3-22-1337/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo C.T

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1337

Haldusasi

V.Y kaebus mõista Saaremaa vallalt välja kahju hüvitis

ja keelata kaebaja diskrimineerimine

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – V.Y, esindaja C.T

Vastustaja – XXX, esindaja vallasekretär O.I

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.Y-le 12.08.2024 menetlusdokumendi lisana 5 esitatud tõend (dtl 326)

ja eemaldada see haldusasja toimikust.

2. Jätta V.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

30.06.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

3. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2024.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1337

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 21.05.2019 korraldusega nr 2-3/757 välja avaliku

konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Kandideerimisavalduse esitas

teiste hulgas V.Y. Konkursikomisjon kutsus 11.06.2019 protokollis nr 1 kajastatud

otsusega vestlusvooru viiest kandideerijast kolm, sh V.Y . Konkursikomisjon pidas

17.06.2019 protokollis nr 2 kajastatud otsusega konsensuslikult sobivaimaks kandidaati,

kes ei olnud V.Y.

2. Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 27.10.2020 korraldusega nr 2-3/1827 välja avaliku

konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Teiste hulgas esitas

kandideerimisavalduse V.Y. Konkursikomisjon lubas 03.12.2020 protokollis nr 1

kajastatud otsusega vestlusvooru kümme kandidaati neljateistkümnest, sh V.Y .

Konkursikomisjon lubas 11.12.2020 protokollis nr 2 kajastatud otsusega täiendavasse

vooru 3 kandidaati, sh V.Y . Konkursikomisjon esitas 17.12.2020 protokollis nr 3

kajastatud otsusega vallavanemale sotsiaalosakonna juhataja ametisse nimetamiseks

kandidaadi, kes ei olnud V.Y.

3. Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 21.12.2021 korraldusega nr 2-3/1967 välja avaliku

konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Kandideerimisavalduse esitas

teiste hulgas V.Y. Konkursikomisjon kutsus 04.02.2022 protokollis nr 1 kajastatud

otsusega vestlusvooru kümnest kandideerijast kolm, kelle hulgas ei olnud V.Y-d .

Konkursikomisjoni esitas 11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsusega konsensuslikult

sotsiaalosakonna juhataja ametisse sobivatest kandidaatidest paremusjärjestuse. Saaremaa

vallavanem nimetas 02.03.2022 käskkirjaga nr 13-1/132 Piret Tenno Saaremaa

Vallavalitsuse koosseisus olevale sotsiaalosakonna juhataja ametikohale.

4. V.Y esitas 11.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse

sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi komisjoni

04.02.2022 koosoleku protokollis ja 11.02.2022 koosoleku protokollis sisalduvate otsuste

tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-604). Tallinna Halduskohus rahuldas 22.06.2022

otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas komisjoni 04.02.2022 koosoleku protokolli

kantud otsuse osas, millega ei lubatud kaebajat konkursi vestlusvooru. Muus osas jäi

kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas V.Y apellatsioonkaebuse osaliselt

ja tühistas ka komisjoni 11.02.2022 koosoleku protokolli kantud otsuse esitada

sotsiaalosakonna juhataja ametisse sobivatest kandidaatidest paremusjärjestus. Ülejäänud

osas jäi apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus jättis 20.06.2023 määrusega

menetlusse võtmata V.Y kassatsioonkaebuse menetluskulude osalise välja mõistmata

jätmise peale.

5. V.Y esitas 17.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista välja

Saaremaa Vallavalitsuselt kahjuhüvitis 9750 eurot (7175 eurot 2019–2021. a konkurssidel

toimunud kaebaja õiguste rikkumiste eest ning 2575 eurot 2021. a-l välja kuulutatud

konkursil kaebaja diskrimineerimise eest) ning keelata kaebaja diskrimineerimine.

Kaebaja osales kõigil 2019. a-l, 2020. a-l ja 2021. a-l välja kuulutatud konkurssidel

sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks, kuid ametikohale teda ei nimetatud.

Konkurssidel on süsteemselt eiratud nõudeid, mille tulemusena on suure tõenäosusega

osutunud valituks isikud, kelle puhul ei viiks nõuetele vastav kaalumine nende ametisse

nimetamiseni. Samuti leiab kaebaja, et 2021. a-l välja kuulutatud konkursil on teda

diskrimineeritud tema etnilise päritolu tõttu (kaebaja ei nõua selles osas hüvitist

seonduvalt 2019. a ja 2020. a konkurssidega).

Rikutud on kaebaja põhiseadusega tagatud õigust valida elukutset ja töökohta. Inimesel on

subjektiivne õigus sellele, et konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt

2(13)

3-22-1337

ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused. Kaebaja on töötanud aastatel

2003–2021 Tallinna Linnavalitsuse Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna juhatajana. Sellel ametikohal oli kaebajal ca 20 alluvat. Kaebajal on

magistrikraad sotsiaaltöös. Kaebaja vabastati ametist tema enda avalduse alusel, sest ta

soovis asuda elama ja tööle Saaremaale. Vastustaja koostatud konkursside protokollidest

ei ole võimalik leida teavet selle kohta, kuidas komisjon tegi oma otsustused ja mida

kaalus. Kuna teiste kandidaatidega võrdlemist ei ole võimalik kontrollida, on kaebaja

seisukohal, et tema oli objektiivseid asjaolusid arvestades sobivaim kandidaat. 2019. a

konkursi tulemusena ametisse nimetatud ametniku põhipalgaks oli 2300 eurot kuus; 2020.

a konkursi puhul eeldatavalt mitte vähem kui 2300 eurot ning 2021. a konkursi puhul

2575 eurot.

Vastustaja esindaja tõi 2020. a konkursil kandidaatidega 17.12.2020 toimunud vestluse

käigus välja konkursi tegeliku mitteametliku põhikriteeriumi ja selleks oli „saarlaseks“

olemine. 17.12.2020 toimunud vestluse käigus nimetas konkursikomisjoni liige kaebajat

suvesaarlaseks ja küsis, kuidas ta kavatseb suvesaarlasena siin (st Saaremaal tööd tehes)

hakkama saada. Vastustaja on kaebajat diskrimineerinud tema etnilise päritolu tõttu.

Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 kohaselt on isikute diskrimineerimine

nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu keelatud. Kaebaja

seisukohta ja kestva diskrimineerimise otsest realiseerumist näitab 2021. a detsembri

konkurss, mille puhul vastustaja lükkas kaebaja juba dokumendivoorus kõrvale.

Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et mõistlik ühik hüvitise määramisel on ametikoha

kuupalk. Asjaolu, et kaebaja ei ole pöördunud kohtu poole 2019. ja 2020. a konkursside

tühistamiseks, ei oma praeguses asjas tähendust.

6. Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

10.05.2022 kohtus Saaremaa vallavanem koos vallasekretäriga kaebaja esindajaga.

Vallavanem selgitas, et vallavalitsusel ei ole olnud tahtlust rikkuda kaebaja õigusi. Samuti

ütles vallavanem, et konkursikomisjoni otsus kaebaja konkursi teise vooru mitte lubamise

kohta oleks pidanud olema paremini põhjendatud ning tegu on eksimusega, mille taolisi

vallavalitsus soovib tulevikus vältida. 17.05.2022 kirjas kaebajale palus vallavalitsus

kaebaja ees vabandust selle eksimuse pärast. Kaebaja põhiseaduslikke õigusi ei ole

rikutud, aga viga on tehtud konkursikomisjoni koosoleku protokollide vormistamisel.

Kandidaate koheldakse konkursi käigus võrdselt. Ametikohale asumise ettepanek tehakse

kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vallavalitsuses töötab palju inimesi,

kes ei ole päritolult saarlased. Sealhulgas töötab selliseid inimesi ka juhtivatel kohtadel.

Personalitöötaja sõnul ei ole ta nimetanud kaebajat suvesaarlaseks. Kuna

konkursikomisjonide koosolekuid ei salvestata, siis ei ole võimalik selle sõna kasutamist

komisjoni koosolekul tagantjärele kinnitada ega ümber lükata. Isegi kui sõna

„suvesaarlane“ kasutati, siis ei saanud see olla halvustavas tähenduses. Üldises

keelekasutuses tähendab suvesaarlane inimest, kes suurema osa ajast ei ela Saaremaal,

kuid kellel on Saaremaal kinnisomand ja kes veedab Saaremaal olulise osa oma vabast

ajast, sh suvepuhkusest. Vastustaja hinnangul tähistab see mõiste üksnes teatud faktilistele

tunnustele vastavat inimest ja sellel mõistel ei ole positiivset ega ka negatiivset alatooni.

Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tema oli parim kandidaat ja oleks pidanud

objektiivsete kriteeriumite järgi saama valituks sellele ametikohale. Kaebaja on nõustunud

valla väitega, et kohtumenetluses ei saa täiendavalt põhjendada haldusmenetluses tehtud

otsuseid. Seetõttu ei ole kohtumenetluses võimalik tuvastada, kas kaebaja oli parim

kandidaat või mitte.

3(13)

3-22-1337

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

2021. a-l välja kuulutatud konkursi raames antud haldusaktide (konkursikomisjoni

04.02.2022 protokollis nr 1 kajastatud otsus ning konkursikomisjoni 11.02.2022

protokollis nr 2 kajastatud otsus) osas on vastustaja eksimus tuvastatud haldusasjas nr 3-

22-604 toimunud kohtuvaidluse tulemusena.

2019. a ja 2020. a konkursse ei ole kaebaja eraldi vaidlustanud. 2019. a-l välja kuulutatud

konkursil saab kaebaja õigusi riivata konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollis nr 2

kajastatud otsus pidada sobivaimaks kandidaati, kelleks ei olnud kaebaja. 2020. a-l välja

kuulutatud konkursi puhul saab kaebaja õigusi riivata konkursikomisjoni 17.12.2020

protokollis nr 3 kajastatud otsus esitada vallavanemale ametisse nimetamiseks kandidaat,

kelleks ei olnud kaebaja. Need protokollilised otsused ei sisalda põhjendusi selle kohta,

millistel kaalutlustel valiti isik, kes loeti konkursikomisjoni poolt parimaks kandidaadiks.

Seega on vastustaja eksinud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tuleneva haldusakti

põhjendamiskohustuse vastu ning vastustaja tegevus on selles selles osas õigusvastane.

Sellest ei saa siiski järeldada, et vastustaja oleks konkurssidel eiranud veel mingeid

nõudeid, seejuures teinud kaalutlusvea parima kandidaadi valimisel. 22.06.2022 otsuses

haldusasjas nr 3-22-604 asus kohus seisukohale, et Saaremaa Vallavalitsuse ametnike

värbamise ja valiku korrast ei saa järeldada, et kõik objektiivselt konkursitingimustele

vastavad kandidaadid peaksid pääsema teise vestlusvooru. Seega ei saa asuda ka

seisukohale, et 2021. a konkursil kaebaja konkursi vestlusvooru mittelubamise

õiguspärasus oleks välistatud. Vastustaja ei ole esitanud kohtule kontrollitavat teavet selle

kohta, millistel kaalutlustel tehti valikud kandidaatide vahel. Mõistetav on vastustaja esile

toodu, et 2019. a ja 2020. a konkurssidega seoses ei ole andmeid säilitatud ning

möödunud aja tõttu on suulisi arutelusid keeruline taastada. Kaebaja pole enne siinses

asjas kaebuse esitamist astunud samme, mis oleksid tinginud vastustaja poolt 2019. a ja

2020. a konkurssidega seotud asjaolude operatiivsemat ülevaatamist.

Kaebaja väitel nimetas konkursikomisjoni liige teda 2020. a konkursi raames 17.12.2020

toimunud vestluse käigus „suvesaarlaseks“. Seda peab kaebaja enda diskrimineerimiseks

etnilise päritolu tõttu (saarlaseks mitteolemise tõttu). Vastustaja selgituse kohaselt eitab

kõnealune konkursikomisjoni liige kaebaja nimetamist suvesaarlaseks. Negatiivse asjaolu

(millegi puudumise) tõendamise võimalused on piiratud. Olemasoleva teabe pinnalt ei ole

tuvastatav, kas kaebajat nimetati 17.12.2020 vestlusel suvesaarlaseks. Sellest määravam

on aga küsimus, kas konkursikomisjoni liikme sõnu suvesaarlaseks olemise kohta saaks

olemuslikult pidada diskrimineerimiseks. Sellist järeldust ei saa asja materjalidest teha.

Konkursi raames valib sobivaima kandidaadi konkursikomisjon kui kollegiaalorgan.

Kollegiaalorgani loomise üheks eesmärgiks ongi tuua teatavat subjektiivsust ja erinevaid

vaatenurki hindamisprotsessi. Komisjoni hinnangu usaldusväärsuse peab tagama asjaolu,

et komisjonis on spetsialistid, kellel on eriteadmised ja lõplik hinnang kujuneb

kollegiaalselt. Komisjoni valiku peab heaks kiitma vallavanem, kes nimetab komisjoni

esitatud kandidaadi ametisse. Konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollist nr 2, 17.12.2020

protokollist nr 3 ja 11.02.2022 protokollist nr 2 nähtuvalt valis komisjon parima

kandidaadi konsensuslikult. Kaebaja ei ole toonud esile mõistlikku põhjendust, miks

peaksid konkursikomisjoni liikmed üksmeelselt, samuti vallavanem, eelistama

sotsiaalosakonna juhataja valimisel kandidaadi sisulisele paremusele (avaliku teenistuse

seaduse (ATS) § 18 lg 3) tema n-ö etnilist päritolu. Sellist järeldust ei saa pidada

usutavaks pelgalt seetõttu, et protokollides puuduvad põhjendused kandidaatide

paremusjärjestuse kohta. Seejuures on vastustaja põhjendatult esile toonud, et teatud juhul

võib kohalike olude tundmine objektiivselt anda ühele kandidaadile eelise. Kaebaja on

selgitanud, et ei nõua diskrimineerimise argumendil hüvitist 2019. a ja 2020. a

4(13)

3-22-1337

konkursside osas. Samas võib kaebusest aru saada, et kaebajal on diskrimineerimise

etteheide kõigi kolme konkursi puhul. Kaebaja etnilist diskrimineerimist ei ole

põhjendatud tuvastada ühegi konkursi puhul.

Saaremaa valla konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollis nr 2, 17.12.2020 protokollis nr

3, 04.02.2022 protokollis nr 1 ning 11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsuste puhul on

eksitud HMS §-st 56 tuleneva haldusakti põhjendamiskohustuse vastu. Samas puudub alus

järeldada, et Saaremaa valla tegevus 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel oleks

laiemalt õigusvastane. Kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine ei saa seisneda selles, et

kaebajat ei nimetatud sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Kaebajal puudus selleks

subjektiivne õigus ja seda ei loonud ka valla otsuste õigusvastasus tulenevalt

põhjendamiskohustuse rikkumisest. Olukorras, kui kaebajal puudus subjektiivne õigus

saada 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel nimetatud Saaremaa valla sotsiaalosakonna

juhataja ametikohale, ei saa kaebajal olla tekkinud kahju saamata jäänud töötasu näol.

Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajal oleks tekkinud konkursside tulemusena muu

varaline kahju.

Kogutud teabest ei nähtu, et vastustaja oleks 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel

süüliselt rikkunud kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi.

Isegi kui konkurssidel tehtud otsustuste põhjenduste tagantjärele kontrollimise

raskendatus saaks olla sisustatav mõne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguse süülise

rikkumisena, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et vastustaja on kaebaja ees valla

eksimuse pärast vabandust palunud. RVastS ei näe ette, et mittevaraline kahju tuleks alati

hüvitada rahas. Hingeline valu on mõistetav, kuid tegemist ei saa olla niivõrd intensiivse

üleelamisega, mida ei saaks hüvitada vallavanema selgituste andmisega ja kaebaja ees

vabandust palumisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. V.Y esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja ei osalenud kolmel järjestikusel konkursil selleks, et realiseerida oma õigust

õiglasele menetlusele, vaid selleks, et saada valituks konkursiga täidetavale ametikohale ja

kasutada oma põhiseaduslikku õigust valida töö- ja elukohta. Ebaõige on kohtu seisukoht,

et apellandi õigusi ei ole rikutud „laiemalt“. Kohus on tühistanud 2021. a konkursi käigus

koostatud protokollilised otsused. Seetõttu ja arvestades et varasemate konkursside

otsused on täpselt sama sisutud, on ilmselge, et siinse kaebuse menetlemisel oleks kohus

pidanud tuvastama ka 2019. a ja 2020. a konkursside protokolliliste otsuste tühisuse osas,

millega need rikkusid apellandi õigusi.

Diskretsiooniotsuse puhul peab valik olema kontrollitavalt põhjendatud. Apellant oli

parim kandidaat ja oleks seetõttu pidanud saama valituks vakantsele ametikohale.

Subjektiivse õiguse puudumine saada ametisse nimetatud ei välista õigust nõuda kahju

hüvitamist. Nõudeõiguse kontrollimiseks peab kohus tegema selgeks, kas isikul oli

võimalus saada ametisse nimetatud. Kohus on C.T artikli põhjal asunud seisukohale, et

diskretsiooniotsus ametikoha täitmiseks on langetatud õiglaselt. Kohus oleks pidanud

hindama apellandi tõendeid ja uurimisprintsiibi raames ka ise tõendeid välja nõudma.

Vastustajal peaks olema alles viimase konkursi tulemusena ametisse nimetatud kandidaadi

esitatud dokumendid, mida saaks võrrelda apellandi dokumentidega.

Kohus on jätnud hindamata apellandi esitatud tõendid diskrimineerimise kohta. Euroopa

Liidu õigus ja VõrdKS seavad tõendamiskoormuse diskrimineerimisasjades

5(13)

3-22-1337

diskrimineerija ülesandeks. Tõendite puudumist ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks.

Apellant on palunud kohtul kindlaks teha, kuidas on juhtunud, et 2021. a konkursil ei

pääsenud kõigile ametikoha nõuetele vastav mitmekümne aastase kogemusega spetsialist

kümne inimesega konkursil dokumendivoorust edasi ehk kolme hulka, kes kutsuti

vestlusvooru, kellest moodustati paremusjärjestus, ja miks apellant ei olnud parim. Samuti

seda, millisel põhjusel ei valitud apellanti varasematel, s.o 2019. a ja 2020. a konkurssidel

täidetavale ametikohale. Asjaolu tõttu, et avaliku teenistuse vaidlused lahendatakse

halduskohtumenetluses, ei muutu diskrimineerimise tõendamine diskrimineeritu

kohustuseks. Arusaamatu on kohtu hinnang, et piisava hulga asjaga seotud isikute osalus

välistab võimaliku diskrimineerimise. Vald ei ole tõendanud ega isegi väitnud, milles

seisnes ametisse nimetatud kandidaadi paremus apellandi ees. Kogu vastustaja selgitus

piirneb sellega, et valiti parim kandidaat, millise selgitusega kohus on nõustunud,

tuginemata mistahes tõenditele.

Kohtu etteheide, et apellant oleks pidanud vaidlustama ka 2019. a ja 2020. a konkursse, ei

ole asjakohane. Mõistlik isik eeldab, et haldusmenetlus on kaebetähtaja jooksul esitatud

kaebuse puhul kohtulikult tagantjärele kontrollitav.

9. XXX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetlus ringkonnakohtus

10. Ringkonnakohus palus 19.06.2024 kohtunõudega kaebajal täpsustada oma nõuet.

11. Kaebaja selgitas 01.07.2024 vastuses, et nõuab vastustajalt saamata jäänud tulu

(kahjuhüvitis 7175 eurot ja diskrimineerimise eest 2575 eurot). 12.08.2024 vastuses

märkis kaebaja, et palub kohtul lisaks välja mõista VõrdKS § 24 lg 2 alusel mittevaralise

kahju hüvitis kohtu poolt määratud mõistliku rahasummana.

12. Ringkonnakohtu 05.07.2024 nõude alusel esitas vastustaja 05.08.2024 vaidlusaluste

konkurssidega seonduva dokumentatsiooni.

13.08.2024 määrusega võttis ringkonnakohus Saaremaa valla 05.08.2024 seisukohaga

esitatud lisad haldusasja toimikusse, piiras kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu

kolmandate isikute eraelulisi andmeid puudutavatele dokumentidele ning kuulutas

menetluse kinniseks nende dokumentide osas.

Kaebaja esitas seisukoha vastustaja 05.08.2024 menetlusdokumendile 12.08.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Uute tõendite vastuvõtmine

13. Kaebaja esitas 12.08.2024 menetlusdokumendi lisana 5 tõendi (dtl 326), mille kohaselt

valiti Kärla spordihalli juhatajaks HA. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõend ei ole

siinses asjas asjakohane, mistõttu ringkonnakohus ei võta seda toimikusse (HKMS § 62 lg

2, HKMS § 188 lg 3). Muud 12.08.2024 menetlusdokumendiga esitatud tõendid võttis

ringkonnakohus asja lahendamise juurde.

Apellatsioonkaebuse lahendamine

14. Ringkonnakohtu hinnangul pole apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata. Ringkonnakohus täiendab

halduskohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses märgituga (HKMS § 200 p 4).

15. Komisjon ei eelistanud kaebajat vaidlusalustel konkurssidel sotsiaalosakonna juhataja

ametikohale ja teda ei nimetatud seetõttu sellele ametikohale. Seega piiravad komisjoni

otsused kaebaja võimalust realiseerida põhiseaduse (PS) § 29 lg-st 1 tulenevat elukutse

6(13)

3-22-1337

valiku vabadust. Sellegipoolest on halduskohus õigesti osutanud, et konkursil osalemisega

ei teki isikul subjektiivset õigust saada ametisse nimetatud. Ringkonnakohus on

seisukohal, et sellist subjektiivset õigust ei anna ka kandidaadi vastavus kuulutuses

märgitud nõuetele, sh vajaliku töökogemuse olemasolu. Küll aga peab kandidaadile olema

tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsused asjas nr 3-3-1-41-07, p 11; asjas nr 3-3-1-87-04, p 14).

Seepärast peab isikule olema tagatud kohtulik kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle.

Konkursikomisjoni otsuste põhjendamata jätmine

16. Haldusasjas nr 3-22-604 on tuvastatud Saaremaa Vallavalitsuse konkursikomisjoni

04.02.2022 otsuse nr 1 ja 11.02.2022 protokollilise otsuse nr 2 õigusvastasus HMS § 56

lg-te 1 ja 3 rikkumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et ka

17.06.2019 protokoll nr 2 (dtl 16) ja 17.12.2020 protokoll nr 3 (dtl 22) ei vasta HMS § 56

lg-te 1 ja 3 nõuetele.

17. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis peavad olema toodud selle

kirjalikud põhjendused, sh selle andmise faktiline ja õiguslik alus, ning kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1–3). Riigikohtu praktika kohaselt peavad

haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 25). Põhjendused peavad võimaldama adressaadil otsuse

tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab

põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt ka Riigikohtu otsus

asjas nr 3-3-1-85-10, p 26). Komisjoni otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema

kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab, et järgitaks menetlusreegleid ja otsustamise

kriteeriume, et haldusorgani tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse

põhimõttega ja ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt. Ka siis kui menetlusreeglid

ja kriteeriumid on kokku lepitud sellesama komisjoni poolt, ei tohi valik kandidaatide

hulgast toimuda meelevaldselt. Juhul kui põhjendused on haldusaktis kajastamata, ei ole

haldusorgani hinnang reeglina kontrollitav. Seega toob HMS §-i 56 rikkudes haldusakti

motiveerimata jätmine üldjuhul kaasa haldusakti õigusvastasuse.

18. Konkursikomisjoni 17.06.2019 protokoll nr 2 (dtl 16) ja 17.12.2020 protokoll nr 3 (dtl 22)

ei sisalda põhjendusi, millest nähtuks, kuidas komisjon hindas kandidaatide töö- ja

juhtimiskogemusi ning tööalaseid saavutusi ning millise kaalu ühe või teise kandidaadi

kogemusele omistas. See, millistele asjaoludele tuginedes kujundas komisjon oma

hinnangu, ei selgu ka muudest menetluse käigus kogutud tõenditest. 17.12.2020 vestlustel

kuulas komisjon ära kandidaatide ettekanded teemal „Dementsussündroomiga inimestele

ja lähedastele suunatud teenuste arendamine“, kuid ka selles osas puuduvad protokollis

põhjendused selle kohta, kuidas komisjon hindas neid ettekandeid.

19. Kuna haldusorgani hinnangud pole siinsel juhul kontrollitavad, on haldusaktid nende

motiveerimatuse tõttu õigusvastased. Haldusaktid (17.06.2019 protokoll nr 2 ja

17.12.2020 protokoll nr 3) on nende õigusvastasusest sõltumata siiski kehtivad, sest

kaebaja ei pöördunud vaidega haldusorgani poole ega tühistamisnõudega halduskohtusse.

Kahju hüvitamise nõue

20. Haldusaktide õigusvastasus ei tingi siiski hüvitamiskaebuse automaatset rahuldamist.

21. Kaebaja seostab temale kahju tekkimise asjaoluga, et ta ei osutunud valituks kolmel

konkursil Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. PS §

7(13)

3-22-1337

25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju

hüvitamist. Kaebaja nõuab saamata jäänud tulu 7175 eurot hüvitamist konkurssidel

toimunud kaebaja õiguste rikkumiste eest, saamata jäänud tulu 2575 eurot hüvitamist

kaebaja diskrimineerimise eest ning VõrdKS § 24 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitist

kohtu määratud mõistlikus suuruses.

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et siinses asjas ei ole täidetud RVastS

§ 7 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 ning VõrdKS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeõiguste eeldused.

Hüvitise nõudmine RVastS alusel

23. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

24. Tuvastatud on, et vastustaja tegevus haldusaktide motiveerimata jätmisel oli õigusvastane.

Haldusasjas nr 3-22-604 on kohus tühistanud 11.02.2022 koosoleku protokollilise otsuse

nr 2 ja 04.02.2022 protokollilise otsuse nr 1. Kuid kaebuse rahuldamiseks peavad olema

täidetud ka muud nõude eeldused.

25. Kahju hüvitamise teise eeldusena peab kaebajal olema tekkinud kahju. RVastS § 7 lg 3

järgi hüvitatakse kahju kannatanud isikule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui

kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. RVastS § 8 lg 1 teise lause järgi

tuleb kahjustatud isik hüvitisega üldjuhul asetada olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui

tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kahjunõude

rahuldamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks

pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras. Kahju hindamisel tuleb

lähtuda hüpoteesist, milline oleks olnud kaebaja faktiline olukord ilma hüvitamisnõude

aluseks oleva haldusakti või toiminguta (vrd RVastS § 8 lg 1 teine lause ja VÕS § 127 lg

1).

26. Kaebaja on saanud vaidlusaluste haldusaktide andmise ajal töötasu (dtl 35), kuid 2020. a

detsembris ja 2022. a märtsis oli tema töötasu madalam (dtl 321 ja 325) kui Saaremaa

Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohal makstav töötasu (dtl 268 ja dtl 294).

Sellest tulenevalt ja arvestades RVastS § 8 lg-s 1 sätestatut, võis kaebajal tekkida kahju

saamata jäänud töötasu näol seoses 2020. a-l ja 2021. a-l väljakuulutatud konkurssidel

mittevalituks osutumisega. 2019. a-l oli kaebaja töötasu suurem (dtl 319) kui Saaremaa

Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohal makstud töötasu (dtl 235), mistõttu

selle konkursiga seoses ei ole kaebajale varalist kahju tekkinud.

27. Hüvitamisnõude aluseks oleva haldusakti põhjuslik seos kaebaja töötuks olekuga

perioodil 2021. a oktoobris ja novembris ringkonnakohtu hinnangul puudub. Küll aga

kaotas ta võimaluse teenida (kõrgemat) sissetulekut ning see on asjakohane seoses 2020. a

ja 2021. a konkursside õiguspärasusega.

28. Tuleb siiski arvestada, et tekitatud kahju kindlaks tegemiseks peab kaebaja tegelikku

olukorda võrdlema olukorraga, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud

(VÕS § 127 lg 1). Selleks tuleb esiteks tõendada asjaolud, mis kirjeldavad kaebaja

tegelikku olukorda. Teiseks tuleb välja selgitada hüpoteetiline olukord, mis oleks

kujunenud vastustaja õiguspärase tegevuse korral. Seda olukorda ei ole võimalik täpselt

tõendada, sest reaalsuses seda ei eksisteeri. Kaebaja väidetavat hüpoteetilist olukorda on

aga võimalik menetlusosalistel põhistada ja kohtul hinnata. Vajaduse korral tuleb

8(13)

3-22-1337

tõendada väiteid faktide kohta, millele omakorda tugineb väide hüpoteetilise olukorra

tõenäosuse kohta. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus vastustaja seisukohaga,

mille kohaselt ei oma teiste kandidaatide kandideerimisdokumendid asja lahendamisel

tähtsust. Kohtul peab olema võimalik hinnata, kas valik kandidaatide seast toimus

meelevaldselt või mitte. Vastasel korral ei oleks tagatud kaebaja põhiseaduslik õigus

õiguskaitsele, mh õiguste rikkumise tõhusaks heastamiseks kahju hüvitamise teel.

29. Vastavalt HMS § 19 lg-le 1 säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid,

protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud

haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. HMS § 19 lg 3

kohaselt säilitatakse HMS § 19 lg-s 1 nimetatud dokumente arhiiviseaduses ja selle alusel

antud arhiivieeskirjas ettenähtud korras. HMS § 19 eesmärgiks on tagada kontrolli

tegemise võimalikkus haldusorgani tegevuse üle. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui

menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt

tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida

muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks.

30. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele täiendava võimaluse oma seisukohtade

tõendamiseks ja põhistamiseks, sest eespool toodud põhjustel jättis halduskohus asjas

olulised asjaolud välja selgitamata. Esiteks jättis halduskohus välja selgitamata, millist

liiki kahju kaebaja nõudis ja kuidas kaebaja selgitab kahju kujunemist. Teiseks jättis

kohus uurimiskohustust (HKMS § 2 lg 4, § 122 lg 2 p-d 5–8) rikkudes haldusorganilt

välja nõudmata vaidlusaluste konkursside dokumentatsiooni. Ringkonnakohus kõrvaldas

halduskohtu need rikkumised apellatsioonimenetluses, selgitades menetlusosalistele

tõendamiskoormuse jaotust ning andes menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid

tõendeid.

31. Kuigi vaidlustatud otsused olid motiveerimatuse tõttu õigusvastased (sh ühe konkursi

omad sellel põhjusel ka tühistati), ei saaks kahju hüvitamist õigustada pelgalt menetlus-

või vormivead (põhjendamiskohustuse rikkumine), vaid tuleb hinnata, kas need tõid kaasa

sisuliselt ebaõige otsuse (kaalutlusvea, vt Riigikohtu 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232,

p 13). Seda, kas haldusorgan oleks õiguspäraselt toimides valinud kaebaja vaidlusalusele

ametikohale, tuleb hinnata faktiliste asjaolude ja ametisse nimetamist reguleerivate sätete

alusel õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose tuvastamise käigus

(vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1048, p 17). Kui puudub alus kahelda, et isik

oleks ametisse nimetatud, võib isikul olla õigus nõuda ametist ilmajäämise tõttu saamata

jäänud tulu hüvitamist.

32. Ringkonnakohus, hinnates asjas kogutud tõendeid, ei ole veendunud, et haldusorgani

õiguspärase tegevuse korral oleks tõenäoliselt jõutud tulemusele, et kaebajat tuleb

eelistada teistele kandidaatidele ja nimetada ta ametisse.

33. Vastustaja on ATS § 18 lg 7 alusel kehtestanud ametnike värbamise ja valimise korra

(kord)1. Korra § 4 lg 6 sätestab, et kandidaatide hindamisel analüüsitakse dokumentides

esitatud teabe alusel kandidaadi vastavust teenistuskoha nõuetele ning selgitatakse välja

kandidaadi teadmised, kogemused ja oskused vestluse käigus või praktilise ülesande

lahendamisel. Eelistatakse kandidaati, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused

vastavad enim teenistuskoha nõuetele. Dokumendivoorus

koostab komisjon

paremusjärjestuse teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele vastavatest

kandidaatidest, mis fikseeritakse komisjoni koosoleku protokollis. Paremusjärjestuse

alusel valib komisjon kandidaadi vestlusvooru, kus kandidaadil on võimalik anda selgitusi

dokumentides esitatud teabe kohta ning komisjonil võimalik saada hindamiseks täiendavat

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/417112017007

9(13)

3-22-1337

teavet kandidaadi teadmiste ja kogemuste kohta vastavas töövaldkonnas (korra § 4 lg 7).

Sotsiaalosakonna juhataja konkursiteate (dtl 38) kohaselt kehtisid kandidaatidele

järgmised nõudmised: kõrgharidus, eesti keele valdamine kõrgtasemel, vähemalt 2-

aastane juhtimiskogemus või vähemalt 3-aastane töökogemus ametiasutuses või

ametikoha töövaldkonnas, kohaliku omavalitsuse põhimõtete tundmine, oskus kasutada

teenistuskohal vajalikke arvutiprogramme ja andmekogusid, teadmised valdkonna

õigusaktidest ja oskus neid rakendada.

34. Ringkonnakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et valituks osutunud isikud vastasid

sotsiaalosakonna juhataja ametikohale esitatud nõudmistele. Vastupidi kaebaja väitele ei

näe korra § 4 ette haldusorgani kohustust eelistada suurimat töökogemust omavat

kandidaati. Eelistada tuli isikut, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

enim teenistuskoha nõuetele (korra § 4 lg 6). Teenistuskoha nõudmiste täitmiseks piisas,

et kandidaadil oleks vähemalt 2-aastane juhtimiskogemus või vähemalt 3-aastane

töökogemus ametiasutuses või ametikoha töövaldkonnas.

35. Seetõttu asjaolu, et kaebajal oli 18 aastat töökogemust Nõmme linnaosavalitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna juhatajana, ei kohustanud vastustajat kaebajat teistele

kandidaatidele eelistama ega teinud temast automaatselt parimat kandidaati.

Ringkonnakohtule nähtub, et inimesed, kes osutusid valituks, erinesid kaebajast oma

kogemuse ja visiooni poolest ning võisid omada tugevusi ja oskusi, mida kaebaja CV-st

ega motivatsioonikirjast ei nähtunud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus välistada, et ametisse

nimetatud isikud vastasid enim teenistuskoha nõuetele. Esitatud dokumentidest ei ole

ilmne, et valik kandidaatide seast toimus meelevaldselt või kandidaatidele ei olnud

tagatud kandideerimisel võrdseid võimalusi. Sellist järeldust ei ole õige teha ainuüksi

asjaolust, et kaebaja ei osutunud valituks. Tuleb arvestada, et kandidaatide vastavusele

hinnangu andmisel teeb komisjon prognoosotsuse, lähtudes sellest, kui tulemuslikult

eeldatavasti tuleb kandidaat toime ametikohal teda ootavate ülesannetega. Komisjon

koosneb ametiisikutest, kes annavad hinnangu eelnevalt teatavaks tehtud kriteeriumite

alusel. Komisjon teeb otsuseid, tuginedes oma liikmete senisele kollektiivsele kogemusele

ja teadmistepagasile. Ehkki hinnangute andmine kandidaadi vastavusele ja nende vahel

valiku tegemine hõlmab paratamatult teatud subjektiivsuse elemente, aitab otsuse

objektiivsust parimal viisil tagada organi kollegiaalsus ning otsuste langetamine

häälteenamusega. See ei tähenda siiski, et komisjoni otsuste objektiivsus või põhjendatus

peaks olema vähem tagatud kui ainuisikulise otsustamise korral.

36. Vähetähtis ei ole ka see, et RVastS § 7 lg-s 1 sätestatakse põhimõte, et avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud kahju ei hüvitata juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohese

õiguskaitsevahendi kasutamisega (nt haldusakti vaidlustamine vaide- või

kohtumenetluses, samuti kirjaliku pöördumise esitamine põhjendamiskohustuse rikkumise

kohta, mis suunaks haldusorganil edaspidistel konkurssidel vältima varasemaid vigu). See

tähendab, et isikul lasub kohustus võtta tarvitusele abinõud ning tegutseda aktiivselt enda

õiguste ja huvide kaitsel. Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktika kohaselt võib

kahju hüvitamine olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju

tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või

vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi

olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei

olnud mõjuvaid põhjusi (vt Riigikohtu 21.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-10, p 12).

Olukorras, kus õiguskaitsevahendi olemasolu võis olla isiku jaoks ebaselge või selle

kasutamise vajalikkus raskesti ettenähtav, võib olla põhjendatud hüvitise vähendamine (vt

Riigikohtu 18.11.2004 otsus asjas nr 3-3-1-33-04, p-d 14,15 ja 19.03.2002 otsus asjas nr

3-3-1-11-02, p 16). Kohtu kohustus on seda hüvitusnõude lahendamise käigus kontrollida.

10(13)

3-22-1337

37. Vaidlus puudub, et kaebaja ei pöördunud 17.06.2019 protokollilise otsuse nr 2 ja

17.12.2020 protokollilise otsuse nr 3 vaidlustamiseks haldusorgani ega kohtu poole.

Kaebaja ei nõudnud komisjonilt ka selgitusi ega põhjendusi tehtud valiku ja otsuste kohta,

mis on konkurssidel tavaline praktika. Seega ei teinud kaebaja mõistlikult võimalikku, et

kahju tekkimist vältida või kahju suurust vähendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et

praegusel juhul ei viita miski sellele, et esmased õiguskaitsevahendid ei oleks saanud olla

nende kasutamisel tulemuslikud. Haldusorgan on kaebaja ees 10.05.2022 vabandust

palunud, tunnistades eksimust ja lubades oma praktikat muuta. On põhjendatud eeldada, et

juhul kui kaebaja oleks kasutanud õiguskaitsevahendit juba 2019. a konkursi järel, oleks

vastustaja lõpetanud õigusvastase tegevuse, s.o täitnud põhjendamiskohustust edaspidi

kooskõlas HMS §-ga 56.

38. Eespool märgitust tulenevalt ei ole kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja

halduskohus on jätnud selle õigesti rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused, mis

käsitlevad RVastS § 9 alusel mittevaralise kahju nõude eeldusi (otsuse p 14), tuleb

otsusest välja jätta, sest sellise kahju hüvitamist kaebaja ei nõudnud.

Kahju hüvitamine VõrdKS alusel

39. Kaebaja nõuab hüvitist diskrimineerimise eest (VõrdKS § 24 lg-d 1 ja 2). Kaebaja

hinnangul on tal tekkinud diskrimineerimise tõttu varaline kahju (saamata jäänud tulu) ja

lisaks soovib kaebaja, et kohus määraks talle mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku

rahasumma.

40. VõrdKS §-s 24 sätestatud nõue aegub VõrdKS § 25 kohaselt ühe aasta jooksul arvates

päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Seega

siinses asjas saab hinnata vaid seda, kas kaebajal tekkis diskrimineerimise tulemusena

kahju konkursil, mis kuulutati välja 21.12.2021.

41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VõrdKS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeõiguse

eeldused täidetud. Diskrimineerimise alusel esitatud nõude rahuldamiseks ei piisa

vastustaja toimingu või õigusakti õigusvastasusest, vaid lisaks peab olema tõendatud ka

kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine vähemalt ühe VõrdKS § 1 lg-tes 1 ja 2 nimetatud

tunnuse alusel diskrimineerimise tõttu. See tähendab, et kui kaebaja väidab, et teda

diskrimineeriti etnilise päritolu tõttu, mis on üks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnustest,

siis peab olema tõendatud tema kõrvalejätmine konkursilt just tema selle faktilise asjaolu

tõttu.

42. Diskrimineerimine võib vastavalt VõrdKS § 3 lg-tele 2, 3 ja 4 olla kas otsene või kaudne.

Mõlema VõrdKS mõttes diskrimineerimise liigi ühine tunnus on, et tegemist peab olema

mitte lihtsalt ebavõrdse kohtlemisega, vaid põhjendamatu kvalifitseeritud ebavõrdse

kohtlemisega, s.t põhjendamatu vahetegemisega teatud kvalifitseeritud tunnuse alusel.

43. VõrdKS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada isikute kaitse

diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või

veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seaduse § 2 lg 1 p-dest 1 ja

2 tulenevalt on ametniku teenistusse võtmise otsustamisel keelatud inimesi

diskrimineerida nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole siinses asjas tuginenud asjaolule, mis annaks alust

väita, et teda on diskrimineeritud VõrdKS mõistes tema rahvuse (etnilise kuuluvuse) tõttu.

44. Kaebaja väitel nimetas konkursikomisjoni liige kaebajat 17.12.2020 toimunud vestluse

käigus suvesaarlaseks ja küsis, kuidas ta kavatseb „suvesaarlasena“ siin (s.t Saaremaal)

tööd tehes hakkama saada. Kaebaja väidab, et sellest nähtub tegelik põhjus, miks teda

kolmandal konkursil isegi vestlusele ei kutsutud – sest ta pole kohalik. Küsimuse alatoon

11(13)

3-22-1337

oli kaebaja hinnangul see, et kaebaja ei tea Saaremaa asjadest midagi. Kaebaja arvates on

suvesaarlane halvustav termin, tähendades inimest, kes ei ole „päris“ saarlane, vaid on

Saaremaale soetanud suvekodu ning käib Saaremaal puhkamas. Kaebaja järeldab sellest,

et teda ei valitud ametisse seetõttu, et ta ei olnud saarlane.

45. Ringkonnakohtu arvates on nendest väidetest meelevaldne järeldada diskrimineerimist

rahvuse (etnilise kuuluvuse) tõttu. Suvesaarlaseks kutsutakse tavalises kõnepruugis

inimest, kes ei ela saarel püsivalt, aasta ringi, ning see ei ole seotud inimese etnilise

päritoluga, tema keele, rahvusega. VõrdKS kohaldamisalase kuuluks näiteks olukord

juhul, kui kelleltki oleks konkursivestlusel küsitud, kuidas ta kavatseb venelasena,

soomlasena vms Saaremaal sotsiaalosakonna juhatajana hakkama saada. Seepärast on

praeguses asjas vaidlusaluseks küsimuseks see, kas valla sotsiaalosakonna juhataja

ametikoha täitmiseks korraldataval konkursil on lubatav käsitleda ning võtta kandidaadi

hindamisel arvesse asjaolu, et ta ei ole püsivalt (pikemalt) elanud teenistuskoha läheduses.

Tegemist võib olla ATS, kuid mitte VõrdKS rikkumisega.

46. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud objektiivseid asjaolusid, mille alusel saaks

pidada usutavaks kaebaja ebavõrdset kohtlemist ainuüksi seetõttu, et tema varasem

elukoht oli Tallinnas, mitte Saaremaal. Neid asjaolusid ei kinnita kaebaja halduskohtule

esitatud tõendid ega ka asjaolu, et kaebaja ei pääsenud 2021. a konkursil

dokumendivoorust edasi. Asjaolu, et 07.07.2022 tutvustatakse ajalehes Saaremaa Teataja

vallavalitsuse nelja uut töötajat, kellel on seos Saaremaaga (dtl 128), ei tõenda samuti, et

2021. a konkursil koheldi kaebajat halvemini ainuüksi tema elukoha tõttu.

Ringkonnakohtu hinnangul on loogiline, et Saaremaa ametiasutustesse kandideerivad

eeskätt inimesed, kellel on Saaremaaga suurem seotus ning sellest iseenesest ei ole

põhjendatud teha järeldust, et muid kandidaate jäetakse ilma võimalusest osaleda

konkursil võrdsetel alustel. Muu hulgas kinnitab seda, et 2019. a, 2020. a ja 2021. a

konkurssidel on ametisse nimetatud ka mittekohalikke (dtl 236 jj, 268 jj, 295 jj).

47. Kaebaja nõue VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 alusel varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

jääb rahuldamata.

Keelamiskaebus

48. Kaebaja on palunud halduskohtule esitatud kaebuses keelata kaebaja edaspidine

diskrimineerimine.

49. Keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3, § 45 lg 1) on olemuselt kohustamiskaebuse eriliik.

Nagu kohustamiskaebuse puhul, peavad ka keelamiskaebuse lubatavuse ja rahuldamise

eeldused (vt lisaks HKMS § 5 lg 1 p 3 ja lg 3; RVastS § 5 lg 1; Riigikohtu 21.10.2021

otsus nr 3-20-286, p 11; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p-d 21–22) olema üldjuhul

täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse

tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord enam keelata vastustajal

haldusakti andmist või toimingu tegemist (sh kui pole põhjust arvata, et vastustaja üldse

kavatseb kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti anda või toimingut teha), tuleb kaebus jätta

keelamisnõude osas rahuldamata. Kuivõrd siinsel juhul ei ole tõendamist leidnud kaebaja

diskrimineerimine ega muul viisil ebavõrdne kohtlemine, ei ole ka põhjust eeldada, et

vastustaja kavatseb kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti anda või toimingut teha, seda

sõltumata asjaolust, et 2023. aastal toimunud konkursil ei osutunud kaebaja samuti

edukaks. Kohustamiskaebus jääb rahuldamata. Kui kaebaja leiab, et mõnel konkursil

rikutakse tema õigusi, on tal õigus esitada kaebus selle konkursi tulemuste peale.

Menetluslikud otsustused

12(13)

3-22-1337

50. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 30.06.2023 otsuse resolutsioon muutmata. Otsuse põhjendusi tuleb muuta

vastavalt käesolevas otsuses märgitule.

51. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

52. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Haldusorgan ei ole

menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka

tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)