3-24-2657/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Kohtuasja number

3-24-2657

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2024, Tartu

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses Põlvamaal Räpina

vallas Pahtpää külas kraavi rajamisega

Menetlustoimingud

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis X-i nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 23. septembril 2024 edastatuna maakohtust X-i (taotleja)

esialgse õiguskaitse taotlus koos riigi õigusabi taotlusega. Nimetatud dokumentidest nähtub, et

X ei ole rahul sellega, et Põlvamaal Räpina vallas Pahtpää külas soovitakse Räpina-Võru

maantee 34. kilomeetri äärde rajada 260-270 meetri pikkune kraav. X leiab taotluses järgmist.

Kraav on eluohtlik ja seda ei hakka keegi hooldama. Uputuste vältimiseks (eelkõige Mäha-

Karla kinnistu eluhoone keldris) tuleks taastada 2020. aastal naaberkinnistu (Lõhmuse) juures

Maanteeameti poolt lõhutud maaparandussüsteem, mitte rajada teisele poole teed kraav.

Maantee ääres asub üliilus ja ajalooline maastik/loodus ning see on kraavi rajamise tõttu

otseses hävimisohus.

2. Kohus jättis 23. septembri 2024. a määrusega X-i esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.

Taotlejal tuli kohtule selgitada oma puutumust vaidlusaluse alaga, kuhu kraavi rajatakse ning

tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõiv (või esitada menetlusabi taotlus).

Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks andis kohus taotlejale tähtaja kolm päeva määruse

kättetoimetamisest arvates. Ühtlasi edastas kohus samal päeval kohtunõude Transpordiametile

ja Räpina vallale, paludes informatsiooni X-i pöördumiste, kraavi rajamise ning vaidemenetluse

olemasolu kohta.

3. Transpordiamet teatas 25. septembri 2024. a vastuses kohtunõudele, et X esitas 3. septembril

2024 Transpordiametile e-kirja, milles väljendas oma pahameelt kraavi rajamise kavatsuse üle

3-24-2657

Põlvamaal Räpina vallas Pahtpää külas. X-ile edastati 10. septembril 2024 vastus, milles

kinnitati, et kraavi rajamine on vajalik riigimaanteelt ja ümberkaudsetelt kinnistutelt sademevee

ärajuhtimiseks Pähtpaa jõkke. Kraav rajatakse riigimaale teekaitsevööndisse ja töödega

plaanitakse alustada samal nädalal. Transpordiamet märgib, et kinnistusraamatu andmetest ei

nähtu X-i seotus kõnealuse piirkonnaga, tema nimel seal ühtki kinnistut ei ole. Kraavi rajamise

põhjuseks on Mäha-Karla (katastritunnus 87901:003:0779) kinnistule valguv liigne vesi,

mistõttu on kinnistu omanik pöördunud Transpordiameti poole seoses keldri ja kaevu

uputamisega. Kraav rajatakse riigimaale Mäha-Karla kinnistu vastu teisele poole maanteed

teekaitsevööndisse ja süvendatakse kinnistu pool teed olevat kraavi. Seega ei raskendata

kuidagi kõrvalkinnistute omanike olukorda, pigem vastupidi, sest vesi juhitakse jõkke ja sellega

ei valgu vesi mujale. Sellise lahendusega on rahul olnud ka Mäha-Karla kinnistu omanik. Kuna

selles asukohas, kuhu kraav rajatakse, ei ole X-i kirjeldatud kumerat küngast ega üliilusat

loodust, mis saaks rikutud või likvideeritud ja kraav rajatakse riigimaale, on X-i kaebus ja

esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu. Transpordiamet märgib lisaks, et X esitas 19.

septembril 2024 Transpordiametile teabenõude dokumentide väljastamiseks, millele ei ole veel

vastatud. Vaiet esitatud ei ole ning vaidemenetlust ei toimu.

4. Räpina vald teatas 26. septembril 2024 kohtule, et X ei ole esitanud Räpina Vallavalitsusele

kirjalike pöördumisi, avaldusi või taotlusi vaidemenetluse algatamiseks seoses Räpina vallas

Pahtpää külas toimuvate ehitustöödega. Selle kaasusega seoses on Keskkonnaamet edastanud

Räpina Vallavalitsusele 4. septembril 2024 teadmiseks avaldaja poolt Keskkonnaametile

adresseeritud kirja.

KOHTU SEISUKOHT

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

5. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

X pöördus kohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega, mida kohus mõistab nii, et taotleja

soovib Transpordiametile kohustava ettekirjutuse tegemist, millega keelataks kiireloomuliselt

kraavi rajamine Põlvamaal Räpina vallas Pahtpää külas Räpina-Võru maantee 34. kilomeetri

äärde (HKMS § 251 lg 1 p 2).

6. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada

pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt

sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal.

Arvestades Transpordiameti 25. septembri 2024. a ja Räpina valla 26. septembri 2024. a

vastustes välja toodut, tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul puudub vaidemenetlus, mille

raames saaks taotleja esialgse õiguskaitse taotlust kohtule esitada. Transpordiameti vastusest

nähtub, et taotlejale on selgitatud kraavi rajamise põhjuseid ning vaidemenetlust seoses sellega

ei toimu. Räpina vallale ei ole aga taotleja kirjalikke pöördumisi esitanud. X-i esialgse

õiguskaitse taotlus ei ole seega kohtus lubatav.

7. Lisaks eelnevale ei ole taotleja kõrvaldanud ka taotluses esinenud puuduseid. Kohus selgitas

taotlejale 23. septembri 2024. a määruses, et tal tuleb esialgse õiguskaitse taotluses välja tuua,

millist puutumust ta vaidlusaluse alaga omab ja tasuda taotluse esitamise eest riigilõiv 20 eurot

või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus tegi

nimetatud määruse taotlejale kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel ning edastas

2(4)

3-24-2657

sellekohase teavituse ka taotleja e-posti aadressile. Kuna taotleja e-toimikus määrusega ei

tutvunud, siis edastas kohus määruse koos lisadokumentidega 26. septembril 2024 kaebaja

e-posti aadressile, millelt esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitati. Kohus teavitas samas e

kirjas kaebajat, et vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg-le

2 loetakse 23. septembri 2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2657 taotlejale kolme tööpäeva

jooksul, s.o 2. oktoobril 2024, kätte toimetatuks. Kohtuametnik (esimehe abi) helistas taotlejale

ka esialgse õiguskaitse taotluses avaldatud telefoninumbril, kuid telefonikõnet vastu ei võetud.

Taotleja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud ning 23. septembri 2024. a määrusega

taotlejale antud vastamistähtaeg (s.o kolm päeva määruse kättetoimetamisest) on praeguseks

möödunud. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole asjas riigilõivu tasutud.

Kohus märgib siinkohal, et kuna taotleja 23. septembri 2024. a kohtumäärusele ei vastanud, siis

ei saa kohus teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kas taotlejal üldse on praegusel juhul

kaebeõigus vaidlustamaks kraavi rajamist. Esialgse õiguskaitse taotluse saab üldjuhul esitada

isik enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1, § 249 lg 1). Taotleja ei oma kraavi rajamise

piirkonnas kinnistuid ning elab esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt Põlva linnas. Kuigi

keskkonnaasjades saab kohtusse pöördumisel tugineda ka vajadusele kaitsta enda õigust

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 30 lg 1), siis eeldab selline kohtusse pöördumine olulist puutumust vaidlusaluse alaga

(KeÜS § 23 lg 1 ja lg 2). Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu praegusel juhul, milline on

taotleja puutumus alaga, kuhu kraavi rajatakse.

8. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei ole käimas vaidemenetlust ning

taotleja ei kõrvaldanud ka kohtu antud tähtajal esialgse õiguskaitse taotluse puudusi, ei ole

taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

9. X on koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse. Kuigi

taotleja on riigi õigusabi taotlusel märkinud ära mitmeid erinevaid õigusabi liike, mille raames

ta õigusabi osutamist soovib, siis mõistab kohus, et kaebaja on siiski silmas pidanud seda, et

talle määrataks riigi õigusabi korras esindaja haldusmenetluses ja/või halduskohtumenetluses

esindamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 6).

10. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

11. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma.

Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi haldusmenetluses ja/või halduskohtumenetluses

iseseisvalt kaitsma. Taotleja poolt kohtule edastatud dokumentide pinnalt teeb kohus järelduse,

et taotleja on võimeline oma seisukohti arusaadaval viisil esitama, mistõttu ei esine taotlejal

takistusi vaidemenetluse iseseisvaks läbimiseks ja vajaduse ilmnemisel ka kohtumenetluses

osalemiseks. Kohus märgib, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus

juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab seega enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning

asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks

3(4)

3-24-2657

täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Halduskohtusse pöördumine ei eelda

taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu ning kaebaja võib kaebuses oma seisukohti vabas

vormis selgitada.

Taotleja ei ole ka kohtu antud tähtajal täpsemalt selgitanud kõnealuse olukorra (kraavi

rajamine) seost tema kohtulikult kaitstavate õigustega. Asjas seni esitatud tõendite ja selgituste

pinnalt on kohtul tõsine kahtlus, kas sellised õigused kaebajal üldse on. Seega esinevad kohtu

hinnangul ka RÕS § 7 lg 1 p-des 2 ja 5 nimetatud alused – taotlejal ei saa olla õigust, mille

kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene.

12. Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel

rahuldamata.

13. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

4(4)