2-23-18144/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-18144

Tsiviilasi

A. M. hagi E. M. B.-C. vastu suhtlemiskeelu rakendamiseks

ning kahju tekitava käitumise lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja adv

Katerina Peresypchenko

Kostja E. M. B.-C. (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post

xxxx

Asja läbivaatamine

18.09.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Keelata E. M. B.-C.l A. M.ga isiklik, läbi kolmandate isikute (v.a ametnikud ja

advokaadid) ning A. M. kolleegide A. L., N. K. ja R. L. vahendusel ühenduse

võtmine telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude meedia- ja

internetikanalite kaudu.

3. Resolutsiooni punktis 2 nimetatud keeld kehtib kolme aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

4. Keelata E. M. B.-C.l meedia- ja internetikanalites (sh kolmandatele isikutele e-

kirjadena) A. M. kohta ükskõik missuguses keeles järgmiste väidete avaldamine:

4.1.

E. M. B.-C.l on olnud kokkulepe A. M.ga seoses Xxxx projektiga ja A. M.

on seda rikkunud;

4.2.

A. M. on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga;

4.3.

A. M. on valetaja seoses Xxxx projekti puudutava tegevusega.

5. Jätta menetluskulud E. M. B.-C. kanda.

6. Mõista E. M. B.-C.lt A. M. kasuks välja menetluskulud 3366,90 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E. M. B.-C.l A. M.le tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2-23-18144

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. A. M. (hageja) esitas 27.12.2023 Harju Maakohtule hagi E. M. B.-C. (kostja) vastu

suhtlemiskeelu rakendamiseks ning kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Hageja taotleb

esiteks keelata kostjal kolmeks aastaks hagejaga isiklik, läbi kolmandate isikute (v.a

ametnikud ja advokaadid) ning hageja kolleegide A. L., N. K. ja R. L. vahendusel ühenduse

võtmine telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude meedia- ja

internetikanalite kaudu. Teiseks taotleb hageja keelata kostjal meedia- ja internetikanalites (sh

kolmandatele isikutele e-kirjadena) hageja kohta ükskõik missuguses keeles järgmiste väidete

avaldamine: et kostjal on olnud kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda

rikkunud; et hageja on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga; et hageja on valetaja.

1.1.

Hageja on N OÜ xxxx. Kostja alustas hageja ebaõigel alusel avaliku halvustamisega,

samuti hageja ja tema kolleegide eraellu sekkumisega. Praegusel juhul on tegemist kahju

õigusvastase tekitamisega, mis seisneb pidevas kontakti otsimises hagejaga ja hageja

süüdistamises ebaõigetel alustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 järgi on lähenemiskeelu või

muude abinõude rakendamise aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju

tekitamine või sellega ähvardamine.

1.2.

Kostja otsib hagejaga pidevalt kontakti, edastades e-kirju ja sõnumeid hagejale ning

tema kolleegidele N OÜ-s. Kostja alustas hagejat halvustavate e-kirjade saatmist 2023. a

juulis, kuid sama aasta novembris ja detsembris muutus kostja tegevus eriti intensiivseks.

Kostja saadab e-kirju peaaegu igapäevaselt, mitu e-kirja päevas. 17.12.2023 saatis kostja

hagejale ja tema kolleegidele kaks sõnumit, milles lubas saata e-kirju hageja kohta ka Xxxx

(Xxxx) hoone üürnikele. Ühtlasi üritab kostja saada hagejaga kontakti ka läbi kolmandate

isikute. Kostja laimavate e-kirjade adressaatide ring on väga suur (enam kui 150), mh Eesti

mõjukad ja tuntud inimesed. Seetõttu kahjustavad kostja e-kirjad ka hageja mainet. Kostja on

ähvardanud pöörduda ka meedia poole.

1.3.

Kostja arvukad sõnumid ja e-kirjad riivavad hageja eraelu puutumatust. Kostja

tegevus on vastuvõetamatu ja hageja ei pea seda mõistliku arusaama järgi inimeste vahelises

kooselus taluma. Hageja on pöördunud kostja poole lepingulise esindaja vahendusel nõudega

lõpetada õigusvastane tegevus, kuid kostja teatas, et ta ei nõustu esitatud nõudega ning jätkab

oma tegevust. Seega on hageja õiguste rikkumine kestev.

1.4.

Kostja avaldab oma e-kirjades hageja kohta laimavaid ebaõigeid väiteid kolmandatele

isikutele. Kostja süüdistab hagejat rikkumistes, mida hageja ei ole toime pannud. Nimelt

avaldab kostja kolmandatele isikutele, et (1) et kostjal on olnud kokkulepe hagejaga seoses

2 (8)

2-23-18144

Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud; (2) hageja on seotud kohtuniku tulistamise

juhtumiga ning (3) hageja on valetaja. Esimese kahe väite puhul on tegemist faktiväitega ning

kolmanda väite puhul väärtushinnanguga. Kõnealused faktiväited on ebaõiged ja hageja au

teotavad. Kuivõrd kostja faktiväidete ümberlükkamiseks peaks hageja tõendama negatiivseid

asjaolusid, peab kostja tõendama nende faktiväidete tõele vastavust. Kostja väärtushinnang, et

hageja on valetaja, on ebakohane. Kuna nimetatud väärtushinnangu aluseks olev faktiväide

(kostjal oli kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud) on

ebaõige, siis on alusetu ka kostja väärtushinnang.

1.5.

Hageja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõuet ei välista asjaolu, et kostja ei ole

seni avaldanud väiteid hageja kohta kõikides kanalites, mida hageja on hagiavalduse

resolutsiooni p-s 2 välja toonud. Hagejal on põhjendatud alus eeldada, et kostja võib

kasutusele võtta ka muid kanaleid hageja kohta õigusvastaste väidete avaldamiseks.

2. Kostja hagile kirjalikult ei vastanud ega ilmunud ka kohtuistungile.

3. Hageja täpsustas kohtuistungil oma nõuet selliselt, et hageja palub keelata kostjal avaldada

väidet, et hageja on valetaja seoses Xxxx projekti puudutava tegevusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Hagiavalduse kohaselt edastab kostja järjepidevalt hagejale, tema kolleegidele ja

kolmandatele isikutele e-kirju, milles esitab hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid. Lisaks on kostja edastanud hagejale ja tema kolleegidele N

OÜ-s sõnumeid ja toonud hageja töökohta (N OÜ, aadress Xxxx) paberkandjal kirja. Selle

tegevusega otsib kostja pidevalt hagejaga kontakti ning ühtlasi avaldab e-kirjades

kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid andmeid. Hageja nõuab

kahju tekitava käitumise lõpetamist ja suhtlemiskeelu kohaldamist.

6. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib

rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg-st 1 tuleneb, et kui kahju õigusvastane

tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu

või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest

hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu

isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise

keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude

sarnaste abinõude rakendamist.

Nimetatud sätte alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju õigusvastane

tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine on juba

toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib

korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui

õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo

toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue) (vt

RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

VÕS § 1055 lg 1 alusel on seega võimalik nõuda nii kahju tekitava käitumise lõpetamist kui

ka edasisest rikkumisest hoidumist. Uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest

hoidumise nõue on õigustatud, kui kahju on juba tekitatud (esmakordne õigusrikkumine on

toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (RKTKm 20.03.2024, 2-22-14182, p

26–27).

3 (8)

2-23-18144

VÕS § 1055 lg 1 esimene lause on mh rakendatav isiklike õiguste rikkumiste korral (§ 1045

lg 1 p 4, §-d 1046 ja 1047).

Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii

väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2).

VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS

§ 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu

ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist

(RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 12; 18.02.2015, nr 3-2-1-159-14, p 17).

VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja

ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega

pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).

VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

Hageja peab tõendama, et kostja on väited avaldanud ning kostjal lasub kohustus tõendada, et

väited vastavad tõele (RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 13).

7. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 2023. a novembris ja detsembris on meiliaadressilt

xxxx (saatja real on näidatud nimi E. B.-C.) edastatud hagejale ning tema kolleegidele A. L.le,

N. K.le ja R. L.le, aga lisaks ka suurele hulgale kolmandatele isikutele (sh erinevate pankade

ja advokaadibüroode töötajatele ning riigiasutuste ametnikele) ingliskeelseid e-kirju, milles

kostja pöördub eesnime pidi hageja või kolmandate isikute (nt K. K.) poole ning esitab hageja

kohta erinevaid väiteid. E-kirjades on teksti all märgitud kostja nimi ning tema töökoht –

Xxxx xxxx (dtl 17–140; 168–181; tõlked 185–235). Lisaks on kostja edastanud hagejale

eelnimetatud ajavahemikus mitmeid sõnumeid numbrilt +xxxx (sama number on kostja e-

kirjades märgitud tema kontaktnumbriks), mille saatjaks on märgitud „E.“ (dtl 152–158, 182–

183; tõlked 185–235). Viidatud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks, et kõnealuste e-kirjade

ja sõnumite saatjaks on kostja, s.t vaidlusaluste andmete ja väärtushinnangute avaldajaks on

kostja.

8. Muu hulgas on kostja oma e-kirjades märkinud järgmist (tõlge inglise keelest eesti

keelde):

1) „Leppisime sinuga kokku, et kui valin sind/Xxxx/ Xxxx projekti ostjateks, saan

väikese ettemaksu (8500 eurot) ja ülejäänu siis, kui alumine rida näitab, kuidas

arendus on korda läinud. Selle peale surusime kätt ja see on minu jaoks piisavalt hea.

Nüüd on sinu ülesanne näidata äriringkondadele, et sind võib usaldada ja oled oma

varasematest vigadest õppinud. Nurkade lõikamine on sinu iseloomule omane“.

2) „Olen võimaldanud sinul Xxxx projekti raames teenida 10 miljonit eurot. Olen

küsinud väga õiglast 50 000 eurot ehk 0,5%. Sellegipoolest lähed peitu ja loodad

4 (8)

2-23-18144

järgmise nurga maha lõigata. Aga sa alahindad mind ja ma jälitan sind ja su partnereid

nii kaua kui vaja.“

3) „Viitan ka C ja E. T.; ta oli asjas kohtunik ja mees tulistas ja vigastas teda oluliselt. Sa

olid mõlemaga seotud ja ta oli palgaline.“

4) „Kui teil on mingit mõju olemas, pakun teil soovitada Arlel minuga arveldada. Ta ei

ole hea ja ma tõestan seda veelgi. Tundub, et ta ei saa aru, millega ta tegeleb. Ma võin

talle suurt kahju tekitada ja ma ei palka mehi naisterahvast kohtunike tulistamiseks.“

5) „Sa ei räägi tõtt, nagu oled oma CV-s avaldanud. Kõik juhtivad Põhjamaade pangad ja

nende kohalikud asutused peaksid sinu valetamise ja eksitamise tõttu sinuga äri

ajamisest keelduma.“

6) „A. M. on valetaja.“

7) „Seekord valis ta petmiseks vale mehe.“

Kostja avaldatust saab välja lugeda järgmised faktiväited: (1) kostjal oli hagejaga seoses Xxxx

(Xxxx) projektiga kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja saama hagejalt raha, kuid hageja

rikkus seda kokkulepet ning (2) hageja on seotud kohtuniku (C) tulistamise juhtumiga.

Väidete nr 1–4 puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Xxxx projekti

puudutavate väidete (nr 1 ja 2) puhul tekib mõistlikul inimesel arusaam, nagu oleks hageja ja

kostja vahel olnud kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja tasuma kostjale raha kostja tegevuse

eest, mis võimaldas hagejal teenida nimetatud projektilt suurt tulu, kuid hageja kokkuleppelist

tasu kostjale ei maksnud. Faktiväide kokkuleppe olemasolu ja kostjale kokkuleppelise tasu

maksmata jätmise kohta viitab asjaolule, justkui oleks hageja rikkunud lepingulist kohustust.

Väidete 3–4 puhul tekib mõistlikul inimesel arusaam, et hageja mahitas E. T.it tasu eest

tulistama kohtunik Ci ehk pani toime kriminaalkorras karistatava teo (kuriteole kihutamine).

Mõlemad faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades

selliselt tema mainet.

Lisaks on kostja avaldanud hageja kohta väärtushinnangu, et hageja on valetaja. Kohtule

arusaadavalt tugineb kõnealune väärtushinnang faktiväitele, et hageja on rikkunud väidetavat

kokkulepet, mis puudutab Xxxx projekti.

9. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks

tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo

09.01.2013, nr 3-2-1-166-12, p 13). Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda

nende vastavust tegelikkusele, saab järeldada, et isiku kohta väidetu on vale (RKTKo

09.01.2013, nr 3-2-1-166-12, p 10–12).

Seega lasub kostjal kui andmete avaldajal kohustus tõendada eelnimetatud faktiväidete tõele

vastavust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks kostja väidete tõele vastavust.

10. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostja on hageja kohta avaldanud hageja kohta

järgmised ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited:

- kostjal oli hagejaga seoses Xxxx (Xxxx) projektiga kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja

saama hagejalt raha, kuid hageja rikkus kokkulepet;

- hageja on seotud kohtuniku (C) tulistamise juhtumiga.

Ühtlasi loeb kohus tuvastatuks, et kostja on hageja kohta avaldanud ebakohase

väärtushinnangu, et kostja on valetaja.

11. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis välistaks hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise

õigusvastasuse. Kui kostja leiab, et hageja on rikkunud tema ja hageja vahelist kokkulepet,

ning hageja pole tema nõudekirjale vastanud, on kostjal võimalik pöörduda oma nõudega

kohtusse. Pidevate e-kirjade ja sõnumite saatmine, seejuures kaasates adressaatidena

5 (8)

2-23-18144

hulgaliselt kolmandaid isikuid, ei ole kohane viis õigusvaidluse lahendamiseks. Kostja ei ole

tõendanud VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaks ebaõigete andmate

avaldamise õigusvastasuse. Seega on kostja tegevus õigusvastane. Samuti ei ole tõendatud

kostja süü puudumist ebakohase väärtushinnangu avaldamisel (VÕS § 1050 lg-d 1 ja 2).

12. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid

rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma (RKTKo 29.03.2017,

nr 3-2-1-153-16, p 35; 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 15; 12.01.2009, nr 3-2-1-127-08, p 16).

Praegusel juhul ei saa hageja kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamist pidada

vähetähtsaks, arvestades, et sellest jääb mõistlikule isikule mulje, et hageja on tahtlikult

rikkunud lepingut ning eitab seda. Arvestades, et hageja tegutseb kinnisvaraäris, kahjustab

selline väärtushinnang tema mainet olemasolevate ja potentsiaalsete äripartnerite silmis.

13. Kohtu hinnangul saab kostja tegevust pidada hageja isikuõigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg

1 teise lause mõttes. Arvestades kostja e-kirjade ja sõnumite rohkust, sisu ja adressaatide

ringi, rikub kostja tegevus hageja eraelu puutumatust ja kahjustab hageja mainet. Kostja

tegevus ületab piiri, mida mõistliku arusaama järgi tuleks inimestevahelises kooselus taluda.

14. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on kõnealuseid e-kirju saatnud alates 2023. a

juulikuust, kuid eriti intensiivseks muutus kostja tegevus sama aasta novembris ja detsembris.

29.11.2023 ja 04.12.2023 kirjades annab kostja mõista, et ta kavatseb e-kirjade saatmist

jätkata, kui hageja tema nõudmistele ei vasta (dtl 141–143). Ka vastuseks hageja 29.11.2023

nõudekirjale kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks (dtl 145–148) on kostja samal päeval e-

kirjas teatanud, et kavatseb oma tegevust jätkata (dtl 149–151). Ühtlasi on kostja palvel

kirjutanud hagejale ka kolmas isik (dtl 159). 18.09.2024 kohtuistungil kinnitas hageja

esindaja, et kostja on e-kirjade saatmisega jätkanud ka pärast hagi esitamist. Arvestades e-

kirjade ja sõnumite rohkust ja sagedust ning kostja väljendatud lubadusi jätkata, on usutav, et

kostja jätkab ka edaspidi oma tegevust, mida hageja peab oma õigusi rikkuvaks.

Seega on hagejal võimalik nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel hageja õiguste rikkumise

toimepanemise keelamist, s.o keelata kostjal hagejaga ühenduse võtmine ja hageja õigusi

rikkuvate väidete avaldamine.

15. Riigikohus on lahendi 3-2-1-91-14 p-s 17 selgitanud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab

kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi

rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul

kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut

ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt

vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda

ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning

teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab

kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja

lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.

16. Hageja palub kohtul esiteks keelata kostjal hagejaga isiklik, läbi kolmandate isikute, läbi

kolmandate isikute (v.a ametnikud ja advokaadid) ning hageja kolleegide A. L., N. K. ja R. L.

vahendusel ühenduse võtmine telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude

meedia- ja internetikanalite kaudu.

16.1.

Kohtu hinnangul on taotletav abinõu sobiv, kuna võimaldab ära hoida hageja

isikuõiguste edasist rikkumist, s.o e-kirjade ja sõnumite saatmist ning muul moel hagejaga

kontakti otsimist.

16.2.

Hageja taotletav abinõu on vajalik, arvestades, et hageja õiguste rikkumist ei ole

võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu, kostjat vähem koormava abinõuga.

6 (8)

2-23-18144

16.3.

Hageja õiguste rikkumine tulevikus on väga tõenäoline. Samuti on tegemist

intensiivse rikkumisega, arvestades e-kirjade ja sõnumite rohkust ning häirivat sisu, sh

ähvardusi jätkata oma tegevust, et sundida hagejat kostja nõudmisi täitma. Taotletav abinõu ei

riiva olulisel määral kostja õigusi. Abinõuga ei piirata hagejaga kontakteerumist advokaatide

ja ametnike vahendusel, seega on kostjal võimalik esitada hageja vastu õigusnõudeid.

16.4.

TsMS § 544 lg 1 kohaselt on kohtul võimalik suhtlemiskeeldu rakendada tähtajaga

kuni kolm aastat. Kuivõrd hageja õiguste rikkumine on kestnud juba pikemalt kui aasta, on

kohtu hinnangul põhjendatud suhtlemiskeelu kohaldamine maksimaalseks tähtajaks, s.o

kolmeks aastaks.

17. Teiseks taotleb hageja keelata kostjal meedia- ja internetikanalites (sh kolmandatele

isikutele e-kirjadena) hageja kohta ükskõik missuguses keeles järgmiste väidete avaldamine:

et kostjal on olnud kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud; et

hageja on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga; et hageja on valetaja seoses Xxxx projekti

puudutava tegevusega (vastavalt kohtuistungil esitatud nõude täpsustusele).

VÕS § 1055 lg 1 alusel ebaõigete andmete avaldamise keelamise nõude rahuldamiseks peab

olema tuvastatud, et kostja on pannud toime õigusvastase teo ning et selline tegevus võib

korduda (RKTKo 09.12.2009, nr 3-2-1-104-09, p 15). Need eeldused on praegusel juhul

täidetud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja kohta kolmandatele isikutele

avaldanud ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid ning ebakohase väärtushinnangu.

Samuti on kohus tuvastanud, et see rikkumine võib korduda, st on põhjust arvata, et kostja

jätkab samade väidete avaldamist.

Nõude rahuldamine taotletud ulatuses on põhjendatud. Kuigi kostja on seni saatnud peamiselt

e-kirju ja sõnumeid, ei pruugi kostja tegevuse keelamine üksnes nende kanalite puhul olla

hageja õiguste kaitseks piisav, kuivõrd selliselt piiratud keelu puhul võib kostja võtta

kasutusele muud interneti- ja meediakanalid. Kostja on vihjanud kavatsusele pöörduda

meediaväljaande Äripäev poole või on seda juba teinud (dtl 156). Samuti on hageja õiguste

kaitseks vajalik, et keeld ei oleks piiratud vaid eesti või inglise keele kasutamisega, vaid

kehtib sõltumata sellest, millist keelt kostja hageja kohta õigusvastaste väidete avaldamiseks

kasutab.

18. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi ning keelab kostjal hagejaga isikliku, läbi kolmandate

isikute (v.a ametnikud ja advokaadid) ning hageja kolleegide A. L., N. K. ja R. L. vahendusel

ühenduse võtmise telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude meedia- ja

internetikanalite kaudu. Eeltoodud keeld kehtib kolme aasta jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest.

Samuti keelab kohus kostjal meedia- ja internetikanalites (sh kolmandatele isikutele e-

kirjadena) hageja kohta ükskõik millises keeles järgmiste väidete avaldamine: kostjal on

olnud kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud; hageja on

seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga; hageja on valetaja seoses Xxxx projekti puudutava

tegevusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

20. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

7 (8)

2-23-18144

21. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

06.05.2015 lahendis asjas nr 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega

ja keerukust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige

asja keerukuse ja mahukusega.

22. Hageja menetluskulude nimekirjade (dtl 528–529 ja 548–549) kohaselt on hageja

menetluskulud 3366,90 eurot, sh õigusabikulud 2946,90 eurot ja riigilõiv hagiavalduse

esitamisel 420 eurot.

22.1.

Praeguse tsiviilasja hagihind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 3 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 420 eurot. Tasutud riigilõiv 420

eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

22.2.

Hageja esindaja on teinud menetluskulude nimekirjade lisade (dtl 530 ja 550) kohaselt

toiminguid kokku 13 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasuga 180 eurot, millele lisandub

käibemaks. Hageja on esitanud TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud kinnituse.

22.3.

Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu suurus põhjendatud, arvestades, et see ei ületa

advokaadist esindaja keskmist tunnitasumäära. Samuti on asja keerukust ja mahukust

arvestades põhjendatud esindaja ajakulu. Praegune vaidlus on vähemalt keskmise

keerukusega ning hagiavalduse koostamiseks on esindaja tutvunud asjakohase kohtupraktika

ja õiguskirjandusega, millele on ka hagiavalduses viidatud. Lisaks on asjas esitatud tõendite

maht võrdlemisi suur.

23. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 3366,90 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

24. TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

8 (8)