Legislator Case Law & Legislation
2-24-110530/8 AI generated

2-24-110530/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-110530/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OK Incure OÜ (hageja) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1832,91 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,

Legislator headnote

AI generated

Art. 17 lg, Art. 18 lg, Art. 73 lg, Art. 21 lg; 2-24-110530/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,

Keywords

AI generated
situation in country of origin unreasonableness of return to Afghanistan travel documents domicile abroad foreign posting allowance removal expenses

Cited Legislation

AI generated
Art. 17 lg
määruses (TsMS § 173 lg 1).
Art. 18 lg
Art. 73 lg
Art. 21 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-110530

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuni 2024 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OK Incure OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja AV

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju

Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. OK Incure OÜ määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Xlt (kostja) 1832,91 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja

esitas

06.05.2024

hagiavalduse,

milles

palus

kostjalt

välja

mõista

tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla 1420,66 eurot, intressi 215,59 eurot, viivise

222,08 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-24-110530

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 28.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1

p 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis.

4. Määruse kohaselt tuvastas kohus maksekäsu kiirmenetluses, et võlgnik ei ela pooltevahelises

lepingus märgitud elukohas SSS, Tallinn. Rahvastikuregistri andmetel on see elukoht kehtetu.

Varasemates menetlustes on kohtumaterjale püütud edastada ka aadressidel VVV, Tallinn ja

KKK, Tallinn, kuid edutult. Materjale on püütud edastada kohtutäituri kaudu, kes ei suutnud

leida võlgniku elukohta. K korteriühistu kinnitusel läks võlgnik Eestist ära. Seega on kohtul

andmed, et võlgnik on Eestist lahkunud. Neid andmeid ümberlükkavaid asjaolusid tuvastatud

ei ole. Kohus on teinud kõik jõupingutused selleks, et leida võlgniku elukoht Eestis, seda ka

kohtutäituri vahendusel. Kuna see oli edutu, tuleb asuda seisukohale, et võlgniku elukoht ei ole

enam Eestis.

5. Kohus tugines kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL)

nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti

sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I bis määrus). Hagis esitatud nõue tuleneb lepingust, mis sõlmiti

ajal, mil kostja elas Eestis. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid majandus- või kutsetegevuses,

vastavad need Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 a ja c tunnustele. Seega kohaldub kohtualluvuse

osas määruse neljas jagu (artiklid 17–19).

6. Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija

vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei saa hagi esitada

riigis, kus ei ole tarbija alaline elukoht. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kostjal oleks alaline

elukoht Eestis. Kostja elukoha väljaselgitamine on hageja ülesanne (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1, § 423 lg 1 p 8).

7. Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud kohtualluvust juhuks, kui kostja asub elama

teise riiki.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule lahendamiseks.

9. Kaebuse kohaselt leidis kohus ennatlikult, et kostja elukoht ei ole Eestis. Asja menetlemisest

keeldumiseks ei anna alust võimatus kostjale dokumente kätte toimetada või kellegi väide, et

kostja on Eestist lahkunud. Isegi, kui oleks põhjendatud eeldada, et kostja on Eestist lahkunud,

siis puuduvad andmed, kus on tema uus elukoht. Menetlusdokumendid saab kostjale kätte

toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

10. Kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis

ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel

lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast (EKo 17.11.2023, C-327/10,

Hypoteční banka a.s. v Udo Mike Lindner, p-d 39–45). Kostja viimane teadaolev elukoht on

SSS, Tallinn.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-24-110530

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

13. Maakohus leidis, et kuna kostjal puudub Eestis elukoht, ei saa Brüsseli I bis määruse järgi

kostjat Eestis hageda. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Maakohus tugines kohtualluvuse

kontrollimisel valesti Brüsseli I bis määrusele.

14. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt

määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei

ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seega on välislepingud ja

Euroopa Liidu määrused prioriteetsed tsiviilkohtumenetluse seadustiku 2. osa ees. Brüsseli I bis

määruse art 73 lg 3 järgi ei mõjuta määrus kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse

(EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute

kohaldamist, mis hõlmavad määrusega reguleeritud küsimusi. Välislepingud omavad seega

prioriteeti Brüsseli I bis määruse ees. Kohtualluvuse kontrollimisel tuleb seega esmalt

tuvastada, kas asjas kohaldub mõni välisleping. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal Ukraina

kodakondsus. Seega tuleb kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldada Eesti Vabariigi ja

Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Eesti-Ukraina

õigusabileping, art 1), mille artikkel 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad

menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt

menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik

kokkulepe.

15. Kuna maakohus ei kontrollinud kohtualluvust Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel, tuleb

asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel

lahendamisel kontrollida, kas asi allub Eesti kohtule Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel.

16. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et Eesti kohtu alluvuse välistab see, kui kostja Eesti

elukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Praegusel juhul on maakohus kindlaks teinud selle, et

kostja tegelik elukoht ei ole teada. Ka ainuüksi kolmanda isiku üldsõnaline väide, et kostja läks

Eestist ära, ei anna teavet tema võimaliku elukoha kohta. Teadmatus kostja tegelikust elukohast

ei saa aga tuua kaasa võimatust tema vastu kohtusse pöörduda.

17. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise

kohtualluvuse kohta sätestatut ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa

Liidu määrustes. Seega, kui maakohus leiab, et kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks määrata

välislepingu

või

Euroopa

Liidu

määruste

alusel,

tuleb

see

kindlaks

määrata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku

vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Ka TsMS § 89 lg 2 teine lause näeb ette võimaluse esitada

lepingust tulenev nõue võlgniku elukoha järgsesse kohtusse. TsMS § 79 lg 2 kohaselt, kui

füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.

Seega ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik Eesti kohtualluvust põhjendusel, et füüsilise

isiku elukoht ei ole teada.

2-24-110530

18. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole

määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

19. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)