2-19-3590/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3590

Kohtuasi

OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi

aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihalduri ja Cortina Financing osaühingu vastu

nõudele esitatud vastuväite õigusliku tähenduse

puudumise tuvastamiseks või nõude tunnustamiseks

osaühingu

Paxton

Assets

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443) ja

Polizia Investeeringud OÜ (registrikood 12113465),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

vandeadvokaadi abi Kristi Traagel

Kolmas isik Polizia Investeeringud OÜ poolel Faslese

OÜ (registrikood 14583169), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erki Vabamets

Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

(registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas

Saarma ja Andrias Palmits (endine pankrotihaldur Veli

Kraavi), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv

ja vandeadvokaat Marko Pilv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Täpsustada Harju Maakohtu 28.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 sõnastust hagi

läbi vaatamata jätmise osas ja täiendada selles osas kohtumääruse põhjendusi.

Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

2-19-3590

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud võrdsetes osades OÜ Taali Grupp ja Polizia

Investeeringud OÜ kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. jätta OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi aktsiaseltsi Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri vastu läbi vaatamata;

4.2. jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda ja

määruskaebemenetluse kulud võrdsetes osades OÜ Taali Grupp ja Polizia

Investeeringud OÜ kanda.

5. Mõista OÜ-lt Taali Grupp aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa kasuks välja

määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 311,5 eurot.

6. Mõista Polizia Investeeringud OÜ-lt aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa kasuks välja

määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 311,5 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Taali Grupp (hageja I) ja Polizia Investeeringud OÜ (hageja II) esitasid

08.03.2019 Harju Maakohtule

aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihalduri (kostja I) ja Cortina Financing osaühingu (kostja II) vastu hagi, milles palusid

tuvastada, et osaühingu Paxton Assets (pankrotis) (võlgnik) nõuete kaitsmise koosolekul

hagejate nõuete kohta kostjate esitatud vastuväidetel ei ole õiguslikku tähendust, või

tunnustada võlgniku pankrotimenetluses hageja I 1 748 376,4 euro suurust nõuet

pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgu nõudena ning hageja II

10 000 euro suurust nõuet. Hagejate menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate

kanda ja kostjate menetluskulud kostjate enda kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr

2-17-8372 välja võlgniku pankroti, hagejad esitasid võlgniku pankrotimenetluses tähtaegselt

oma nõuded, samuti esitas tähtaegselt nõude kostja II, kuid kostja I esitas 10 kuud enne

pankroti väljakuulutamist võlgnikule oma nõude ega ole võlgniku pankrotimenetluses

nõudeavaldust esitanud. 12.02.2019 toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek, kus kostjad

esitasid hagejate nõuete kohta vastuväite.

2. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2-19-3590

3. Kostja II esitas 16.05.2019 taotluse jätta tema suhtes hagi läbi vaatamata, sest kostja II nõue

võlgniku vastu on täitmisega lõppenud ja ta ei ole enam võlgniku võlausaldaja, mistõttu ei

tule tema vastuväidet hagejate nõuetele enam arvestada.

4. Harju Maakohus jättis 25.10.2019 määrusega hagi kostja II vastu õigusliku perspektiivituse

tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, märkides, et kostjal II ei ole tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

5. Hagejad esitasid 23.05.2023 menetlusdokumendi, milles teatasid, et Harju Maakohus jättis

29.04.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-3808 rahuldamata kostja I hagi tema nõude

tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.02.2023

otsusega maakohtu otsuse muutmata ja Riigikohus jättis 22.05.2023 määrusega

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on jõustunud lahendiga tuvastatud, et kostja I

ei ole võlgniku võlausaldaja, tema vastuväited hagejate nõuete kohta on ära langenud ning

hagejate nõuded tuleb lugeda PankrS § 103 lg 8 järgi tunnustatuks.

6. Kostja I esitas 02.06.2023 taotluse, milles palus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

koosmõjus PankrS § 103 lg-ga 8 läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel

hagejate kanda.

7. Hagejad leidsid 12.06.2023 seisukohas, et hagi läbi vaatamata jätmise korral ei oleks

menetluskulude hagejate kanda jätmine põhjendatud. Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168

lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda, sest hagejad pöördusid põhjendatult kohtu poole ning on

hagiga taotletud eesmärgi saavutanud – kuna kostja I ei ole võlgniku võlausaldaja, ei ole tema

vastuväidetel õiguslikku tähendust ning see ei takista hagejate nõuete tunnustamist võlgniku

pankrotimenetluses. Alternatiivselt tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte

endi kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 28.03.2024 määrusega hagi kostja I vastu nõuete tunnustamiseks

võlgniku pankrotimenetluses läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja enne

01.02.2021 kehtinud PankrS § 103 lg 8 alusel läbi vaatamata.

Harju Maakohus jättis 29.04.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-3808 kostja I hagi rahuldamata

ja kostja I nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Otsus jõustus 22.05.2023. Seega

on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostja I ei ole võlgniku võlausaldaja ning enne

01.02.2021 kehtinud PankrS § 103 lg 8 järgi ei tule tema vastuväidet arvestada ja hagejate

nõuded loetakse tunnustatuks. Hagejad soovivad, et kohus konstateeriks, et Taali Grupp OÜ

ja Polizia Investeeringud OÜ nõuded on loetud nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja

seisuga tunnustatuks. Hagejatel ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada. Hagejad

saavad seda teha võlgniku pankrotimenetluses. Hageja I nõue loetakse 12.02.2019 seisuga

tunnustatuks 1 748 376,4 euro ulatuses ja kostja II nõue 10 000 euro ulatuses.

8.2. Kuigi üldjuhul kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud TsMS § 168 lg 2

järgi hageja, on siinses asjas põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte

endi kanda.

2-19-3590

Asjas ei kohaldu TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, sest kostja I ei ole rahuldanud hagejate nõudeid,

tema nõue jäi tunnustamata.

Kuna hagejate õiguskaitsevajadus langes ära alles hagi menetlemisel ning hagejad olid kostja

I vastuväidete tõttu sunnitud pöörduma nõuete tunnustamiseks kohtu poole, oleks ebaõiglane

jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Arvestades üldist kohtupraktikat

olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja ei ole pankrotimenetluses enam

võlausaldajaks, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja I kanda.

9.1. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus hagejate esmase alternatiivse nõude

(tuvastada, et kostja I vastuväidetel ei ole õiguslikku tähendust) lahendamata ega selgitanud,

kas need nõuded on jätkuvalt menetluses. Tegemist võib olla õigusemõistmisest

põhjendamatu keeldumisega.

9.2. Hagejate tuvastusnõuded on jätkuvalt asjakohased ja maakohus pidi need sisuliselt

lahendama. Kuna kostja I ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust, ei olnud ta

võlgniku võlausaldaja ja hagejate nõuded tuli lugeda kaitstuks. Maakohus ei ole põhjendanud,

miks ei saa tuvastusnõudeid sisuliselt lahendada. Kuna hagejad tõendasid jõustunud

kohtulahendiga, et kostja I nõue jäi tunnustamata, oleks maakohus pidanud lahendama

hagejate tuvastusnõuded sisuliselt ja need rahuldama. Sisuliselt tuvastaski maakohus määruse

põhjendustes, et kostja I vastuväiteid ei tule arvestada. Hagejatel on tuvastushuvi, sest sellega

saabub õigusrahu ning selgus nõuete tunnustamise osas.

9.3. Ebaõige lahendi valik mõjutas oluliselt menetluskulude jaotust hagejate kahjuks. Kui

maakohus oleks hagejate tuvastusnõuded rahuldanud, oleks menetluskulud jäänud kostja I

kanda. Maakohus leidis õigesti, et hagejad pöördusid põhjendatult kohtusse ja neil oli

õiguskaitsevajadus, kuid leidis vääralt, et hagi muutus menetluse ajal perspektiivituks. Kuigi

hagejad tõendasid, et kostja I ei ole võlgniku võlausaldaja ning võitsid sisuliselt vaidluse,

jättis maakohus hagi rahuldamise asemel selle läbi vaatamata. Hagejate menetluskulude

hagejate endi kanda jätmine on ebaõiglane ja vastuolus põhimõttega „kaotaja maksab“.

10. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata või

määruskaebuse rahuldamise korral teha uus määrus, millega jätta ka hagejate tuvastusnõuded

läbi vaatamata ja kõik nõuete menetlemisega seotud kulud solidaarselt hagejate kanda.

Määruskaebemenetluse kulud palus kostja I jätta solidaarselt hagejate kanda.

10.1. Vastuväidete kohaselt olid hagejate tuvastusnõuded algusest peale õiguslikult

perspektiivitud ja tuleb jätta läbi vaatamata. Võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajal

kehtinud pankrotiseadus ei näinud ette võimalust esitada tuvastushagi ja tuvastada, kas

vastuväite esitanud võlausaldaja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse õigeaegselt.

Olukorras, kus pankrotihaldur leiab, et võlausaldaja nõudeavaldus on õigeaegselt esitatud ja

vastab nõuetele, kuid teine võlausaldaja sellega ei nõustu, ei saa ta kohtus vastupidist

tuvastama asuda. Võlausaldaja ei saa kohtus tuvastada, et mõni teine isik ei ole võlausaldaja.

Samuti ei tulene pankrotiseadusest võlausaldajale õigust esitada tuvastushagi, et tuvastada

teisel võlausaldajal nõude puudumist.

2-19-3590

10.2. Kuigi kostja I ei vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, tuleb

asjas uue määruse tegemise korral jätta hagi läbi vaatamata ja jätta menetluskulud TsMS §

168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väiteid arvestades tuleb täpsustada maakohtu

määruse resolutsiooni sõnastust ja täiendada kohtumääruse põhjendusi hagi läbi vaatamata

jätmise osas, kuid määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada ega saata

asja samale maakohtule tuvastusnõuete uueks läbivaatamiseks ja menetluskulude uueks

jaotamiseks.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on õige määruskaebuse väide selle kohta, et määruse

resolutsiooni p 1 alusel ei ole üheselt selge, kas maakohus jättis hagi tervikuna või üksnes

hagejate sekundaarselt esitatud alternatiivsete nõuete osas läbi vaatamata.

Hagejad palusid hagis tuvastada, et võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul hagejate nõuete

kohta kostjate esitatud vastuväidetel ei ole õiguslikku tähendust, või tunnustada võlgniku

pankrotimenetluses oma nõudeid. Harju Maakohus võttis 02.04.2019 määruse resolutsiooni p

1 kohaselt menetlusse hagejate hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets

(pankrotis) pankrotimenetluses ega ole keeldunud hagejate alternatiivselt esitatud

tuvastusnõude menetlusse võtmisest. Seega saab eeldada, et maakohus võttis hagi tervikuna

menetlusse. Lisaks jättis Harju Maakohus 25.10.2019 määrusega läbi vaatamata hagejate hagi

kostja II vastu nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses ning

siinsel juhul vaidlustatud määrusega läbi vaatamata hagejate hagi kostja I vastu nõude

tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega on maakohus

kasutanud kogu menetluse vältel hagejate kõigi haginõuete tähistamiseks väljendit „hagi

nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses“ ning

ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus ei oleks pidanud hagi läbi vaatamata jätmisel

vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 silmas nii hagejate nõuete tunnustamise nõudeid kui

ka alternatiivselt esitatud tuvastusnõudeid. Maakohtu määruse resolutsiooni p 1 mõtteks oli

jätta kõik hagejate alternatiivselt esitatud nõuded kostja I vastu läbi vaatamata. Kuna

maakohtu määruse resolutsiooni p 1 võib aga mõista kitsendavalt tõlgendades selliselt, et see

hõlmab üksnes hagejate teist alternatiivset nõuet, muudab ringkonnakohus maakohtu määruse

resolutsiooni sõnastust selliselt, et see hõlmab hagi tervikuna.

14. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et hagejate tuvastusnõuded on

õiguslikult perspektiivsed ja tuleks sisuliselt lahendada ning rahuldada.

14.1. Hagejad palusid esmase alternatiivse nõudena tuvastada, et võlgniku nõuete kaitsmise

koosolekul kostja I esitatud vastuväidetel hagejate nõuete kohta ei ole õiguslikku tähendust.

Ringkonnakohtu hinnangul oli selline nõue õiguslikult perspektiivitu ning maakohtul oli õigus

jätta see TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata, sest sellise tuvastushagi esitamiseks ei olnud hagejatel õiguslikku huvi TsMS §

386 lg 1 tähenduses.

2-19-3590

Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetluses nõuete tunnustamine ja selle raames

võlausaldaja õiguste kaitseks kohtule hagi esitamise võimalused on sätestatud

pankrotiseaduses. Seejuures toimub nõuete tunnustamine eelkõige pankrotimenetluses, s.o

kohtuväliselt, ning võlausaldaja saab nõuete tunnustamise raames oma õiguste kaitseks

kohtule hagi esitada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel.

Enne 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse järgi oli võlausaldajal PankrS § 94 lg 1 järgi

võimalik esitada oma nõude tunnustamiseks haldurile kirjalik nõudeavaldus ning

nõuetekohased nõudeavaldused vaadati PankrS § 103 järgi läbi nõuete kaitsmise koosolekul.

Kui nõudeavaldus oli puudustega ja võlausaldaja ei kõrvaldanud puudusi, võis võlausaldajate

üldkoosolek PankrS § 94 lg 3 järgi lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud, ning võlausaldaja

võis sellise otsuse PankrS § 94 lg 4 järgi kohtus vaidlustada, mille tulemusel sai kohus

tunnistada üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja lugeda nõudeavalduse esitatuks.

Muudel juhtudel tuli nõue läbi vaadata nõuete kaitsmise koosolekul ning võlausaldajal ei

olnud õigust esitada kohtule hagi selleks, et lugeda, et teine võlausaldaja ei ole nõuetekohast

nõudeavaldust esitanud. Seega tuli hagejatel võlausaldajatena aktsepteerida seda, millised

nõuded on pankrotimenetluses esitatud ja nõuetekohaseks loetud.

Küll oli võlausaldajatel õigus esitada nõuete kaitsmise koosolekul teiste võlausaldajate nõuete

kohta vastuväiteid. Vastuväite esitamise korral jäi selle võlausaldaja nõue koosolekul

tunnustamata ning võlausaldaja pidi oma nõude tunnustamiseks esitama vastuväite esitanud

võlausaldaja vastu PankrS § 106 lg 1 järgi kohtule hagi nõude tunnustamiseks võlgniku

pankrotimenetluses. Seega oli nõuete tunnustamise raames iga võlausaldaja kohaseks

õiguskaitsevahendiks nõuete kaitsmise koosolekul põhjendamatute nõuete kohta vastuväite

esitamine ja oma nõude tunnustamiseks kohtule vastava hagi esitamine, aga ka osalemine

enda vastu esitatud hagi menetlemisel. Olukorras, kus võlausaldaja nõude kohta oli esitatud

vastuväide, ei näinud seadus võlausaldajale ette õigust esitada hagi teise võlausaldaja

vastuväite kõrvaldamiseks, sh vastuväitel õigusliku tähenduse puudumise tuvastamiseks. Kõik

vastuväited hagejate nõuete kohta tuli lahendada vastuväite tõttu esitatud nõude tunnustamise

hagi, s.o hagejate sekundaarselt esitatud alternatiivse nõude lahendamise raames. Samas

võisid hageja nõuete kohta esitatud vastuväited PankrS § 103 lg 8 I lause järgi ära langeda,

kui vastuväite esitanud võlausaldaja nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata ja ta

ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata.

Seega sätestas pankrotiseadus võlausaldajale tema nõude tunnustamiseks ja teiste

võlausaldajate nõuetele vastuvaidlemiseks piisavad õiguskaitsevahendid ning hagejatel ei

olnud TsMS § 368 lg 1 tähenduses õiguslikku huvi oma nõuete kohta esitatud vastuväidete

õigusliku tähenduse puudumise tuvastamise vastu. Seetõttu tulnuks maakohtul jätta hagejate

esmane alternatiivselt esitatud tuvastusnõue menetlusse võtmata ning selle menetlusse

võtmise korral oli maakohtul õigus jätta see nõue läbi vaatamata.

14.2. Samas, ka juhul, kui hagejate tuvastusnõuet tuleks eeltoodust hoolimata pidada

õiguslikult perspektiivseks, oleks see muutunud igal juhul õiguslikult perspektiivituks pärast

seda, kui kohus jättis kostja I nõude jõustunud kohtulahendiga tunnustamata, sest selle

tagajärjel ei tulnud PankrS § 103 lg 8 I lause järgi pankrotimenetluses enam kostja I

vastuväidet hagejate nõuete kohta arvestada ning vastuväite kõrvaldamise vajadus oleks igal

juhul seaduse alusel automaatselt ära langenud.

15. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka võlgniku pankrotimenetluses hageja

nõuete tunnustamise nõuete osas hagi läbi vaatamata jätmisel. Ka hagejate hagi nõuete

tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses muutus õiguslikult perspektiivituks pärast seda,

2-19-3590

kui kohus jättis kostja I nõude jõustunud kohtulahendiga tunnustamata, sest selle tagajärjel

tuli hagejate nõuded lugeda PankrS § 103 lg 8 II lause järgi võlgniku pankrotimenetluses

tunnustatuks. Sellega langes ära hagejate nõuete kohtumenetluses tunnustamise vajadus, kuna

pankrotihaldur sai PankrS § 103 lg 8 alusel lugeda hagejate nõuded tunnustatuks ka ilma

vastava kohtuotsuseta.

16. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka menetluskulusid poolte vahel jaotades.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus asjaolusid kaaludes põhjendatult menetluskulud

TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda ning ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda

maakohtu kaalutlusotsusesse. Mh arvestab ringkonnakohus seda, et hagejate esmase

alternatiivina esitatud tuvastusnõuded olid õiguslikult perspektiivitud, mistõttu ei oleks nende

nõuete osas menetluskulude jätmine kostja I kanda kuidagi põhjendatud ka juhul, kui asjas

oleks alust kohaldada analoogia korras TsMS § 168 lg-id 4 ja 5. Kuna hagejate

tuvastusnõuded tuli jätta läbi vaatamata õigusliku perspektiivituse tõttu ja nõuete

tunnustamise nõuded kostja I vastuväite äralangemise tõttu, on õiglane jätta maakohtus

kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejad on osalenud

määruskaebemenetluses samaväärses ulatuses. Menetluskulusid ei saa vastavalt kostja I

taotlusele jätta TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt hagejate kanda, sest hagejad ei ole

solidaarvõlausaldajad.

18. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kostja I esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 623,33 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt

kulus kostja I lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele (maakohtu

määrusega ja määruskaebusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja seisukoha koostamine)

kokku 3 tundi 40 minutit. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja

mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg

olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot

(käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega

asjades.

Seega on kostja I vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku ümardatult 623 eurot

(3,66667 tundi × 170 eurot/tund = 623,3339 eurot), mis tuleb võrdsetes osades, s.o kummaltki

hagejalt 311,5 euro ulatuses kostja I kasuks välja mõista.

19. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ning hüvitatavate

menetluskulude suurust selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Seejuures saab menetluskulude kindlaksmääramise peale

TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

2-19-3590

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)