2-23-146706/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-146706

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-146706

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi J.B vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490),

Hageja lepinguline esindaja: C.I (e-post: XXX);

Kostja: J.B (isikukood XXX; elukoht

A. H.

xxxxxxxxxxxxxx-xx, XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi J.B vastu.

2. Mõista J.B-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 30 eurot, millest 15

eurot on leppetrahv ja 15 eurot võla sissenõudmiskulu.

3. Jätta menetluskulud J.B kanda.

4. Mõista J.B-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud summas

340 eurot.

5. J.B-l tuleb punktis 4 Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

1 (6)

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 17.11.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J.B-lt 30 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023. a võlgnikule

makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväite

esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 15.12.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse

lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.

17.01.2024. a esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA Tartu Maakohtule oma nõude J.B

vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks J.B-lt hageja

kasuks välja võlgnevuse summas 30 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot

võla sissenõudmiskulu.

Hagi asjaolude kohaselt pargiti 19.02.2021. a hageja opereeritavale parkimisalale,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sõiduk Chrysler Grand Voyager, numbrimärgiga xxxxxx.

Transpordiametist saadud andmete järgi oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Sõiduki

parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkla sissesõidul on tehtud nähtavaks

eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja

hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi.

Kontrollimise käigus tuvastas hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna

parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba

või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud

päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist ega ei olnud fikseeritud parkimise

algusaega. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas

15 eurot, maksetähtajaga 05.03.2021. a, paigutades leppetrahvi nõude sõiduki kojamehe vahele.

Leppetrahv on siiani tasumata. Hageja saatis 03.05.2023. a ja 31.03.2023. a kohtueelselt kostjale

meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletuskirjadele ei reageerinud.

3. Kohus võttis hagi 19.01.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostja, J.B , esitas 20.02.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud.

Kostja väitel oli talle kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxxxxx 19.02.2021. a kasutusse antud

kolmandale isikule ja seega ei saanud kostja astuda lepingulisse suhtesse hagejaga. Kostja

hinnangul ei ole tal kohustust säilitada ja käidelda sõiduki kasutaja andmeid kauem kui kuus

kuud. Kostja väidab, et 09.08.2021. a hageja poolt e-kirja teel saadetud leppetrahvinõude sai ta

kätte 21.08.2021. a. Samal päeval olevat kostja hagejale väidetavalt saatnud e-posti teel vastuse,

millele olevat olnud lisatud ka sõiduki xxxxxx skaneeritud rendileping selles sisalduvate sõiduki

rentniku isikuandmetega.

5. Hageja esitas 29.02.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ta kostja

vastuväidetega ei nõustu ja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et kostja ei

ole tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et hageja parkimisalal 19.02.2021. a parkinud

sõidukit numbrimärgiga xxxxxx kasutas keegi teine. Hageja täpsustas, et pooled küll suhtlesid

nõude osas 09.08.2021. a, mil kostja teavitas e-kirja teel, et kuna ta läheb kaheks nädalaks

õppustele, siis ta esitab sõidukit kasutanud isiku andmed kahe nädala pärast. Seejärel saadeti

kostjale 2022. aasta mais uus meeldetuletuskiri, millele kostja vastas, et ta on saatnud

EuroParkile info sõiduki kasutaja kohta. Seda infot kontrollides teavitas hageja esindaja, et

2 (6)

EuroParki on küll teavitatud sellest, et sõiduk oli antud rendile, kuid ei ole edastatud ühtegi

rendilepingut. Kostja ei ole siiani esitanud tõendeid sõiduki rentimise kohta. Hageja leiab, et

asjakohatud on kostja väited selle kohta, et ta ei peagi teadmagi, kes sõidukit kasutas, sest kuue

kuu pikkune periood on möödunud, sest liiklusseaduse § 72 lg-st 2 tulenev kuue kuu põhimõte ei

kohaldu eraõiguslikes suhetes.

6. Kohus otsustas 17.07.2024. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Muu

hulgas selgitas kohus määruses poolte tõendamiskoormist hagimenetluses ning määras pooltele

tähtaja täiendavate dokumentide ja seisukohtade esitamiseks.

7. Kostja esitas 21.08.2024. a kohtule oma täiendavad vastuväited hagile. Kostja leiab

täiendavalt, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud konkreetset lepingutingimuste punkti, mille

rikkumist kostjale ette heidetakse ega sidunud seda esitatud tõenditega. Kostja märgib, et hageja

poolt tõenditena esitatud fotod ei ole tehtud leppetrahvi tegemise päeval nagu väidab hageja.

Lisaks leiab kostja, et nõude esitamisega on liiga kaua viivitatud, mistõttu on see kõigile väga

koormav ja pigem õiglustunnet riivav.

8. Hageja esitas 23.08.2024. a kohtule seisukoha, milles kostja täiendavate vastuväidetega ei

nõustu. Lisaks esitas hageja tõendina täiendavalt originaalfoto parkimistingimustest.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9.1.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 19.02.2021. a pargiti hageja, Osaühing

EUROPARK ESTONIA, opereeritavale parkimisalale, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sõiduk

Chrysler Grand Voyager, numbrimärgiga xxxxxx, mille omanik/vastutav kasutaja oli kostja.

Hageja nõuab hagis kostjalt parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahvi summas 15 eurot ja lisaks

võla sissenõudmiskulu 15 eurot.

Kostja vaidleb hagile. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et ta oli sõiduki andnud

kolmanda isiku kasutusse.

9.2.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab erisusena, et kahjustatud pool kaotab

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõude eelduseks leppetrahvi kokkulepe ja ka

selle aluseks olev leping poolte vahel ning teise poole lepingu rikkumine, samuti mõistliku aja

jooksul leppetrahvi nõudest teatamine.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Hageja on esitanud tõendina fotod (dtl 52, 58, 59, 60, 61, 63, 114), mis tõendavad, et hageja

parkimisala sissesõidul oli 19.02.2021. a paigaldatud märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel

parkimislepingu tingimustega. Parkimislepingutingimustes (dtl 114) oli antud teada, et

parkimislepingu tingimuste esitamisega väljendab parkimise korraldaja OÜ EUROPARK

ESTONIA oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Samuti oli antud teada, et parkimise

korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja

3 (6)

parkimislepingu pooleks.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 19.02.2021. a pargiti sõiduk numbrimärgiga xxxxxx

hageja opereeritavale parkimisalale. Kohus leiab, et sellega saab lugeda hageja ja sõiduki juhi

vahel sõlmituks parkimislepingu ja ka leppetrahvi kokkuleppe lepingutingimuste rikkumise

puhuks. Parkimislepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vormi. Hageja avaldatud

parkimistingimused on piisavalt määratletud ja neis sisaldub tahe olla lepinguga seotud, mis on

käsitletav VÕS § 16 lg 1 mõttes pakkumusena lepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega

väljendas juht VÕS § 20 lg 1 mõttes nõustumust sõlmida leping.

Hageja avaldatud parkimistingimustes (dtl 114) oli selgelt teada antud kohustus parkimise eest

tasuda ja juhend tasumise kohta, samuti kohustus asetada parkimisõigust tõendav dokument

sõiduki esiklaasile või armatuurlauale ning fikseerida parkimise algus parkimiskellal.

Parkimislepingu tingimustes oli ka selgelt kirjas, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub

sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 35 eurot.

Hageja esitatud fotolt (dtl 57) nähtub, et sõiduki, numbrimärgiga xxxxxx, armatuurlauale

parkimisõigust tõendavat dokumenti ega parkimiskella parkimise algusaja kohta paigaldatud ei

olnud. Seega saab lugeda, et sõiduki juht rikkus lepingut. Hageja esitatud foto (dtl 56) tõendab, et

leppetrahvi nõue paigaldati rikkumise päeval sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Seega saab

lugeda, et hageja teavitas teist lepingu poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et parkimislepingut rikkunud sõidukijuhilt

leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud.

Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et ta oli andnud sõiduki kolmanda isiku kasutusse,

ei anna alust leppetrahvi nõude rahuldamata jätmiseks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Antud juhul ei ole kostja tõendanud seda, et 19.02.2021. a hageja opereeritavale parkimisalale

pargitud sõidukit, numbrimärgiga xxxxxx, juhtis keegi kolmas isik.

Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kostja väited selle kohta, et ta ei pidanudki teadma, kes

temale kuuluvat sõidukit kasutas ega pidanud andmeid sõiduki kasutusse andmise kohta üle kuue

kuu säilitama, on asjakohatud. Kostja on viidanud muu hulgas liiklusseaduse (LS) § 72 lg-le 2,

mis näeb ette, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta

mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates

kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama andmed

mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Kohus nõustub hagejaga, et LS § 72 on avalik-õiguslik

norm, mis ei ole kohaldatav eraõiguslikus suhtes ega vabasta kostjat tõendamiskoormusest

tsiviilkohtumenetluses.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli sõiduki, numbrimärgiga xxxxxx,

omanik/vastutav kasutaja. Kuna kostja ei ole tõendanud, et 19.02.2021. a hageja opereeritaval

parkimisalal parkides juhtis sõidukit keegi teine, siis vastavalt parkimislepingu tingimustele saab

eeldada, et sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks on kostja, kes vastutab ka

lepingutingimuste rikkumise eest.

9.3.

Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt ka 15 euro suuruse sissenõudekulu

hüvitamist, mida hageja on kandnud seoses liiklusregistrile tehtud päringutega ja kostjale

nõudekirjade saatmisega.

Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

4 (6)

Sellise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1132 lg 2, mille kohaselt võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot.

Hageja on esitanud tõendina kostjale 03.05.2023. a ja 31.03.2023. a saadetud

meeldetuletuskirjad (dtl 74-77) leppetrahvi nõude tasumiseks. Eespool tuvastas kohus, et kostja

rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt pärast

lepingu sõlmimist saadetud meeldetuletuskirja eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15

eurot.

9.4.

Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

30 eurot, millest 15 eurot on leppetrahv ja 15 eurot võla sissenõudmiskulu.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskulude

nimekirja (dtl 47) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot,

õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 220

eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on arvestusega 110 eurot/tund ning esindaja osutas õigusabi

2 tundi.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh 65 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses

ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 100

eurot põhjendatud hageja menetluskuluks.

Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud

hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2

tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka

hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 110 eurot ühe töötunni eest. Tasu sellises määras

vastab kohtumenetluses mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasule. Kohus

leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja esindaja tasu 20 euro ulatuses maksekäsu

kiirmenetluses tehtud toimingute eest.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot, sh 100

eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude

jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 340 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja

5 (6)

kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

6 (6)