1-18-437/960 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-18-437

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu, Ingeri Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. septembri

2024 määrus Andres Ilma tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andres Ilm (isikukood 37601040242),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur või advokaadist

kaitsja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi

teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 28. mai 2020 otsusega karistati Andres Ilma KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta

10 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 137 lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, millest

KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise Harju Maakohtu 31.

märtsi 2017 otsusega mõistetud raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jäi 9 aastat

1 kuu 29 päeva vangistust, mida A. Ilm kannab alates 30. novembrist 2016.

1.1. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2021 otsusega tühistati osaliselt A. Ilmale KarS § 255

lg 1 järgi mõistetud üksikkaristus ja sealt edasi liitkaristus mõistmine. Tühistatud osas tehti

uus otsus, millega mõisteti A. Ilmale KarS § 255 lg 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, suurendades KarS § 255 lg 1 järgi mõistetavat

karistust KarS § 137 lg 1 järgi mõistetud 8 kuu vangistusega, 8 aastat 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades osaliselt otsusega mõistatavat karistust

Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-17-2673 mõistetud 9 aasta 1 kuu 29 päeva vangistusega.

Lõplikuks liitkaristuseks moodustati 11 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks

loeti 30. november 2016.

1.2. Karistuse kandmise lõpp on 30. mai 2028.

2. Viru Maakohtu 16. septembri 2024 määrusega jäeti A. Ilm ennetähtaegselt vangistusest

vabastamata. Kohus leidis, et formaalsed eeldused on täidetud, aga materiaalsed täitmata.

2.1. A. Ilm on korduvalt karistatud (altkäemaksu võtmine, dokumendi võltsimine, suures

koguses narkootilise aine käitlemine, kuritegelikku ühendusse kuulumine, ebaseaduslik

jälitustegevus) ning vanglas viibib ta teist korda. Kuritegudega tekitas järjest suuremat kahju

ning suurenenud on vägivaldsuse aste. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu

saamiseks ning soodusteguriteks sõltuvus, sidemed organiseeritud kuritegevusega seotud

isikutega ja enda kuritegelikud hoiakud. Varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole

süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud. Ta on vanglast vabanemisel jätkanud endist

eluviisi, pannes toime veelgi raskemaid kuritegusid.

2.2. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad käesoleval ajal kehtivad

distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud individuaalse täitmiskava läbimisel. Samas on talle

veel ette nähtud sotsiaalprogrammi läbimine, riigikeele õpe ja töötamine. Elutingimused

vabaduses luges maakohus vabastamist toetavaks. Samas kuuluvad isiku suhtlusringkonda

peamiselt kriminaalse taustaga isikud, samuti omab ta suhteid organiseeritud kuritegevuse

liikmetega. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteerinud töökoha osaühing, mis tegeleb

alkoholi hulgimüügiga ning lisaks on juhatuse liige varem karistatud narkootiliste ainete

käitlemise eest. A. Ilmal on suures ulatuses tasumata nõudeid ning vabanemisfondi hoiustatud

vahendid ei ole piisavad võlgnevuste katmiseks.

2.3. Uue kuriteo riskiks on ka sõltuvus narkootilisest ainetest. 2003. aastal on isikut karistatud

vanglas olles amfetamiini tarvitamise eest. Kinnipeetav pisendab enda osa kuritegelikku

ühendusse kuulumisega seotud kuriteos, samuti ei teadvusta ta endale oma kuritegude

tagajärgi, narkootikumide käitlemisega seotud kuriteos ei tunne vastutust lõpptarvitaja osas,

tema hinnangul tema vaid vahendas narkootikume. Seega ei ole isiku kuritegelikust

käitumisest tulenevat riski võimalik maandada, kuivõrd isik ei teadvusta enda poolt

toimepandud kuritegude raskust ega võimalikke raskeid tagajärgi.

2.4. Samuti on A. Ilmal varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus. 2015. aastal karistati A.

Ilma narkootikumide käitlemise eest ning tingimisi vangistusega koos allutamisega

käitumiskontrollile, kuid kõigest neli päeva hiljem jätkas isik narkootikumide käitlemisega.

Samuti on A. Ilma varasema vangistuse kestel karistatud kinnipidamisasutuses

narkootikumide tarvitamise eest. Maakohtul puudus veendumus, et just käesolev vangistus

oleks isikule mõjunud selliselt, et ta edaspidi sooviks või suudaks kuritegelikust eluviisist

loobuda. Kinnipeetava käitumist iseloomustavad korduvad kuriteod ja vanglas toimepandud

väärkohtlemised, mis näitab seda, et isik ei ole suuteline probleeme lahendama seaduslikul,

ühiskonnas aktsepteeritud viisil, samuti ei mõtle ta tegude tagajärgedele.

3. Viru Maakohtu 16. septembri 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A.

Ilm, kes palub ringkonnakohtul teha uus määrus ja kaebus rahuldada.

Määruskaebuses kokkuvõtlikult ei nõustuta maakohtu seisukohtade ja järeldustega, maakohus

on rikkunud uurimisprintsiipi ja teostanud kaalutlusõigust mittetäielikult. A. Ilm toob välja,

mida ta on vangistuses teinud, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta leiab, et

on võlgnevusi suures osas tasunud – 8700 eurot, vabaduses on selleks aga paremad

võimalused. Vabastamise sisulised eeldused on täidetud. A. Ilm on olnud vangistuses 8 aastat

ega ole sõltuvusaineid tarvitanud, on läbinud vastavaid programme ning ohtu on võimalik

maandada kriminaalhooldusega. A. Ilm on töötanud vangistuses ja on motiveeritud tegema

seda ka vabaduses. Vabaduses toetavad teda lähedased. Ka kuriteo asjaolude tähtsus on ajas

vähenev, aga neid asjaolusid ei ole maakohus analüüsinud. Kriminaalpoliitika põhialustes

aastani 2030 on võetud suund taasühiskonnastamisele. Maakohus on teinud kaalutlusvea ja

jätnud arvestamata positiivsed asjaolud. Kõik riskid on maandatavad kriminaalhooldusega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud

argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3

ja KrMS § 390 lg 1 alusel läbi vaatamata.

5. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu

lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust

maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või

materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud

väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c)

ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks

(RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge

põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45,

p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.

6. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist

motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid

kogumis ja leidnud, et A. Ilma tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole

põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Formaalsete eelduste täidetusest

ainuüksi ei piisa. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise

seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu,

sh ei ole arvestatud ainult süüdimõistetu minevikku. See, et süüdimõistetu ei nõustu maakohtu

järeldustega, ei tähenda, et kohus oleks valesti teostanud kaalutlusõigust või rikkunud

põhistamiskohustust. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja

negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Analüüsitud on nii süüdimõistetu varasemat

kuritegelikku käitumist ning tõdetud, et kuriteod on läinud raskemaks ja kriminaalhooldus ei

ole A. Ilmale mõju avaldanud. Vaatamata mitmetele karistustele on ta jätkanud õigusvastase

käitumisega. Samuti on arvestatud süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavaid

andmeid, kui ka tuleviku väljavaateid, s.o kõiki asjaolusid kogumis. Maakohus on arvestanud

A. Ilma individuaalse täitmiskava läbimist, võlgnevusi ja võimalust töötada, kuid ei ole

pidanud seda uusi kuritegusid ärahoidvaks, millega nõustub ka ringkonnakohus. Tähelepanuta

ei saa siiski jätta, et A. Ilma puhul on kuriteo riskiks ka sõltuvus narkootilistest ainetest ja

tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse taustaga isikud, sealhulgas

organiseeritud kuritegevuse liikmed.

Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse

kohtumääruse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest.

Tiit Lõhmus

Mario Truu

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)