2-24-4300/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4300

Kohtuasi

N.D hagi M.D vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.D apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja M.D (isikukood XXX), seaduslik esindaja H.J

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.D 07.10.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 06.09.2024 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-24-4300 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud

N.D

kanda.

M.D-l

ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-24-4300

1. N.D (hageja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule M.D

(kostja) vastu elatise

vähendamiseks hagi, mida täpsustas 03.04.2024. Hageja palus vähendada Tallinna

Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15255 (hagis ekslikult märgitud

tsiviilasi nr 2-18-5255 – ringkonnakohtu märkus) hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist

50 eurole kuus alates 03.04.2024.

1.1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusega

tsiviilasjas nr 2-18-15255 kostja kasuks välja elatis 120 eurot kuus alates 11.10.2018. Hageja

palub temalt välja mõistetud elatise suurust muuta, sest hagejal ei ole võimalik sellises

summas elatist enam maksta. Hagejal ei ole sissetulekut ja tal on raskused enda igapäevaste

kulude kandmisega.

1.2. Hagejale on määratud keskmine puue kuni 29.05.2026 ja osaline

töövõime. Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus. Hageja praegune sissetulek ei võimalda

tal säästude kogumist ega suuremate kulutuste tegemist. Samuti on hagejal 02.04.2024

seisuga võlgnevus 6244,12 eurot, mida sundtäidetakse täiteasjas nr 084/2015/1000. Hageja

väljaminekud ületavad tema sissetulekuid hageja majandusliku olukorra, olemasolevate

kohustuste ja lisatulu teenimise võimaluse puudumise tõttu. Hageja ei välista

majandusliku olukorra paranemisel ja võlgnevuste tasumisel seadusega

toodud määras kostjale elatise tasumist. Elatise suuruse määramisel tuleb

mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt elab kostja emaga, kes peab kostjat ka ülal. Hageja ei maksa

kostjale elatist ega kasvata kostjat. Hagejal oli krooniline haigus (skolioos) juba 2014. aastal,

mil kostja esitas hageja vastu hagi elatise väljamõistmiseks.

2.2. Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15255 vähendas kohus

juba elatise suurust arvestades mh hageja tervislikku seisundit ja sellest tingitud

majanduslikku olukorda. Praegune elatis 120 eurot kuus ei kata kostja igakuiseid kulusid.

Hageja ei ole esile toonud, millised asjaolud on muutnud pärast Tallinna Ringkonnakohtu

26.11.2019 otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-18-15255.

2.3. Hageja on võimeline käima tööl, sest tal on osaline töövõime. Hageja on ka kahe

äriühingu (s.o Q OÜ ja F OÜ) juhatuse liige. Q OÜ osanik on hageja õde B. F OÜ osanik on

hageja ema D. D. Hageja loovutas viidatud äriühingute osad vabatahtlikult oma

lähisugulastele, jätkates ise juhatuse liikmena. Q OÜ müügitulu oli 2022. aastal 317 096 eurot

ja kasumimarginaal 74,18%. Hageja on tööandja ja tal on võimalik reguleerida väljamakstava,

sh iseendale makstava, töötasu suurust.

2.4. Hageja kasutab igapäevaselt sõidukit Mercedes-Benz GL 320 CDI 4MATIC ning elab

ridaelamu boksis, mille pindala on 350 m². Ridaelamus paiknev korteriomand kuulub

kinnistusraamatu kohaselt hageja vanematele. Hageja vanemad aga elavad mujal. Hageja

elustiil viitab, et tal on materiaalselt võimalik sellist elustiili endale võimaldada. Samuti on

hagejal võimalik kasutada advokaadi õigusabi.

2.5. Hageja tervislik seisund ei ole muutunud. Skolioos oli hagejal juba enne 26.11.2019.

2-24-4300

2.6. Hagejal ei ole ka teisi lapsi peale kostja.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 06.09.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud

tasuma kostjale elatist 120 eurot kuus tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019

otsusest tsiviilasjas nr 2-18-15255.

3.2. Tsiviilasjas 2-18-15255 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja elatist vähendada 100

euroni kuus, märkides, et hageja põeb skolioosi, mistõttu on tema võimalused osaleda tööturul

piiratud. Samuti viitas hageja oma ainsale töötasule 125 eurot kuus Z OÜ-s ning võlgnevusele

kostja ees. Kohus arvestas seega tsiviilasjas 2-18-15255 otsuse tegemisel, et hagejal on

diagnoositud multiipelskleroos, mistõttu on hageja töövõime hinnatud osaliseks. Samuti lähtus

ringkonnakohus otsuse tegemisel asjaolust, et hageja sissetulek oli kuni 13.05.2019 125 eurot

kuus ning alates 14.05.2019 ca 360 eurot kuus.

3.3. Hageja tugines elatise vähendamise nõude esitamisel oma tervislikule seisundile,

majandusliku olukorra halvenemisele ja võlgnevuse olemasolule, kuid vaatamata maakohtu

asjaomastele selgitustele ei esitanud hageja selgitusi ega tõendeid oma sissetulekute,

väljaminekute ja varaline seisundi kohta.

3.4. Maakohus tuvastas, et hagejale on määratud keskmine puue kestusega 30.05.2023–

29.05.2026 ning puudega tööealise inimese toetus 41,17 eurot kuus. Samuti on hagejale

määratud töövõimetoetus ajavahemikul 30.05.2023–29.05.2026 10,6020 eurot päevas.

Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja töövõimetoetus keskmiselt

318,06 eurot kuus ehk hageja sissetulek kokku on 359,23 eurot kuus (41,17 + 318,06). Seega

ei ole hageja sissetulek 2019. aastaga võrreldes oluliselt muutunud. Hageja ei ole tõendanud,

et tema väljaminekud oleksid suurenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Hageja

pangakontol AS-is SEB Pank puudusid vabad vahendid 04.07.2024 seisuga. Pangakontolt ei

nähtu ühtegi tehingut.

3.5. Kuigi hagejal on tuvastatud keskmine puue ning osalise töövõimetuse tõttu puudub tal

mõistlik võimalus teenida täiendavat tulu, siis ei ole hageja tõendanud, et tema tervislik

seisund ja majanduslik olukord oleks võrreldes 2019. aastaga oluliselt muutunud. Kõiki

hageja siinses tsiviilasjas väljatoodud asjaolusid (sh tervislik seisund ja võlgnevuse

olemasolu) on 2019. a lahendi tegemisel juba arvesse võetud.

3.6. Elatise võlgnevus kostja ees ei ole elatise vähendamise aluseks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

jäeti rahuldamata ning hagi rahuldada. Apellatsioonimenetlusega seotud kulud palub hageja

jätta poolte endi kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on skolioos hagejal kaasasündinud haigus, st haigus

ei ole hagejal tekkinud pärast 2018. aastat. Hageja palub aga kohtul arvestada, et seitsme

aastaga on hageja jäänud vanemaks, tema haigus on süvenenud ja tervislik seisund

halvenenud. Skolioos on vananedes progresseeruv haigus.

2-24-4300

4.2. Kuna hageja tervislik seisund on halvenenud, siis on suurenenud ka hageja vajadused ja

väljaminekud seoses ravimite ostmisega. Hageja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus.

Hageja juhatuse liikmeks olemine ei taga hagejale sissetulekut.

4.3. Hageja palub kohtult mõistvat suhtumist ning arvestada, et väljamõistetud elatis ei või

olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda,

kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime

riigi abita (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 20).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm

24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on

olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise vähendamiseks, tuginedes sellele, et tal on

keskmine puue ja osaline töövõime ning täitmata kohustused kostja ees, samuti enda

majanduslikule olukorrale. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja aga sellele, et tema haigus on

süvenenud ja tervislik seisund halvenenud, väitmata, et sellised muudatused oleksid toimunud

pärast maakohtu otsuse tegemist.

8. TsMS § 652 lg 1 ja 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks eelkõige esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ning

esitatud tõendid. Sellele, et hageja haigus on süvenenud ja tervislik seisund halvenenud pärast

Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-18-15255, ei ole hageja

maakohtu menetluses tuginenud. Maakohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esile tuua ja

tõendada, kas ja kuidas on hageja tervislik seisund võrreldes 2019. aastaga muutunud ning kas

ja kuidas takistab hageja tervislik seisund hagejal lisasissetulekuid saada (dtl 74, kolmas lõik).

Hageja osundatud asjaolusid esile ei toonud ja tõendeid ei esitanud, olles menetluses

esindatud vandeadvokaadi vahendusel.

9. Praegusel juhul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada, sest hageja ei ole

kaebuses heitnud maakohtule ette vaidluse lahendamisel õigusnormi rikkumist ning

ringkonnakohtul ei oleks seetõttu alust maakohtu otsust tühistada ega teha maakohtust

2-24-4300

erinevat otsust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS 630 lg 1 esimene lause ja § 651 lg 1).

10. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis

esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu

poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas

põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus. Selliste aluste esinemist ei ole hageja apellatsioonkaebuses

esile toonud.

11. Ringkonnakohus ei saa tühistada maakohtu otsust üksnes põhjusel, et see on hageja

vaatevinklist kõiki asjaolusid arvestades ebaõiglane (hageja on palunud ringkonnakohtult

mõistvat suhtumist). Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks peab maakohus olema rikkunud

menetlusõiguse normi või kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, kuid praegusel juhul ei

anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust seda järeldada.

12. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Asjaolude tuvastamist ei ole hageja vaidlustanud.

Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637

lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)