2-24-110530/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedOK Incure OÜ (hageja) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1832,91 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,
Legislator headnote
AI generatedArt. 17 lg, Art. 18 lg, Art. 73 lg, Art. 21 lg; 2-24-110530/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-110530
Kohtuasi
OK Incure OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2024 hagi menetlusse võtmisest
keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OK Incure OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),
lepinguline esindaja AV
Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju
Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. OK Incure OÜ määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse Xlt (kostja) 1832,91 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,
mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu
kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja
esitas
06.05.2024
hagiavalduse,
milles
palus
kostjalt
välja
mõista
tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla 1420,66 eurot, intressi 215,59 eurot, viivise
222,08 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-24-110530
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus keeldus 28.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1
p 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis.
4. Määruse kohaselt tuvastas kohus maksekäsu kiirmenetluses, et võlgnik ei ela pooltevahelises
lepingus märgitud elukohas SSS, Tallinn. Rahvastikuregistri andmetel on see elukoht kehtetu.
Varasemates menetlustes on kohtumaterjale püütud edastada ka aadressidel VVV, Tallinn ja
KKK, Tallinn, kuid edutult. Materjale on püütud edastada kohtutäituri kaudu, kes ei suutnud
leida võlgniku elukohta. K korteriühistu kinnitusel läks võlgnik Eestist ära. Seega on kohtul
andmed, et võlgnik on Eestist lahkunud. Neid andmeid ümberlükkavaid asjaolusid tuvastatud
ei ole. Kohus on teinud kõik jõupingutused selleks, et leida võlgniku elukoht Eestis, seda ka
kohtutäituri vahendusel. Kuna see oli edutu, tuleb asuda seisukohale, et võlgniku elukoht ei ole
enam Eestis.
5. Kohus tugines kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL)
nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti
sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I bis määrus). Hagis esitatud nõue tuleneb lepingust, mis sõlmiti
ajal, mil kostja elas Eestis. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid majandus- või kutsetegevuses,
vastavad need Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 a ja c tunnustele. Seega kohaldub kohtualluvuse
osas määruse neljas jagu (artiklid 17–19).
6. Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija
vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei saa hagi esitada
riigis, kus ei ole tarbija alaline elukoht. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kostjal oleks alaline
elukoht Eestis. Kostja elukoha väljaselgitamine on hageja ülesanne (tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1, § 423 lg 1 p 8).
7. Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud kohtualluvust juhuks, kui kostja asub elama
teise riiki.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi
maakohtule lahendamiseks.
9. Kaebuse kohaselt leidis kohus ennatlikult, et kostja elukoht ei ole Eestis. Asja menetlemisest
keeldumiseks ei anna alust võimatus kostjale dokumente kätte toimetada või kellegi väide, et
kostja on Eestist lahkunud. Isegi, kui oleks põhjendatud eeldada, et kostja on Eestist lahkunud,
siis puuduvad andmed, kus on tema uus elukoht. Menetlusdokumendid saab kostjale kätte
toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
10. Kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis
ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel
lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast (EKo 17.11.2023, C-327/10,
Hypoteční banka a.s. v Udo Mike Lindner, p-d 39–45). Kostja viimane teadaolev elukoht on
SSS, Tallinn.
11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-24-110530
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata
asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus
rahuldatakse.
13. Maakohus leidis, et kuna kostjal puudub Eestis elukoht, ei saa Brüsseli I bis määruse järgi
kostjat Eestis hageda. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Maakohus tugines kohtualluvuse
kontrollimisel valesti Brüsseli I bis määrusele.
14. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise
kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt
määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja
kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või
välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus
rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei
ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seega on välislepingud ja
Euroopa Liidu määrused prioriteetsed tsiviilkohtumenetluse seadustiku 2. osa ees. Brüsseli I bis
määruse art 73 lg 3 järgi ei mõjuta määrus kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse
(EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute
kohaldamist, mis hõlmavad määrusega reguleeritud küsimusi. Välislepingud omavad seega
prioriteeti Brüsseli I bis määruse ees. Kohtualluvuse kontrollimisel tuleb seega esmalt
tuvastada, kas asjas kohaldub mõni välisleping. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal Ukraina
kodakondsus. Seega tuleb kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldada Eesti Vabariigi ja
Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Eesti-Ukraina
õigusabileping, art 1), mille artikkel 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad
menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt
menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik
kokkulepe.
15. Kuna maakohus ei kontrollinud kohtualluvust Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel, tuleb
asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel
lahendamisel kontrollida, kas asi allub Eesti kohtule Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel.
16. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et Eesti kohtu alluvuse välistab see, kui kostja Eesti
elukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Praegusel juhul on maakohus kindlaks teinud selle, et
kostja tegelik elukoht ei ole teada. Ka ainuüksi kolmanda isiku üldsõnaline väide, et kostja läks
Eestist ära, ei anna teavet tema võimaliku elukoha kohta. Teadmatus kostja tegelikust elukohast
ei saa aga tuua kaasa võimatust tema vastu kohtusse pöörduda.
17. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise
kohtualluvuse kohta sätestatut ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa
Liidu määrustes. Seega, kui maakohus leiab, et kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks määrata
välislepingu
või
Euroopa
Liidu
määruste
alusel,
tuleb
see
kindlaks
määrata
tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku
vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Ka TsMS § 89 lg 2 teine lause näeb ette võimaluse esitada
lepingust tulenev nõue võlgniku elukoha järgsesse kohtusse. TsMS § 79 lg 2 kohaselt, kui
füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
Seega ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik Eesti kohtualluvust põhjendusel, et füüsilise
isiku elukoht ei ole teada.
2-24-110530
18. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole
määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
19. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)