta täita ei saa, hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtule (dtl 736).

14. 03.11.2021.a on kohtutäitur määranud hagejale sunniraha põhjendusega, et kohustatud

isikul tuleb nende punktide osas, mida tal ei ole võimalik täita, esitada hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kuid kohtutäiturile teadaolevalt ei ole kohustatud isik

seda teinud (dtl 738-739).

15. Kohus on antud tsiviilasja raames kogunud kohtutäiturilt tõendeid selle kohta, millised

dokumente on täitedokumendi täitmiseks täiturile esitatud (dtl 1017-1019).

16. Kohtutäitur on kohtule 17.10.2023.a vastanud, et 05.08.2021.a on hageja esitanud täiturile

tsiviilasja nr X-XX-XXX digitoimiku väljavõtte, kust nähtuvad osaliselt olemasolevad

dokumendid, mida faili suure mahukuse tõttu ei õnnestu e-kirja teel saata ning kas kohus

saab sellele ligi kohtu andmebaasis. Faili põhjal on kohtutäituri büroo koostanud

kokkuvõtte olemasolevatest ning puuduvatest failidest (dtl 1020).

17. Koostatud kokkuvõttest nähtuvalt on kohtutäitur lugenud hageja poolt esitatuks järgmisest

dokumendid: 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 20, 21, 22, 24, 25, 27, 28, 29,

30, 32, 33, 34, 35, 39, 42, 47, 48, 49, 53, 54, 56, 57, 58, 59, 61, 62, 68, 69, 70, 71, 73, 75,

76, 77, 78, 79, 80, 84, 85, 86, 89, 90, 91, 94, 98 (dtl 1025-1029). Kuivõrd hageja on antud

dokumendid kohtutäiturile esitanud ja viimane on lugenud selles osas täitedokumendi

täidetuks, siis tuleb nõustuda hagejaga selles, et ta on osaliselt täitedokumendi täitnud.

18. Kuigi kostja on üldsõnaliselt märkinud, et käesolevas kohtuasjas puudub võimalus aru

saada sellest, miks ja millisel alusel on lugenud kohtutäitur raamatupidamise

algdokumendid osaliselt esitatuks, siis kohus sellise kostja seisukohaga ei nõustu.

19. Ka käesoleva tsiviilasja raames on hageja esitanud eelpool korduvalt viidatud digitoimiku

väljavõtte (dtl 39-736). Selle sisu kontrollides saab asuda seisukohale, et hageja on

esitanud algdokumendid selliselt nagu need temal säilinud on. Asjaolu, et dokumendid ei

vasta kostja väidetel tol ajal kehtinud RPS § 7 lg 1 nõuetele ning tõendite kvaliteet kostjat

ei rahulda, ei saa olla aluseks kohustada hagejat jätkuvalt dokumente esitama.

20. Veelgi enam, kohus on seisukohal, et kuna kostjal on etteheited hagejale selles osas, et ta

pole juhatuse liikmena kohaselt raamatupidamist korraldanud ning on sellest tulenevalt

rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, siis tuleb sellesisuline vaidlus lahendada

tsiviilasja nr X-XX-XXX menetluses.

21. Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et käesoleva kohtuotsuse punktis 17 viidatud

dokumentide osas tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 027/2021/936 tunnistada lubamatuks.

22. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks ka ülejäänud

dokumentide osas: 5, 10, 19, 23, 26, 31, 36, 37, 38, 40, 41, 43, 44, 45, 46, 50, 51, 52, 55,

60, 63, 64, 65, 66, 67, 72, 74, 81, 82, 83, 87, 88, 92, 93, 95, 96, 97, 99, 100 põhjusel, et

Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020.a kohtuotsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-15-9188

ei vasta TsMS § 442 lg 5 sätestatule (dtl 14-16). Lisaks on hageja seisukohal, et

täitemenetlus tuleb lõpetada seetõttu, et nii temal kui ka tema tehingupartneritel nõutud

dokumente pole, mistõttu pole võimalik tal neid esitada. Kostja sellega ei nõustu.

23. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa nõustuda hagejaga selles, et täitedokument ei

vasta TsMS § 442 lg 5 sätestatule. Vastupidi, maakohus leiab, et kohtuotsus on selge ning

täidetav.

24. Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et dokumentide esitamist ei saa nõuda olukorras,

kus on kahtlusteta selge, et neid mitte kunagi ei esitata. See pole kooskõlas VÕS § 7

sätestatud mõistlikkuse põhimõttega.

25. Tallinna Ringkonnakohus on 25.11.2020.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-7946 punktis

18 selgitanud, et kui tegelikkuses mõnda üldkoosolekut ei toimunud ja kõiki

täitedokumendi resolutsioonis nimetatud üldkoosolekute protokolle seega ei eksisteeri, ei

saa kestma jääda olukord, kus täitedokumendi alusel läbiviidavas täitemenetluses

nõutakse nende esitamist ja nende esitamata jätmise tõttu määratakse korduvalt sunniraha.

Sunniraha võib kohtutäitur määrata seni, kuni kohustus on täidetud (TMS § 261 ja § 183).

Avaldaja saab enda suhtes sunniraha rakendamist vältida sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise ja hagi tagamise (nt sunniraha rakendamise keelamise)

taotlemisega (vt TsMS § 377 ja 378). Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et

kohtulahendi alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab teatud

juhtudel tugineda ka sellisele alusele, mis tekkis juba kohtumenetluse käigus (vaata

Riigikohtu 24.10.2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17776, punkt 13; 15.04.2015.a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, punkt 11). Seetõttu on võimalik ka tõlgendus, et TMS § 221 lg

2 ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis sellisele väitele tuginemist, mis

esitati kohtumenetluses ja mille õigsuse korral tulnuks teha teistsugune kohtulahend, kuid

mille kohtud on jätnud põhjendamatult hindamata. Eriti on see põhjendatud juhul, mil

toimub täitemenetlus toimingu tegemiseks.

26. Antud juhtumil ei ole varasema tsiviilasja menetluses nr X-XX-XXX tuvastatud, et

väljanõutavad dokumendid on olemas, vaid ringkonnakohus on oma 30.10.2020.a

kohtuotsuse punktis 18.9 märkinud, et isegi kui kostja ei saanud varasemaid

raamatupidamisdokumente enda valdusesse, on ta vande all antud seletuses kinnitanud, et

täitis perioodil 01.11.2013.a kuni 12.2013.a oma kohustust korraldada hageja

raamatupidamist, st koostas käibedeklaratsioonid ja müügiarved; tal on säilinud hageja

pearaamatu väljavõte. Järelikult pidid raamatupidamisdokumendid olema kostja valduses

ja väljavõte pearaamatust oli tal enda kinnitusel ka kohtumenetluse ajal (dtl 23).

27. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esitamata algdokumendid

on hagejal olemas. Vastupidi, tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus asub

seisukohale, et kuna algdokumendid on esitamata hagejapoolse sularaha väljavõtmise,

laenu andmise, erinevate arvete tasumises osas, siis tuleb selles osas teha vastavad

järeldused ning nõue esitada kahju hüvitamise menetluses (X-XX-XXX), mitte aga nõuda

järjekindlalt algdokumentide esitamist täitemenetluses.

28. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele ning sundtäitmine täiteasjas nr. 027/2021/936 tuleb tunnistada

lubamatuks.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

30. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

31. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 177

lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik