2-22-10074/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-10074

Tsiviilasi

JVG Solutions OÜ hagi V.M-i vastu

kahjunõudes ja V.M-i vastuhagi JVG Solutions

OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 5499,54 eurot

Vastuhagi hind 17 020,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) JVG Solutions OÜ

(registrikood 14246785), seaduslik esindaja X

Kostja (vastuhagis hageja) V.M (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Kunnar Korsten

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta JVG Solutions OÜ hagi V.M-i vastu kahjunõudes rahuldamata.

2. Jätta V.M vastuhagi JVG Solutions OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja

viivise väljamõistmise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 5499,54 eurot, mis koosneb kostja poolt

teostamata jäetud ventilatsioonitööde teostamise hüvitisest 3451,20 eurot ning tagastamata

töövahendite maksumusest 2048,34 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista

kostjalt.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2019 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja

hageja juurde tööle ventilatsioonilukksepana. Kostja töö sisuks oli erinevate

ventilatsioonisüsteemide ja seadmete paigaldus, remont ja hooldus. Hageja andis kostjale

tööde teostamiseks üle tööriistad soetamismaksumusega 2048,34 eurot. Kostja kinnitas

TVK istungil töövahendite vastuvõtmist ja kasutamist.

3. Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles erakorraliselt alates 17.03.2022

töökohustuste rikkumiste tõttu. Hageja edastas kostjale 10.03.2022 hoiatuse, milles taotles

kostjalt töövahendite tagastamist hiljemalt 14.03.2022. Kostja hagejale tööriistu ei

tagastanud ega võtnud töövahendite tagastamise osas hagejaga ühendust. Hageja ei soovi

töövahendite tagastamist, kuna kostja kasutas töövahendeid konkurentide juures töötamisel

ning töövahendid on kulunud ja amortiseerunud.

4. Hageja on kostjale üle andnud järgmised tööriistad: 1) tööriistakomplekt: Combokit + 2

akut (Makita DLX2189TJ), akupuurvasar ning 3 akut, kokku 1307 eurot; 2) akutrell 18V

Makita DDF485Z, 89,00 eurot; 3) paigalduse tööriist Hilti, piirajaga puur, kokku 82,17

eurot; 4) ventilatsioonitoru lõiketangid, 191,21 eurot; 5) treppredel Hailo L60 alumiinium 5

astet, töökiiver, kokku 78,73 eurot; 6) akunurklihvija 18V ilma akude ja laadijata,

tööriistakott LXT, kokku 252,00 eurot; 7) Led-lamp Makita DEADML801, 42,00 eurot; 8)

mõõdulint CR-G44 5M, 6,23 eurot. Kokku on kostja käes hageja töövahendeid kokku

summas 2048,34 eurot.

5. Kostja tekitas hagejale varalist kahju töölt põhjuseta puudumiste, töölt varem lahkumiste

ja mittenõuetekohaselt teostatud tööülesannete tõttu. Hageja kasutas Raksek OÜ teenuseid

kostja poolt tegemata jäetud ja ebakorrektselt teostatud tööde teostamiseks Kivinuka, Vähi

6 ja Volmre objektidel. Raksek OÜ esitas hagejale arve summas 3451,20 eurot teostatud

tööde eest, mille hageja on tasunud.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kuna kostja on väidetavalt jätnud

töövahendid kolmandate isikute valdusesse ja redeli mitu aastat tagasi ühele objektile, siis

ei saa kostja tagastada hagejale töövahendeid, mida tema käes enam ei ole.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel puudus kirjalik

tööleping. Hageja edastas kostjale töölepingu ja ametijuhendi esmakordselt 10.03.2022 e-

kirjaga. Kostja töötas hageja juures suulise kokkuleppe alusel 8 tundi päevas ning 40 tundi

nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis.

8. Kostja tegi tõepoolest oktoobris 2021 Vähi objektil tööd, kuid kostja objektilt lahkudes

oli ventilatsioonitorustik korrektselt paigaldatud. Kostja informeeris hagejat sellest, et

teostada jäi torude isoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine, mis ei olnud

aga kostja tööülesanne. Hageja on kostjale tehtud tööde eest ka töötasu välja maksnud

(mitte täielikult). Hageja ei ole nelja kuu jooksul esitanud pretensioone tööülesannete

ebakorrektse täitmise kohta.

9. Volmre objektil tehtud töö eest on hageja maksnud (mitte täielikult). Märtsis 2022 ei

saanud kostja paigaldada ventilatsiooniseadmeid, kuna seinapinnad millele

ventilatsiooniseadmed paigaldatakse olid viimistlemata ning mille kohane info oli ka

hagejal. Kostjal ei olnud võimalik teostada töid panipaikades ning keldris, kuna ootas alates

17.02.2022 hagejalt ülejääva materjali inventuuritabelit, et selle alusel tellida vajalikke

materjale. Kostja teavitas hagejat juba 18.12.2022, et tööd Volmre objektil jäävad seisma.

10. Kostja andis 03.03.2022 märku tööde seisukumisest ning viitas objekti puuduliku

valmisoleku kohta. Hageja ei andnud kostjale võimalust ise tööd ära teha, mille tegemata

jätmist ta kostjale ette heidab, vaid tellis koheselt tööd kolmandalt isikult.

11. Kostja valduses on olnud hageja töövahendid millede tagastamist kostja soovis, kuid

hageja pole neid vastu võtnud. Kostja on oma 03.03.2022 e-kirjas küsinud, kuhu ta saaks

töövahendid viia. Samuti ei õnnestunud tööriistu üle anda hageja töötajale, mis aga ei

2(6)

õnnestunud. Kostja jättis töövahendid lõpuks Element Grupp OÜ poolt renditud soojakusse,

kuna selles ettevõttes töötab projektijuhina hageja seaduslik esindaja.

VASTUHAGI

12. Kostja esitas hageja vastu nõude vähem makstud töötasu eest ajavahemikul 01.09.2019

kuni 17.03.2022 kokku 15 094,87 eurot. Hageja tasus kostjale puhkusehüvitist 810,68

eurot. Kostja arvestas puhkusehüvitise suuruseks 1341,58 eurot ning hageja maksis kostjale

puhkusehüvitist 308,21 eurot vähem. Kostja nõueb hagejalt tasumata nõudelt viivist

seadusjärgses määras alates 25.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 17.05.20204

kohtuistungil täpsustas kostja enda nõuet ja palub hagejalt välja mõista vähem tasutud

töötasu summas 12 504,97 eurot.

13. Poolte vahel oli suuline tööleping, mille kohaselt oli kostja töötasu suuruseks 8,30 eurot

tunnis (bruto) ja tööajaks 8 tundi päevas ning 40 tundi nädalas.

VASTUVÄITED VASTUHAGILE

14. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Pooled leppisid 16.04.2019 sõlmitud suulise

töölepingu alusel kokku töötasu suurses 907,67 euro. Kostja ei ole tõendanud, et poolte

vahel oli sõlmitud tunnitasu kokkulepe. Kostja leiab ka, et töötasu nõue on osaliselt

aegunud. Kostja töötasu nõue on esitatud ka päevade eest mil kostja põhjuseta töölt puudus

(27 tööpäeva), aja eest mil kostja lahkus hageja loata varem töölt (3 päeva) ning

töövõimetuse ajal perioodil 27.03.2020-27.04.2020 ja 20.07.2020 – 17.08.2020 (42

tööpäeva).

15. Kui kohus leiab, et hageja ei ole kostjaga kokku lepitud igakuise töötasu suurust

piisavalt tõendanud, siis tuleb töötasu suuruse hindamisel lähtuda statistikaameti andmetest.

Torulukksepa keskmine palk 2019 aastal oli 1051,48 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, jätab hagi ja vastuhagi

rahuldamata.

17. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg

1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjaolud. Vaidlus puudub, et poolte vahel oli

ajavahemikul 16.04.2019 kuni 17.03.2022 sõlmitud tähtajatu suuline tööleping (tl 178).

Kostja töötas hageja juures töölepingu alusel ventilatsioonilukksepana.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hagejale kahju töölepingust tulenevate

kohtustuste rikkumise ning töövahendite tagastamata jätmise tõttu. Samuti on vaidlus

töötasu suuruse üle. Hageja on seisukohal, et töötasu suuruseks on 907,67 eurot, millele

lisandub igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Kostja leiab, et poolte vahel oli

kokkulepe täööajaga 40 tundi nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis.

Hageja nõuded

19. Kohus võtab esmalt seisukoha tööriistade tagastamata jätmise tõttu tekkinud

kahjunõude osas. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja)

tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu

(TLS § 1 lg 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohustuse täitmise

asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja

möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise

asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud

3(6)

huvi eseme tagastamise vastu (VÕS § 115 lg 2). Kohustuse täitmise asemel võib kahju

hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja

määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel

või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg

3).

20. Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei saa võõras ebaseaduslikus valduses

oleva asja omanik nõuda kahju hüvitamist, kui ta ei ole esmalt püüdnud asju tagasi saada.

Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asjade

väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel (vt RKTKo 2-16-6563, p 25). Kui vallasasja

omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel

nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb

hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS

§ 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei

ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine

vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja

seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju (aga ka juhul, kui

ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule

välja andmast (vt VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-127-08, p 12 ja).

21. Hageja väitel ei ole kostja hagejale töövahendeid tagastanud. Hageja on selgitanud, et

kostja ei saa tööriistu tagstada, kuna kostja sõnul jättis ta tööriistad kolmanda isiku objeti

ehitussoojakusse. Samuti on hageja soetanud uued tööriistad, ning on kõnelauste tööriistade

osas huvi kaotanud. Kostja on samuti menetluses väitnud, et töövahendid ei ole tema käes.

Seega ei ole töövahendid kostja käes ning seetõttu ei ole võimalik neid tagastada.

Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud vindikatsiooninõude asemel esitatava kahju

hüvitamise nõude eeldused ning on alust kohaldada VÕS § 115 lg-d 2 ja 3.

22. Vaidlus on selles millised töövahendid hageja kostjale töö tegemiseks üle andis ja

millised töövahendid on tagastamata. Vaidlus puudub selles, et töövahendite üleandmise ja

vastuvõtmise kohta akti ei koostatud. Samas on kostja menetluses kinnitanud, et kostja

valduses on olnud hageja töövahendid mille tagasiandmist kostja soovis, kuid hageja ei ole

neid vastu võtnud ning on tahtlikult hoidunud tööriistade vastuvõtmisest kõrvale (kostja

25.09.2022 vastus, tl 51). Kostja on tõendanud, et soovis hagejale töövahendid tagastada

ning küsis 03.03.2022 e-kirjas, et kuhu saaks tööriistad viia (vt TVK toimik 23.04.2022

vastus, lisa 3). Hageja käskis tööriistad viia soojakusse, kuid kostja väitel soojaku võtit tal

ei ole. Kostja sõnul tema käes töövahendeid ei ole, kuna jättis töövahendid Element Grupp

OÜ poolt renditud soojakusse, kuna hageja seaduslik esindaja töötab seal projektijuhina.

23. Kostja 17.05.2024 toimunud kohtuistungil tööriistade osas midagi omaks ei võtnud ja

vaidleb kõigele vastu (tl 179). Kohus selgitas pooltele kõnealusel kohtuistungil, et hagejal

tuleb tõendada millised konkreetsed tööriistad on kostjale üle antud ja kostjal tuleb

tõendada enda väidet, et ta on tööriistad hagejale üle andnud (tl 181 pöördel). Asja

arutamise käigus on selgunud, et mingid töövahendid kostjale üle anti, aga millised

konkreetselt, seda hageja tõendanud ei ole. Kuna kostja ei ole ühegi hagis välja toodud

töövahendite saamist omaks võtnud, siis tuli hagejal tõendada töövahendite üleandmist.

Kumbki pool enda tõendamiskoormist ei täitnud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja

on andnud kostjale üle hagis märgitud töövahendid ning hageja nõue tagastamata

tööriistade eest kahjunõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei saa ka osaliselt hagi

rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud ühegi hagis nimetatud tööriista kostjale

üleandmist. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida tööriistade osas kahju hüvitamise nõude

teisi eeldusi.

4(6)

24. Kohus analüüsib hageja nõuet 3451,20 eurot seoses kostja poolt teostamata jäetud

ventilatsioonitööde teostamise maksumuse hüvitamisega hageja poolt alltöövõtja Raksek

OÜ-le.

25. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo nr 2-19-2497, p 23), et üldjuhul peavad tööandja

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused:



töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);



tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);



töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust

tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut

(TLS § 72, VÕS § 104 lg 2);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg

2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg

3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

26. Vaidlus puudub, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Hageja ei ole kohtu ette

toonud millist konkreetset suulisest töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus. Hagejal

on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust

tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS lg 2 ja TLS § 74 lg-

d 1 ja 2, vt RKTKo 2-19-2497, p 25).

27. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool. Hageja on hagiavalduses üksnes välja toonud, et

kostja puudus põhjuseta töölt, lahkus varem töölt ja teostas töid nõuetele mittevastavalt.

Hageja enda väiteid tõendanud ei ole. Hageja töötajate seletused nimetatut ei tõenda.

Hageja on ka esile toonud, et alates 18.10.2021 asus kostja töölepingut rikkuma, on

korduvalt lahkunud töölt varem, ilma sellest tööandjat ette teatamata, puudunud töölt

korduvalt põhjuseta ning täitnud tööülesandeid nõuetele mittevastavalt ning rikkumised olid

süstemaatilised, pahatahtlikud ning hageja majanduslikku olukorda kahjustavad. Kostja

informeeris hagejat sellest, et objektil Vähi 6 jäi teostamata torude iseoleerimistööd ning

toru otstele välisrestide paigaldamine. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatu oli kostja

tööülesanne. Volmre objektil tööde seisma jäämisest teavitas kostja hagejat 18.02.2022.

28. Millist konkreetset töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus, hageja aga tõendanud

ei ole. Hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest tegi hageja kostjale alles 10.03.2022 (dtl

125 ja dtl 130). Sama kirjaga edastati kostjale ka esmakordselt tööleping tuvumiseks ning

ametijuhend. Hageja ei ole tõendanud, et Raksek OÜ poolt teostatud tööd olid kostja

tööülesanded ning tõendamata on, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, raske hooletuse

või hooletuse tõttu. Hageja on esitanud tõendina Raksek OÜ 10.03.2022 arve teostatud

ventilatsiooni tööde eest summas 3796,80 eurot (dtl 124). Arvelt nähtuvad üksnes kolme

objekti ventilatsioonitööd. Nimetatud arve ei tõenda seda, et kostja rikkus töökohustusi ning

ei tõenda ka kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Seega ei ole vaja analüüsida teisi

kahjunõude hüvitamise eelduseid.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

VASTUHAGI

30. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes

tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).

Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS § 84

lg 1). Hageja nõuab vähem tasutud töötasu 12 504,97 eurot ja vähem tasutud puhkusetasu

5(6)

hüvitist summas 308,21 eurot. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli töösuhe ja kehtiv

tähtajatu tööleping. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu

sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9).

31. Kohus leiab, et töötasunõue jääb rahuldamata. Hageja väitel oli kostja igakuine töötasu

907,67 eurot ja sellele lisaks igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Hageja väited on

tõendatud TSD kokkuvõtetega tehtud väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu osas (tl 133-

136). Nimetatu on kooskõlas ka kostja enda poolt hagiavaldusega esitatud tõenditega (tl

57-63). Kostja ei ole tõendanud enda väidet töötasu suuruse kohta. Nimetatu on kostja

kohustus, kuna kostja soovib vähemtasutud töötasu välja mõistmist. Tunnitasu kokkulepe

on tõendamata, kuna töölepingu projekt ei tõenda töötasu suurust. Samuti ei ole kostja

tõendanud enda väidet, et ta küsis korduvalt kostjalt vähemtasutud töötasu tasumist.

Kohtuistungil vastas kostja kohta küsimusele, et vestlused käisid suusõnaliselt. Kohtu

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei küsinud hagejalt peaaegu kolme aasta jooksul

vähemtasutud töötasu tasumist. Kohus on veendunud, et juhul kui poolte vahel oli kokku

lepitud suurem töötasu, siis oleks kostja ka töötasu saamist küsinud alates 2019. aastast

ning teinud seda kirjalikult. Kostja esitas hageja vastu esmakordselt alles kohtus vastuhagi

esitades täöötasu nõude. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on tõendamata ning

kostja väidetud summas töötasu osas kokkulepet pooltel ei olnud.

Vastavalt ei ole vaja võtta seisukohta ka selles osas, kas kostja töötasunõue on osaliselt

aegunud.

32. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja töötasunõue rahuldamata ja rahuldamata jääb ka

puhkusetasu nõue.

33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma

kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitlenud.

MENETLUSKULUD

34. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Kohus jättis hagiavalduse ja vastuhagi rahuldamata. Hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (VÕS § 162 lg 1). Kohus on seisukohal, arvestades

vaidluse asjaolusid ning vastuhagi ja hagi rahuldamata jätmist, et mõistlik on jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

35. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

6(6)