2-23-3603/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-3603

Tsiviilasi

D. M. hagi VTE Building OÜ vastu töövaidluses

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D. M. (IK XXX, elukoht XXX)

Kostja: VTE Building OÜ (RK 16123408, asukoht Pärnu

maakond, Tori vald, Sindi linn, Ringi tn 7a, 86703)

Kostja lepinguline esindaja: jurist D.K

ASIS Consult OÜ e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada VTE Building OÜ taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta D. M. hagi VTE Building OÜ vastu töövaidluses (Töövaidluskomisjoni otsus

töövaidlusasjas XXX) läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtumääruse

jõustumist.

Toimetada määrus pooltele kätte

Edasikaebamise kord

Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle

kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab

kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt

kohtule teatada. Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui

kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata TsMS §

412 lg-s 1 nimetatud põhjusel. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kostja võib esitada määrusele määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Menetluse käik maakohtus

1.Pärnu Maakohtu menetluses on D. M. hagi VTE Building OÜ vastu töövaidluses. Hageja taotleb

vastavalt TvLS § 58 lg 3 töövaidlusasja nr XXX lahendamist kohtu poolt selle rahuldamata osas, so

puhkusehüvitise nõudes osaliselt summas 1942,37 eurot (bruto). Hageja nõudeks on välja mõista VTE

Building OÜ-lt D. M. `i kasuks kasutamata puhkuse eest hüvitis 1942,37 eurot (bruto) ning välja

mõista VTE Building OÜ-lt D. M. `i kasuks viivis saamata jäänud puhkusehüvitiselt (so. 1942,37

eurot) alates 06.03.2023 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi.

3. Kohus määras asjas eelistungi 08.10.2024 kell 11.00 ning saatis 18.09.2024 pooltele kohtukutse.

Kohtukutse on kõigile menetlusosalistele kätte toimetatud. Hageja D. M. on saanud kutse kätte

19.09.2024 KÄPO kaudu. Kohus kohustas hagejat isiklikult kohtuistungile ilmuma ning hoiatas

hagejat, et esindaja määramine ei vabasta kohtusse isiklikult ilmumise kohustusest. Kohus on ka

selgitanud, et kui kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu ja ei ole mitteilmumiseks mõjuvat

põhjust, võib kohus isikut trahvida ja kohaldada sundtoomist (TsMS § 346 lg 4). Kui kutsutu ei saa

kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama

(TsMS § 345). Mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on

eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu

isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. (TsMS § 422).

4. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat N.C esitas 04.10.2024 kohtule teate, et tema esindusõigus

on lõppenud, seega esindaja ka istungil ei osale. Esindaja kinnitas, et hageja on istungist teadlik.

Esindaja märkis, et temale teadaolevalt ei soovi hageja istungil osaleda ning esindaja lisas, et hageja on

nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta.

5. Kohus saatis hagejale 07.10.2024 teate, kus selgitas täiendavalt, et kohus on kohustanud hagejat

isiklikult istungile ilmuma ning asjaolu, et hageja esindaja on teavitanud, et hageja on nõus asja

läbivaatamisega ilma tema osavõtuta, ei vabasta hagejat isiklikult kohtusse ilmumisest. Kohus selgitas

hagejale täiendavalt, et kui hageja ei ilmu 08.10.2024 määratud istungile, on õigus kohtul jätta hagi läbi

vaatamata. Kohtu kiri on saadetud kõigile kohtule teadaolevatele hageja e-maili aadressidele.

6.Hageja 08.10.2024 kell 11.00 algavale istungile ei ilmunud, ega teatanud, et tal oleks selleks mõjuv

põhjus. Kostja esindaja taotles jätta hagi läbi vaatamata, vastavalt TsMS § 412 lg 2

Kohtumääruse põhjendused

7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu

kohtuistungile, muuhulgas eelistungile võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi

vaatamata. TsMS § 412 lg 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei

ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema

esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud.

8. Hageja sai kohtukutse isiklikult kätte 18.09.2024 KÄPO kaudu. Kohtukutses oli märgitud, et kohus

kohustab hagejat isiklikult kohtusse ilmuma ning esindaja määramine ei vabasta teda kohtusse isiklikult

ilmumise kohustusest. Hageja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja esindusõigus lõppes 04.10.2024.

Hageja esindaja on küll oma teates märkinud, et hageja on nõus kirjaliku menetlusega või asja

läbivaatamisega ilma hageja kohalolekuta, kuid hageja ise ei ole kohtule andnud kirjaliku menetluse

nõusolekut, hageja on hagiavalduses soovinud suulist menetlust, asja lahendamist istungil. Kohus on

kohustanud isiklikult hagejat istungist osa võtma, seega ei vabasta vastav teade esindaja poolt hageja

kohustusest istungile ilmuda. Töövaidlusasjad on sellise iseloomuga, kus on vajalik töötaja isiklik

kohalolek. Antud asjas ei ole võimalik asja arutada ega lahendada ilma hageja kohaloluta. Kohus on ka

täiendavalt selgitanud oma 07.10.2024 kirjas hagejale, et juhul kui hageja istungile ei ilmu, on kohtul

võimalik hagi jätta läbi vaatamata. Kohus kordab, et hagejale saadetud kohtukutses oli märgitud, et

kohus kohustab hagejat isiklikult kohtusse ilmuma. Hageja ei ole teatanud, millisel põhjusel ta isiklikult

määratud istungist osa võtta ei saa ega esitanud kohtule vastavasisulisi tõendeid.

9. Kuna hageja isiklikult istungile ei ilmunud, esitas kostja toimunud istungil taotluse hagi läbi

vaatamata jätmiseks, mistõttu kohus rahuldab kostja taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 409 lg

1 p1 ja TsMS § 412 lg 2 alusel.

10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva

paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud

istungile. Käesolevalt puuduvad TsMS § 168 -lg-tes 3-5 sätestatud erandid. Tuginedes eeltoodule jätab

kohus TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.

11.Kostja on 08.10.2024 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2,

saab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata määrusega, pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Seda mõistliku aja

jooksul. Kohus leiab, et antud asjas on menetluslikult mõistlik menetluskulud kindlaks määrata eraldi

määrusega.

12. Vastavalt TsMS § 178 lg 1, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitavate menetluskulude suurust

saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaeates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Brigitta Mõttus

kohtunik