2-10-6592/287 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-6592

Kohtuasi

X avaldus eestkostja vahetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 21.08.2024 määruskaebus Pärnu Maakohtu 12.08.2024 määruse peale

tsiviilasjas nr 2-10-6592 läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Pärnu linnal

(Pärnu Linnavalitsuse kaudu) ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus rahuldas 11.04.2024 määrusega Tallinna Linnavalitsuse avalduse X

eestkostja muutmiseks ja määras Xle eestkostjaks Pärnu linna kuni 02.10.2025. Pärnu

2-10-6592

Maakohus pikendas 24.05.2024 määrusega X suhtes kinnises asutuses viibimist tähtajaga 1

aasta.

2. X (avaldaja) esitas 07.08.2024 Pärnu Maakohtule avalduse eestkostja vahetamiseks.

3. Pärnu Maakohus keeldus 12.08.2024 määrusega avaldust menetlusse võtmast.

4. Avaldaja esitas 21.08.2024 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja

määrata enda eestkostjaks oma sugulane.

5. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse 17.09.2024 rahuldamata ja edastas selle Tallinna

Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.09.2024 määrusega määruskaebuse käiguta ja määras

avaldajale tähtaja 4 päeva alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuselt riigilõivu

tasumiseks. Ringkonnakohus hoiatas, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral jätab

ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg

2 ja § 3401 lg 2 I lause alusel jätta läbi vaatamata, sest avaldaja ei tasunud määruskaebuselt

riigilõivu.

8. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 kohaselt määrusega läbi vaatamata,

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 664 lg 1 alusel ringkonnakohus kontrollib menetlusse

võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui

maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus selle TsMS

§ 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Kui menetlusosalise esitatud määruskaebus on puudustega,

mida saab kõrvaldada, mh kui tasumata on riigilõiv, määrab ringkonnakohus TsMS § 3401 lg

1 järgi menetlusosalisele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks

käiguta. TsMS § 663 lg 1 III lause järgi kohaldatakse määruskaebemenetluses

apellatsioonkaebuse sätteid, seega jätab kohus TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel määruskaebuse läbi

vaatamata, kui määruskaebuselt on tasumata riigilõiv.

9. Siinses asjas võttis maakohus ekslikult määruskaebuse menetlusse ja edastas selle

ringkonnakohtule, sest määruskaebuselt ei olnud tasutud riigilõivu. Ringkonnakohus jättis

määruskaebuse 24.09.2024 määrusega käiguta ning määras avaldajale tähtaja 4 päeva alates

määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja tasumist

tõendava dokumendi või tasumise kontrollimist võimaldavate andmete esitamiseks. Avaldaja

sai määruse kätte 26.09.2024. Seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 30.09.2024. Avaldaja

ei teatanud selleks tähtpäevaks, et ta on riigilõivu tasunud, ega esitanud riigilõivu tasumist

tõendavat dokumenti. Riigilõivu tasumist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist.

Seda arvestades tuleb määruskaebus jätta TsMS § 664 lg-d 1 ja 2, § 3401 lg 2 I lause, § 663 lg

1 III lause ja § 637 lg 1 p 3 järgi läbi vaatamata.

10. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse

menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda (vt RKTKm

2-10-6592

07.11.2018, 2-17-8339, p 15). Toimikumaterjalide kohaselt ei ole teistel menetlusosalistel

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

11. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib TsMS

§ 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 esitada Riigikohtule määruskaebuse.

12. Lisaks märgib ringkonnakohus, et perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 2 järgi peab

juriidiline isik eestkostjana kontrollima vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on

võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja ning kui juriidiline isik saab teada, et

täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata

teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Arvestades seda, et PKS §-de 204 ja 205 mõtte

järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid

mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 22),

peab ka valla- või linnavalitsus pidevalt jälgima, kas isikule saab eestkostjaks määrata

juriidilise või füüsilise isiku, ning sellest kohut teavitama. Seega saab avaldaja teavitada

eestkostjaks sobivast füüsilisest isikust ka oma eestkostjat, s.o Pärnu Linnavalitsust.

(allkirjastatud digitaalselt)