1-23-6204/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

9. oktoober 2024

Kriminaalasja number

1-23-6204

Kohtukoosseis

Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. septembri

2024. a määrus, millega rahuldati erakorraline

ettekanne Veiko Trakmannile (ik 38612175221)

Tartu Maakohtu 1. novembri 2023. a kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks

Määruskaebuse esitaja

Vandeadvokaat Anu Pärtel

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a määrus muutmata ja vandeadvokaat

Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole In Jure Veiko Trakmannile määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87 eurot ja 84 senti (sh käibemaks

15 eurot ja 84 senti).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Veiko Trakmannilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 87 eurot ja 84 senti.

4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole

tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla

kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Veiko Trakmann tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 1. novembri 2023. a otsusega

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 8-

kuuline vangistus, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kandmata karistus 7

kuud ja 28 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui V.

Trakmann ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS §

75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 5 ettenähtud

kohustusi. Ta pidi hoiduma alkoholi tarvitamisest ning jätkama Tartu Ülikooli Kliinikumi

(TÜK) Psühhiaatriakliiniku ambulatoorses grupiteraapias käimist, järgides arsti määratud

raviskeemi kuni ravivajaduse ära langemiseni. Kohtuotsus jõustus 17. novembril 2023.

Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 1. novembrist 2023 ja lõpeb 1.

mail 2025.

2. Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 8. augustil 2024 maakohtule erakorralise ettekande

ettepanekuga pöörata V. Trakmanni karistus täitmisele.

3. Tartu Maakohtu 30. augusti 2024. a määrusega kuulutati V. Trakmann tagaotsitavaks ja

vahistati, sest temaga ei olnud võimalik ühedust saada ja tema asukoht oli teadmata. 31.

augustil 2024 peeti V. Trakmann kinni.

4. Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a määrusega pöörati täitmisele V. Trakmannile Tartu

Maakohtu 1. novembri 2023. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 kuud ja 28 päeva

vangistust.

5. Kohus tuvastas, et V. Trakmann tarvitas 8. juulil 2024 alkoholi. Indikaatorvahendi näit oli

2,819 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. V. Trakmanni reaktsioon oli häiritud, ta

oli rahutu ja ärritus. 25. juulil 2024 kontrollis politseinik Tartus Lutsu 14-9 taas

indikaatorvahendiga V. Trakmanni joovet. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,78 mg

alkoholi. V. Trakmanni silmad punetasid, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli arusaamatu ja

kiire, suust tuli tugevat alkoholi lõhna, tema koordinatsioon oli kergelt häiritud ning ta värises

ja ärritus. 27. juulil 2024 toimetati V. Trakmann kainenema. Tema ühes liitris väljahingatavas

õhus oli 1,75 mg alkoholi. Alkoholi tarvitas V. Trakmann ka 12. ja 26. juulil 2024. 5. juulil

2024 keeldus V. Trakmann alkoholi tarvitamise kontrollist. Ta leidis, et see kui palju tema

joob, pole kriminaalhooldusametniku asi.

6. Registreerimiskohustuse täitmata jätmist 24. ja 29. juulil 2024 kinnitavad

registreerimislehed.

7. V. Trakmann kinnitas istungil, et tarvitas alkoholi 2024. a juuli algusest kuni

kinnipidamiseni. Kõik erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumised pani ta toime alkoholi

tarvitamise tõttu. V. Trakmann tarvitas alkoholi seega umbes 2 kuud järjest. Selle tõttu ei

ilmunud ta kahel päeval registreerimisele ning keeldus 5. juulil 2024 alkoholi tarvitamise

kontrollimisest. V. Trakmanni väga tõsisele alkoholisõltuvusele viitab tema suutmatus seda

lõpetada. Mõjuvat põhjust tal kohustuste eiramiseks ei olnud. Rikkumised olid tahtlikud.

8. V. Trakmann on viibinud kriminaalhooldusel ligikaudu 10 kuud. Tegemist on esimese

erakorralise ettekandega. Umbes 7 kuud täitis V. Trakmann kohustusi nõuetekohaselt – ta

hoidus alkoholist, käis vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõttudel ja osales regulaarselt

grupiteraapias. Sellele vaatamata langes ta 2024. a juuli alguses tsüklisse ning rikkus

järjepidevalt kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks ilmneb Politsei- ja Piirivalveameti 30. juuli ja

28. augusti 2024 teadetest, et V. Trakmann puutus 27. ja 28. juulil ning 4., 9. ja 21. augustil

2024 kokku politseiga seoses poest alkoholi varastamisega. Enamikel kordadel (v.a 28. juulil)

fikseeriti tal alkoholijoove. Kolmel korral toimetati ta kainenema. 4. ja 9. augusti kainenema

toimetamise protokollide kohaselt oli tema väljahingatavas õhus vastavalt 1,89 mg ja 2,01 mg

alkoholi. 21. augusti 2024. a indikaatorvahendi protokollis fikseeriti väljahingatavas õhus

1,26 mg alkoholi. Kinnipidamise päeval oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus 1,72 mg

alkoholi.

9. V. Trakmann on seega ligikaudu 2 kuud järjest kontrollimatult alkoholi tarvitanud. Ta ei

ole hoolinud vestlustest kriminaalhooldajaga ega kontrollidest, korduvatest kainenemisele

toimetamistest ega karistuse täitmisele pööramise võimalusest. Kriminaalhooldus ei suuda V.

Trakmanni distsiplineerida. Vastupidi – sel korral läks alkoholi tarvitamine nii hulluks, et ta

jäi ilma kodust, tööst ja elukaaslasest.

10. V. Trakmann pöördus esimest korda vaimse õe vastuvõtule 2022. a oktoobris. Ta viibis

2022. ja 2023. a sügisel sõltuvushäirete osakonnas statsionaarsel ravil. Ravimeid tarvitas ta ka

2024. a juulis, ent hakkas siiski jooma. Seega on V. Trakmanni alkoholiprobleem kestnud

vähemalt 2 aastat. Selle lahendamiseks ei ole piisanud psühhiaatrilisest abist, ravimitest ega

korduvast statsionaarsest haiglaravist. Kohtul ei tekkinud V. Trakmanni vahetu küsitlemise

käigus veendumust tema edasise 8 kuu pikkuse katseaja edukuses. Kui katseaega aga veelgi

pikendada kaitsja taotletud ulatuses, oleks katseaja kestus 1 aasta 2 kuud.

11. V. Trakmann selgitas alkoholi tarvitamist tööpingetega. Seega võib uue samalaadse

rikkumise tingida mistahes igapäevaelus ette tulev stressiolukord. Katseaja pikendamine oleks

ilmselt perspektiivitu, sest V. Trakmann ei suudaks alkoholi kuritarvitamisest täielikult

loobuda. Alkoholi tarvitamisega säilib aga uute kuritegude toimepanemise oht. Leebemad

alkoholi kuritarvitamise vastased meetmed on ammendunud. Korduv statsionaarne haiglaravi

on osutunud ebapiisavaks. Seetõttu ei oleks ilmselt abi tugiisikust või nn alkoholivastasest

süstist.

12. V. Trakmann ei ilmuks suure tõenäosusega vabatahtlikult vanglasse karistust kandma.

Seetõttu tuleb ta jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahi alla kuni määruse jõustumiseni.

MÄÄRUSKAEBUS

13. Kaitsja palub tühistada maakohtu 20. augusti 2024. a karistuse täitmisele pööramise

määruse.

14. Kriminaalhooldusametnik loobus karistuse täitmisele pööramise taotlusest ja nägi

võimalust kriminaalhooldust jätkata. Ametnik tegi ettepaneku pikendada V. Trakmanni

katseaega, kohaldades talle lisakohustusena statsionaarsele alkoholismivastasele ravile

paigutamist ja depoosüsti tegemist. See on V. Trakmanni kohta esimene erakorraline

ettekanne, mistõttu tuleks talle anda uus võimalus. Suurema osa ajast on ta suutnud kohustusi

täita.

15. V. Trakmann on taas motiveeritud tegelema alkoholismiprobleemiga. Sõltuvusega tuleks

tegeleda järjepidevalt, võttes vastu meditsiinilise abi. Ka tagasilöögid on paratamatus.

Varasem kogemus näitab, et statsionaarsele ravile asudes V. Trakmann alkoholi ei tarvita.

Vend pakuks talle elukohta ning tuge. Sellises olukorras on V. Trakmannil võimalik täita ka

teisi kriminaalhoolduse nõudeid.

16. V. Trakmann ei ole katseajal pannud toime uut kuritegu. Ta rikkus lisakohustust ja sellega

kaasnevalt registreerimiskohustust. Kohus pidanuks kaaluma muid KarS § 74 lg-s 4 toodud

alternatiive.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Kaitsja ei vaidlusta määruskaebuses V. Trakmannile etteheidetud korduvaid alkoholi

tarvitamise keelu rikkumisi, 5. juulil 2024 alkoholi tarvitamise kontrollimisest keeldumist ja

korduvalt registreerimisele mitteilmumist. Määruskaebuses on leitud, et V. Trakmanni

kriminaalhooldust tuleks jätkata, sest sellega nõustus kriminaalhooldusametnik. Seetõttu

pidanuks kohus kaaluma karistuse täitmisele pööramise alternatiivseid võimalusi.

18. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanekuga on kohus seotud

põhjendamiskohustuse kaudu. Praegusel juhul põhjendas maakohus asjakohaselt, miks V.

Trakmanni karistus tuleb täitmisele pöörata vaatamata kriminaalhooldaja ettepanekule

kriminaalhooldust jätkata.

19. Nõustumisväärne on kaitsja seisukoht, et meditsiinilise abi tagaks V. Trakmannile haigla -

vangistus alkoholisõltuvust ei ravi. Samas on V. Trakmann kuriteos süüdimõistetu, kellele

anti võimalus kanda karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent

lisatingimustel. V. Trakmann võttis kokkuleppemenetluses endale vabatahtlikult kohustuse

mitte tarvitada alkoholi ning alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Kui käsitleda alkoholismi

haigusliku seisundina ning tagasilangusi paratamatusena, mis välistab alkoholi tarvitamise

keelu rikkumise tahtlikust või raskest hooletusest, ei oleks sõltlastele lisakohustusena alkoholi

tarvitamise keelu panemine üldse mõttekas, kuivõrd sellisele rikkumisele ei saaks järgneda

ühtegi sanktsiooni. Sellise kohustuse mõte on kriminaalhoolduslike meetmega motiveerida

süüdimõistetut alkoholi tarbimist kontrollima ja seeläbi vähendama riski uuteks kuritegudeks.

20. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid

süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet

kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud

kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui

rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta

mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik

käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013.

a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).

21. Määruskaebuses ei sisaldu ainsatki argumenti, mis õigustaksid V. Trakmanni rikkumisi ja

võimaldaksid pidada kontrollnõuete rikkumisi mittetahtlikeks. Kahtlemata takistab

mitmekuune kontrollnõuete ja kohustuste järjepidev rikkumine süüdlase üle järelevalve

teostamist. Karistuse täitmisele pööramist ei väära asjaolu, et tegemist on V. Trakmanni

esimese erakorralise ettekandega, et mingi osa katseajast on ta suutnud kohustusi täita

korrektselt ning sooviks edaspidi sõltuvuskäitumisega tegeleda.

22. Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus otsustama, kas pikendada katseaega, määrata

täiendav(ad) kohustus(ed) või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus

viimase alternatiivi kasuks. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt V. Trakmanni rikkumised ning

esitas veenvad ja ammendavad põhjendused, miks ta ei kohalda KarS § 74 lg-s 4 toodud

karistuse täitmisele pööramise alternatiivseid võimalusi. Kolleegium ei pea vajalikuks

määruses märgitut KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevalt korrata. Olukorras, kus V. Trakmanni

rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud

kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, on järelevalve teostamine süüdlase üle takistatud ja

tema kriminaalhooldus läbi kukkunud. Sestap on V. Trakmanni karistuse täitmisele

pööramine vältimatu.

23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a määruse muutmata ja kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

24. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse V. Trakmannile riigi õigusabi osutamise käigus

tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele,

nõustamisele ning määruskaebuse esitamisele kokku 60 minutit, millele vastab 87 eurot ja 84

senti (sh käibemaks 15 eurot ja 84 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud

toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna

ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 ls 1 alusel

V. Trakmanni kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)