3-23-1977/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1977

Haldusasi

OÜ SÄNNA kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja OÜ SÄNNA, esindaja v.adv Madis Uusorg

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja J.F

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ SÄNNA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 02.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ SÄNNA apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

27.12.2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2024 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ SÄNNA käibemaksu ja tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuni–juuli 2022.

3-23-1977

Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud on kajastatud 20.06.2023 kontrolliaktis nr 12.2-3/060704-4.

2. Maksu- ja Tolliamet koostas 09.08.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/060704-6, millega

kohustas OÜ-d SÄNNA tasuma maksusumma 2720 eurot.

Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebaja soetanud arvetel nr 2220 ja nr 2239 nimetatud teenuseid

Enviromental Services OÜ-lt ning seetõttu puudus kaebajal õigus kajastada nendel märgitud

käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. Esitatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) §

37 nõuetele. OÜ SÄNNA juhatuse liikme A.H kirjavahetus Cga Viberis ei tõenda tehingute

toimumist Enviromental Services OÜ-ga. Enviromental Services OÜ tegevusala ei ühti

osutatud teenusega ja tal puudus majandustegevus. Enviromental Services OÜ-lt soetatud

teenust teostasid tegelikkuses tundmatud kolmandad isikud või kaebaja ise. A.H selgitused

on üldsõnalised ja ebausaldusväärsed ega ole piisavad tehingute toimumise kinnitamiseks.

3. OÜ SÄNNA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.08.2023 maksuotsuse nr

12.2-3/060704-6 tühistamiseks.

Kaebaja sai teenuse Enviromental Services OÜ-lt. Maksuotsuses puuduvad otsesed tõendid,

mis viitaksid sellele, et kaebaja oleks teadlik olnud sellest, et viimistlustööde teostajaks ei

olnud Enviromental Services OÜ. Kaebaja veendus, et Enviromental Services OÜ on

registreeritud käibemaksukohustuslasena, kuid tema tegevuse tegelikku tausta ei olnud

kaebajal võimalik tuvastada. Kaebaja suhtlus Cga Viberi rakenduses tõendab, et tööd on

tegelikkuses tehtud. Arved tulid kaebajale Enviromental Services OÜ ametlikult e-postilt ja

olid juhatuse liikme allkirjastatud. Kaebaja teadis C varasemast ning kirjaliku lepingu

sõlmimisel ei oleks olnud tööde mahu tõttu mõtet. MTA enda kogutud tõendid kinnitavad, et

C oli seotud Enviromental Services OÜ-ga. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks

teadnud, kuidas toimub raha liikumine Enviromental Services OÜ ja C vahel ja seal toimunud

võimalikust maksupettusest.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.12.2023 otsusega kaebuse tulumaksu puudutavas

osas ning jättis käibemaksu puudutavas osas kaebuse rahuldamata.

Enviromental Services OÜ 01.06.2022 arvel nr 2220 ja 05.07.2022 arvel nr 2239 kajastatud

tööd olid tegelikkuses tehtud, kuid mitte Enviromental Services OÜ poolt. C ja A.H

vestlusest Viberis nähtub, et C organiseeris Neeme 48 objektile siseviimistustööd. Vestlus on

põhjalik ja detailne, seal on käsitletud nii tellimust, materjalide hankimist kui lõpu poole ka

tellija nördimust töö kvaliteedi üle. Arutelu ei toimu selle üle, milliseid töid panna arvele,

vaid selle üle, millises summas ja ulatuses saab arve juba esitada, st millise osa saab lugeda

akteerituks ehk vastu võetuks (milline protsent kokkulepitud töödest kuulub tasumisele).

Selline arutelu on tavapärane ega viita sellele, et arvele kavatsetaks kanda tegelikkuses aset

leidmata töid. See vestlus ei ole loodud kunstlikult maksuhalduri jaoks, et veenda teda tööde

toimumises. Samuti nähtub vestlusest, et täiendavalt suheldi ka telefoni teel. Vestlusest

nähtub samas, et kaebaja jälgib hoolega, et ta ei peaks maksma midagi, mida reaalselt

(korrektselt) tehtud ei ole. Selliste tööde kohta ei pea tingimata olema kirjalikku lepingut

(ehkki see oleks parem garantiitööde teostamiseks). Kuna tööde maht ei olnud suur, ei saa

kirjaliku lepingu puudumisest automaatselt järeldada lepingulise suhte puudumist. Ka ei ole

vaidlust selles, et kaebaja tasus vaidlusalused arved. Kuna tellija tasus vaid vastuvõetud tööde

eest, oli see talle piisav garantii, et tööd saavad ka tegelikkuses korrektselt tehtud. Seega võib

tõdeda, et C tegi arvete väljastamise ajal kaebaja tellimusel siseviimistlustöid mingite enda

organiseeritud töömeestega.

2(7)

3-23-1977

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile,

kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed (Riigikohtu 17.03.2015

otsus nr 3-3-1-76-14, p 16). Riigikohus on leidnud, et teenuse kirjeldus peab olema piisavalt

üksikasjalik, et tagataks teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus.

Arvetel ei ole viidet ühelegi dokumendile, kus oleks kirjas tööde loetelu. Ometi ei saa Viberi

vestluse tõttu väita, et töid ei ole üldse teostatud. Vestlus ei asenda detailsuselt ja ülesehituselt

tööde vastuvõtmise akti, ometi sisaldub selles konkreetset infot selle kohta, mis töid ja kus

teostati (juures on palju fotosid), nähtub tavapärane tööde tegemise kooskõlastamine ning

probleemide tekkimisel ka tellijapoolne rahulolematus ja teenuse tellimise lõpetamine. A.H

on selgitanud maksuhaldurile, et tööd olid krohvimis- ja maalritööd koos

ettevalmistustöödega ning see väide on Viberi vestluse ja seal olevate fotodega kooskõlas.

Tööde tegelikkusele viitab eelkõige see, et erinevalt fiktiivsest arvest, kus arve saaja on ise

huvitatud sellest, te arve oleks suures summas, käitub kaebaja vastupidiselt. Kaebajale on

oluline, et ta ei tasu arvet suuremas summas, kui on reaalselt tehtud tööd ning sel teemal on

Cga korduvalt vahetatud eriarvamusi. Samuti ei olda fiktiivse arve puhul reeglina huvitatud

sellest, millised täpsemalt on maksetingimused, kuid kaebaja heidab ette isegi ebaõige

maksepäeva lisamist. Kõik see näitab, et arve on väljastatud tegelikult tehtud tööde kohta.

Arved on ehitustööde maksumust arvestades väikesed, arvete koostamisele eelnes arutelu

tellija ja teostaja vahel, kus tellija soovis arvet väiksemas summas ja pikema maksetähtajaga,

Viberi vestlusest on näha tööde teostamine koos fotodega ja vestluse põhjal saab öelda, et see

kajastas tegelikult tehtud töid.

Küsimus on aga selles, keda C esindas kaebajaga suhtlemisel. A.H on selgitanud MTA-le, et

on teinud varem Cga koostööd. Ettevõtte tausta kontrollides teatmik.ee-st oleks kaebaja

pidanud märkama, et Enviromental Services OÜ tegevusala on lillede ja taimede hulgimüük,

mitte ehitustegevus, ning et seda äriühingut ei esinda C: ta ei olnud juhatuse liige ja tal ei

olnud juhatuse liikme volitust. Maksuhaldurile selgitusi andes kinnitas C ka ise, et tal puudus

õigus esindada Enviromental Services OÜ-d. Kaebaja juhatuse liige ei olnud C esindusõigust

kontrollinud. Seega tegutses ta vähemalt raske hooletusega. See on piisav alus mitte lugeda

kaebajat heauskseks tellijaks ja määrata talle tasumiseks käibemaks.

Kontrolliaktis on veenvalt näidatud, et Enviromental Services OÜ-l puudus kontrolliperioodil

majandustegevus, tema kontol ei tehtud tavapärasele majandustegevusele viitavaid

ülekandeid, vaid raha kanti kohe edasi teiste isikute kontodele ja võeti kohe välja, töötajaid ei

olnud, tegevusala ei sarnanenud kuidagi üldehitustöödele (taimede hulgimüük), peale

maksuhalduri esimest pöördumist 28.10.2022 sai juhatuse liikmeks W, kes on maksuhalduri

pikaajalise kogemuse järgi variisik probleemsetes äriühingutes. Enviromental Services OÜ

kontole 06.06.2022 laekunud raha kanti samal päeval edasi Green OBJ OÜ kontole, mille

juhatuse liige oli Q ja osanik C. Green OBJ OÜ arvelduskontolt kantakse raha samal päeval C

arvelduskontole. Enviromental Services OÜ kontole 12.07.2022 laekunud raha kanti samal

päeval edasi Laohooldus OÜ kontole, kust kanti raha edasi Green OBJ OÜ arvelduskontole

ning võeti samal päeval sularahas välja. Seega kasutati Enviromental Services OÜ-d siin vaid

juriidilise kehana, kelle nimel arveid esitada. Kuna kaebaja jättis C esindusõiguse

kontrollimata, ei saa ta end vabandada asjaoluga, et ei pidanud teadma, et tema

tehingupartneriks ei olegi Enviromental Services OÜ.

Tulumaksu määramise osas on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole sisuliselt

kaalunud hindamise võimalikkust. Maksuotsus tuleb seetõttu tulumaksu osas tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3(7)

3-23-1977

5. OÜ SÄNNA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega kohus

jättis kaebuse käibemaksu puudutavas osas rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada

tema halduskohtule esitatud kaebus ka selles osas.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et arvetel kajastatud teenuse osutajaks oli Enviromental

Services OÜ, mille esindajaks tehingutes oli C.

Maksumenetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks olnud teadlik, et arvetel kajastatud

teenust ei osutanud Enviromental Services OÜ. Kuigi kohus leidis, et teenust ei osutanud

Enviromental Services OÜ, ei ole kohus võtnud seisukohta, kas kaebaja oli nimetatud

asjaolust teadlik või mitte. Kohus viitab eelkõige kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisele.

Äriühingu tausta kontrollides ei pöörata praktikas tähelepanu äriregistris kajastatud

tegevusalale, kuna seal kajastatakse äriühingu peamine tegevusala. Äriühingul võib olla teisi

tegevusalasid. Äriühingu peamine tegevusala määratakse äriregistris automaatselt viimase

esitatud majandusaasta suurima näidatud tegevusala müügikäibe järgi. Tehingute tegemise

ajal oli Enviromental Services OÜ viimane esitatud majandusaasta aruanne 2019. a kohta.

Seega kajastas tegevusala info ligi kahe ja poole aasta vanust teavet. Seega ei pidanud

teatmik.ee-st nähtav info tegevusala kohta tekitama kaebajas kahtlust selles, kas teenuse

osutajaks on Enviromental Services OÜ.

Kohus leidis õigesti, et kaebaja ei kontrollinud enne tehingut, kas Cl on Enviromental

Services OÜ esindusõigus. Ta ei teinud seda põhjusel, et tehingu maht oli sedavõrd väike ja ta

oli varem oma majandustegevuses Cga kokku puutunud ning mingeid probleeme ei esinenud.

Kohus omistab esindusõiguse kontrollile enne kokkuleppe sõlmimist ebamõistlikult suure

tähenduse. Tehingute tegemise ajal veendus kaebaja C esindusõiguse olemasolus ja vaidlust ei

saa olla selles, et Cl oli kokkuleppe sõlmimise ajal esindusõigus või see kiideti esindatava

poolt heaks tehingu tegemise ajal. Teenuse eest esitatud arved on kaebajale edastatud

Enviromental Services OÜ e-posti aadressilt, mis kajastub äriregistris tema ametliku

sidevahendina. Kuna arved pärinevad Enviromental Services OÜ ametlikult e-posti aadressilt,

siis puudub ilmselgelt alus kahelda, et Cl oli äriühingu esindusõigus. Lisaks ei saa

tähelepanuta jätta asjaolu, et arved on allkirjastanud äriühingu toonane juhatuse liige Z.

Volituse saab lugeda antuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 alusel. Isegi

kui väita, et puuduvad tõendid, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli Cl Enviromental Services

OÜ esindusõigus, siis kiitis Enviromental Services OÜ ja selle toonane juhatuse liige arve

väljastamisega tehingu heaks (TsÜS § 129 lg 1). Ilmselt tekkis kaebajal veendumus C

esindusõiguse olemasolus hiljemalt esimese arve saamisega, mis kandis juhatuse liikme

allkirja ja pärines äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressilt, mis kinnitas, et Cl oli

esindusõigus. Seega esindusõiguse olemasolu kohta kirjaliku volituse küsimine enne

kokkuleppe sõlmimist (läbirääkimiste ajal) ei oleks olukorda sisuliselt kuidagi muutnud.

Arvestades asjaolusid, oleks ilmselt volikiri kaebajale ka esitatud.

See, kas Enviromental Services OÜ-l oli reaalne tegevus kaebajale teenuste osutamise ajal, ei

oma tähtsust, kui tuvastatakse, et kaebaja ei olnud võimalikust maksuõigusrikkumisest

teadlik. Kohtuotsuses tuvastatud asjaolud viitavad, et Cl oli tihe seos Enviromental Services

OÜ-ga ning ka esindusõigus. Kohus tuvastas, et kaebaja poolt temale osutatud teenuse eest

makstud tasud liikusid erinevate ülekannete tulemusena Green OBJ OÜ arvelduskontole,

mille osanikuks oli C ning sealt liikusid edasi C kontole või võeti sularahas välja. Juhul kui Cl

puudunuks Enviromental Services OÜ esindusõigus ja kaebaja jaoks ei oleks

tehingupartneriks olnud Enviromental Services OÜ, ei oleks äriühing arvete tasumisel seda

raha edasi kandnud, vaid see oleks kaebajale tagastatud. Seda aga ei toimunud. Asjaolu, et

raha liikus ühel juhul lõpptulemusena C kontole ja teise juhul äriühingu kontole, mille osanik

4(7)

3-23-1977

ta oli ja kust raha sularahas välja võeti, kinnitab C märkimisväärset rolli Enviromental

Services OÜ-s ja esindusõigust.

Kaebaja tegutses vaidlusaluse tehingu asjaolusid ja tingimusi arvestades äris tavapärase

hoolsusega ega rikkunud hoolsuskohustust. Kohtupraktikast tuleneb, et ostja on tegutsenud

heas usus, kui ta eeldas, et teenuse osutajana arvel märgitud isik on ka tegelik teenuse osutaja

ja kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja

isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka

kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või

tavapäraseid tingimusi (RKHKo 3-3-1-52-03, p 12). Näiteks suure maksumusega keerulise

töö tegemiseks lepingut sõlmides tuleks otsustada ehitaja kogemuste, oskuste, võimaluste ja

vastutuse üle ning kui selgub, et alltöövõtja asemel teeb töid keegi teine ning sellele ei pöörata

tähelepanu, siis on tegemist äris tavapärase hoolsuse järgimata jätmisega (RKHKo 3-3-1-49-

13, p 17). Isegi kui nõustuda, et Enviromental Services OÜ-l puudus tavapärane

majandustegevus, puuduvad igasugused tõendid või isegi viited sellele, et kaebaja oleks seda

teadnud. Samuti ei ole kaebaja jätnud tavapärast praktikat arvestades tegemata midagi sellist,

mis oleks tal võimaldanud tuvastada asjaolu, et teenust ei osutanud Enviromental Services

OÜ.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata

ning halduskohtu otsus muutmata.

Seoses kaebaja väitega, et ta ei pidanud tööde väikse mahu tõttu kirjalikku lepingut

vajalikuks, leiab maksuhaldur, et 850 m2

ulatuses siseviimistlustöid ei saa pidada

väikesemahuliseks. Teenuse maht osutus lõpuks väikseks sellepärast, et kaebaja ei olnud rahul

selle kvaliteediga. Ebaõige on seisukoht, justkui ei eelda väikesemahuline töö korrektset

maksuarvestust ega tegeliku teenuse osutaja kindlaks tegemist. Tallinna Halduskohus on

14.01.2022 otsuses nr 3-20-1934 leidnud, et kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb

tuvastada ka see, et tema nimel tegutseval inimesel on esindusõigus. Vastasel juhul ei ole

inimese tegevust alust omistada sellele juriidilisele isikule. A.H ja C Viberi vestluses arutati,

mida kirjutada arvele. See näitab, et Enviromental Services OÜ ei olnud teenuse osutaja.

Viberi kirjavahetusest ei tule välja ühtegi viidet sellele, et Enviromental Services OÜ oleks

teenuse osutaja.

Halduskohus leidis õigesti, et teatmik.ee-st nähtav info tegevusala kohta oleks pidanud

tekitama kaebajas kahtluse, kas teenuse osutajaks on Enviromental Services OÜ.

Enviromental Services OÜ tegevusala on lillede ja taimede hulgimüük, mitte aga

ehitustegevus. Ehitustegevus oli ettevõttel märgitud üksnes 2016–2017. aastal. Samuti oleks

kaebajale silma jäänud ettevõttes tihe juhatuse liikmete vahetus, mis ei ole tavapärane ja oleks

pidanud tekitama küsimusi. Samuti näeb teatmik.ee-st, et Enviromental Services OÜ on

deklareerinud minimaalselt töötasu ja sedagi mitte iga kuu, mis peaks samuti viitama

asjaolule, et äriühing ei ole usaldusväärne. Jättes tegelikult kontrollimata C seotuse

Enviromental Services OÜ-ga ja usaldades eespool märgitud ettevõtte tausta, ei olnud seega

kaebajal oluline teada, kes on tegelik teenuse pakkuja. Kaebaja ei ole uurinud Enviromental

Services OÜ võimekust osutada ehitusteenust. Selline ükskõiksus ja pealiskaudsus on

iseloomulik olukorrale, kus ostjale on teada, et arvele märgitud äriühing ei ole tegelik teenuse

osutaja. Enviromental Services OÜ pole ka järgnevatel aastatel esitatud majandusaasta

aruannetes märkinud oma tegevusalaks ehitust. 05.07.2022 kuupäevaga vormistatud arve nr

2239 parandamine näitab, et Enviromental Services OÜ juhatuse liige ei tea kaebajale

osutatavast teenusest tegelikult midagi. Vastasel korral oleks juhatuse liige teadnud, et arvel

peab olema märgitud akteerimise maht, nii nagu kaebaja oli Clt nõudnud. Seega ei ole

põhjendatud kaebaja järeldused, mida ta teeb asjaolust, et arved saadeti talle Enviromental

Services OÜ e-postilt. Enviromental Services OÜ toonane juhatuse liige ei kiitnud

5(7)

3-23-1977

vaidlusaluste arvetega ja e-kirjadega tehingut heaks TsÜS § 129 lg 1 järgi. Enviromental

Services OÜ juhatuse liikmeks sai hiljem isik, keda on kasutatud erinevates varifirmades, mis

müüsid klientidele võltsarveid. Enviromental Services OÜ kohta oli ettevõtjatele teada, et

selle kaudu osutatakse „arvekirjutamise teenust“ ning tal puudub tegelikkuses

majandustegevus. A.H tasub oma varasema äriühingu maksuvõlga maksukorralduse

seaduse (MKS) § 42 alusel, mistõttu pidanuks ta olema eriti hoolikas oma majandustegevuse

korraldamisel. Oma hoolsuskohustuse täitmata jätmine oli kaebaja enda risk.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Apellant on paljuski korranud esimese astme kohtule esitatud

seisukohti, mille halduskohus on õigesti ümber lükanud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4).

Asjaolu, et apellant ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei tähenda, et halduskohus oleks

eksinud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

8. Halduskohus tuvastas, et Enviromental Services OÜ ei osutanud kaebajale arvetel

näidatud teenuseid (otsuse p-d 34 ja 42) ning kaebaja pidi olema sellest teadlik, s.o ta oli

raskelt hooletu (otsuse p 41). Halduskohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikkunud

menetlusnorme. Kuna maksuotsus on käibemaksu osas piisaval määral põhjendatud, lasub

maksukohustuslasel MKS § 150 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti. Kaebaja ei ole seda teinud.

9. KMS § 29 lg 1 kohaselt saab asjaomasel perioodil arvestatud käibemaksust maha arvata

sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt

teiselt käibemaksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele

kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise

või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete

kohase arve alusel. Seega peab sisendkäibemaksu mahaarvamiseks olema teenus tegelikkuses

saadud arvel näidatud käibemaksukohustuslaselt. Järeldus, et ostja pidi teadma, et teenuse

osutajaks ei ole arvel näidatud isik, võib tugineda nii kaudsetele tõenditele kui ka

hoolsuskohustuse rikkumisele (nt Riigikohtu 21.11.2018 otsus nr 3-12-1360, p 29).

Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-52-03 (p 12), et ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas,

et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ja ta on üles näidanud äris

nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse

ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja

teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi.

10. Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, mille põhjal kujunes tal veendumus, et Cl oli volitus

tegutseda Enviromental Services OÜ nimel või huvides. Pole tõendatud, et kaebaja oleks

teinud enne tehingute toimumist mingeid toiminguid, et veenduda C volituses esindada seda

äriühingut või vahendada tema teenust. Oletuslik ja ebaveenev on kaebaja väide, et kui ta

oleks neid tõendeid küsinud, siis küll need oleks esitatud. Enviromental Services OÜ oli

kaebajale varasemast tundmatu, kuid ta ei uurinud enne tehingute tegemist äriühingu

võimekust osutada ehitusteenuseid. Kaebaja esindaja märkis MTA-le antud seletustes, et on

teinud varem koostööd Cga, kuid jättis vaatamata lubadustele selle kohta tõendid esitamata.

Erinevalt apellandist ei leia ringkonnakohus, et maksuhalduri enda kogutud tõendid

kinnitavad C seotust Enviromental Services OÜ-ga – kontrolliaktist nähtub vaid see, et Cga

seotud Green OBJ OÜ konto kaudu liikus teenuse eest makstud raha lõpuks C kätte.

Maksuhaldur ja halduskohus tuginesid põhjendatult sellele, et lisaks esindusõigust tõendavate

6(7)

3-23-1977

dokumentide esitamata jätmisele oleks kaebajal pidanud avalikult kättesaadavate andmete

põhjal tekkima kahtlus, kas Enviromental Services OÜ ikka osutab ehitusteenuseid ning

sellest tulenevalt hakkab seda C vahendusel siinsel juhul osutama ka kaebajale. Teenuse

osutamise kohta ei koostatud muid dokumente peale arvete. Nendegi põhjal ei ole

identifitseeritav kaebajale osutatud teenuse täpne sisu ja maht. Oluline on see, kuidas kaebaja

täitis hoolsuskohustust lepingu sõlmimise ajal, mistõttu pole tähtis, et kaebaja ütles tööde

käigus lepingu üles ning tööd tehti lõpuks väiksemas mahus kui esialgu kokku lepitud 850 m2

ulatuses siseviimistlustöid. Kui töid oleks tehtud esialgu kokku lepitud ulatuses, poleks olnud

tegemist väikese mahuga. Asjaolu, et garantii korras tööde hiljem tegemine, leppetrahvi vms

sissenõudmine võib mõnikord osutuda keerukaks ja majanduslikult ebaotstarbekaks, ei

tähenda, et ehitusettevõtja ei võta tavaliselt mistahes meetmeid võimalike vaidluste puhul oma

huvide tagamiseks. Tuleb nõustuda MTA-ga, et selline ükskõiksus ja pealiskaudsus on

iseloomulik olukorrale, kus ostjale on teada, et arvele märgitud äriühing ei ole tegelik teenuse

osutaja. Asjaolu, et arve esitati Enviromental Services OÜ äriregistrisse kantud e-posti

aadressilt ja juhatuse liikme allkirjastatult, ei saa olla hoolsalt tegutseva ettevõtja jaoks

ümberlükkamatuks tõendiks, et see äriühing ongi tegelik teenuse osutaja.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

poolte endi kanda.

12. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed

tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)