2-23-116155/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2024, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-116155

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A T vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

6398,50 eurot

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479,

asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

KOSTJA: A T, ik xxxx, elukoht: xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A Tlt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja

A T vahel 28.11.2017 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev tasumata

põhivõlgnevus summas 3508,40 eurot, intressid 374,95 eurot, 09.10.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 2589,09 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35

eurot.

3. Välja mõista kostjalt A T hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine lepingujärgne viivis määraga 40,01% aastas põhivõlgnevuse 3508,40 euro

tasumata jäägilt alates 10.10.2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue summas 15

eurot.

5. Jätta hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud kostja kanda ning välja mõista

kostjalt A T hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 890 eurot.

6. Jätta kostja A T menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista kostjalt A T hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(kokku 890 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 07.09.2023 hagi A T vastu võlgnevuse nõudes ning 28.02.2024

hagiavalduse täienduse.

2. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis A T 28.11.2017 Placet Group OÜ-ga krediidikonto

lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 30.11.2022 seisuga summas 3508,40

eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras s.o 40,01% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks

on 49%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu,

igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus krediiti tagastama

arvete alusel.

VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks

hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS §

4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja §

50 kohaselt. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi.

Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistrite creditinfo.ee ja

taust.ee informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal 27.11.2017 kostjal ühtegi maksehäiret.

xxxx lepingu sõlmimisel 28.11.2017 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt

esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakontode väljavõtte analüüsi ning

27.11.2017 maksehäirete päringuid. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1250

eurot ning väljaminekuks 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu

osamaksega, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jäi raha reservi vähemalt 164,02 eurot

(457,59 eurot tegelik sissetulek – 293,57 eurot kulud (18,82 eurot tarbimislaen, 110 eurot

tarbimislaen, 14,75 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum)).

xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 500 euroni 23.11.2018, 700 euroni 30.11.2018, 1000

euroni 30.11.2018 ja 2700 euroni 20.12.2018 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi

poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakonto 23.11.2018 väljavõtte

analüüsi ning 09.11.2018 ja 23.11.2018 maksehäirete päringuid.

Krediidivõimekuse arvutuskäik: 1) 23.11.2018 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt

136,28 eurot (485,63 eurot tegelik sissetulek – 349,35 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45

eurot smsraha.ee, 23,90 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik

miinimum); 2) 30.11.2018 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 125,85 eurot (485,63

eurot tegelik sissetulek – 359,78 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 34,33

eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 3) 30.11.2018

taotluse alusel jäi kostjale jääb raha reservi vähemalt 111,15 eurot (485,63 eurot tegelik sissetulek –

374,48 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 49,03 eurot laenu kuumakse,

150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 4) 20.12.2018 taotluse alusel jäi kostjale

raha reservi vähemalt 55,56 eurot (485,63 eurot tegelik sissetulek – 430,07 eurot kulud (115 eurot

tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 104,62 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud

(kohustuslik miinimum).

xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 2900 euroni 09.04.2019 hinnati kliendi

krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi

pangakonto 09.04.2019 väljavõtte analüüsi ning 22.02.2019 ja 03.04.2019 maksehäirete päringuid.

Krediidivõimekuse arvutuskäigu kohaselt jäi kostjale raha reservi vähemalt 51,35 eurot (490,63

eurot tegelik sissetulek – 439,28 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee,

113,83 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum).

xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 3000 euroni 27.10.2019, 3200 euroni 30.10.2019 ja

3400 euroni 20.11.2019 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid

kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakonto 27.10.2019 väljavõtte analüüsi ning 28.08.2019,

27.10.2019 ja 18.11.2019 maksehäirete päringuid.

Krediidivõimekuse arvutuskäik: 1) 27.10.2019 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt

172,66 eurot (613,54 eurot tegelik sissetulek – 440,88 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45

eurot smsraha.ee, 115,43 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik

miinimum); 2) 30.10.2019 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 156,35 eurot (613,54

eurot tegelik sissetulek – 457,19 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee,

131,74 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 3) 20.11.2019

taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 152,26 eurot (613,54 eurot tegelik sissetulek –

461,28 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 135,83 eurot laenu kuumakse,

150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum).

xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 3600 euroni 28.12.2019 hinnati kliendi

krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi

pangakonto 27.10.2019 väljavõtte analüüsi ning 19.12.2019 ja 28.12.2019 maksehäirete päringuid.

Krediidivõimekuse arvutuskäigu kohaselt jäi kostjale raha reservi vähemalt 146,52 eurot (613,54

eurot tegelik sissetulek – 467,02 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee,

141,57 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum).

Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis

tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema

vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline

lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega

oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.

Placet Group OÜ saatis kostjale 20.11.2022 lepingu nr. xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le

1. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ

vastavalt üldtingimuste punktile 11.2.4. ja 14.3. lepingu üles 5.12.2022.

Placet Group OÜ loovutas 6.12.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis

saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab

kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

Kostja võtnud välja krediiti 30.11.2022 seisuga summas 3508,40 eurot. Kostja kohustus krediiti

tagastama arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

summas 3508,40 eurot.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,01% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja

tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.09.2022 osamaksest kuni

ülesütlemiseni 5.12.2022 summas 374,95 eurot (20.09.2022 - 76,77 eurot + 20.10.2022 - 118,16

eurot + 20.11.2022 - 121,53 eurot + perioodil 21.11.2022 - 5.12.2022 - 58,49, st. (3508,40 x

40,01% / 360 x 15). Kostja intressi tasunud ei ole.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3508,40 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 6.12.2022 kuni hagi esitamiseni 7.09.2023 ehk 276 päeva eest aastase

intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,01% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga

5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas

1061,44 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt

kuni sellekohase tasumiseni alates 8.09.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o

40,01% aastas.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale

saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste

punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 30.01.2023 -1. tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 8.02.2023 - 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.03.2023 - 3. tasulise kirja

saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega

tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 08.03.2024 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 08.03.2024, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 22.03.2024. Kostja kohtule vastanud

ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg

1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 06.12.2022 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet

Group OÜ 06.12.2022 loovutanud lepingust nr. xxxx tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finants

(praegune Aktiva Finace Group OÜ) (dtl 54).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses,

seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on

leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud

elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel.

8. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A T on 28.11.2017

sõlminud Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostjale väljastatud

krediiti kokku 3508,40 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 40,01% aastas, lepingu krediidi

kulukuse määraks on 49%. Viivise määraks on samuti 40,01% aastas. Leping on üles öeldud

05.12.2022.

9. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud

krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või

nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate

nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib.

10. Lepingu sõlmimise ajal 28.11.2017 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määraga 19,97% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 59,91% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 49%

aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

13. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja andmeid

taust.ee keskkonnast ja creditinfo.ee andmebaasist (maksehäired puudusid) ning analüüsinud kostja

pangakonto väljavõtteid AS-s SEB Pank perioodil 27.05.2017-27.11.2017, 01.05.2018 –

22.11.2018, 01.10.2018 – 08.04.2019 ja 27.04.2019 - 27.10.2019. Laenuandja on tuvastanud kostja

tegelikud sissetulekud (töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus) ning kohustused.

14. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja laenu põhiosa katteks makseid alates 20.10.2022

osamaksest, mistõttu jäi tagastamata võetud krediidisumma 3508,40

eurot

. VÕS § 94 kohaselt tuleb

lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intress perioodil

20.09.2022 kuni ülesütlemiseni 5.12.2022 summas 374,95 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud

nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

15. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt

3508,40 eurolt lepingus kokku lepitud viivisemääras 40,01% aastas alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 06.12.2022 kuni hagi esitamiseni 07.09.2023, 276 päeva eest kokku summas

1061,44 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 104). Kuivõrd

TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse

tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse

viivise 40,01% aastas põhinõudelt 3508,40 eurolt alates 08.09.2023 kuni lahendi tegemiseni

09.10.2024 (k.a) 398 päeva eest, mis moodustab 1527,65 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.10.2024

seisuga kokku summas 2589,09 eurot (1061,44 + 1527,65).

17. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv lepingujärgne viivis tasumata põhinõude jäägilt alates 10.10.2024 kuni põhinõude

3508,40 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav

viivis ei tohi ületada 919,31 eurot (3508,40 – 2589,09).

18. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele

sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale

lepingu lõppemist 30.01.2023 - 25 eurot, 8.02.2023 - 5 eurot, 13.03.2023 – 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot, kokku 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on

rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o.

summas 35 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud

peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud

võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude

kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole

fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu,

mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud

kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.

Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt

hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud

ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.

19. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4994,79

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk alla 1% nõudest.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist

menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud

täielikult kostja kanda.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada .

23. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele

osaliselt.

24. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

25. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS §

175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on

esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka

asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

26. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud

hinnakirjaga.

27. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva

tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et

õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot).

28. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 890 eurot (riigilõiv 630 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).

29. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

30. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

31. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik