3-23-2392/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2392

Haldusasi

X.E kaebus Eesti Töötukassa 19. oktoobri 2023. a ja

31. oktoobri 2023. a kirjade õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.E

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja E.I

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.E apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X.E apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2024. a otsuse

peale haldusasjas nr 3-23-2392 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (ETK) tuvastas 07.08.2023 otsusega nr TVH/23/029565 X.E-l

puuduva töövõime ning määras 10.08.2023 otsusega nr TVT/23/042847 taotlejale perioodiks

22.05.2023–21.05.2028 töövõimetoetuse 18,60 eurot kalendripäeva eest.

2. X.E esitas ETK-le 18.10.2023 pöördumise, milles märkis, et tal tuleb lähiajal minna

mitmeks kuuks Venemaale, kus tal ei ole rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu võimalik

kasutada pangakaarte, et saada kätte tema Leedu pangakontole laekuvat töövõimetoetust, ning

palus ETK juhiseid, kuidas ta peaks sellises olukorras käituma, et saada kätte tema ainsaks

sissetulekuks olev töövõimetoetus. Täiendavalt palus X.E 19.10.2023 kirjas ETK-lt selgitust,

kas tal on probleeme Venemaal posti teel kodusele aadressile raha saamisega.

3-23-2392

3. ETK viitas 19.10.2023 vastuses töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg-s 2

sätestatule ning selgitas, et TVTS § 17 lg 2 p 3 võimaldab maksta toetust kojukandena Eesti

territooriumil.

4. X.E esitas ETK-le 30.10.2023 taotluse maksta TVTS § 17 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel

töövõimetoetust tema kodusele aadressile Usbekistanis, kuna ta elab väikeses Brichmulla

külas ja peaks iga kord raha kättesaamiseks sõitma lähima sularahaautomaadini jõudmiseks

rohkem kui 60 km eemal asuvasse Gazalkenti linna. Taotleja viibib Usbekistanis alates

01.09.2023.

5. ETK selgitas 31.10.2023 vastuses, et töövõimetoetuse maksmist reguleerib TVTS § 17.

Isiku soovil makstakse TVTS § 17 lg 2 p 3 kohaselt töövõimetoetust kojukandena saaja kulul

(alates 01.05.2023 on posti teel kojukandena maksmise kulu Eestis AS Hansab hinnakirja

alusel 8,80 eurot). Teatud juhtudel on võimalik töövõimetoetust maksta posti teel

kojukandena Eestis ja selleks tuleb esitada põhjendatud taotlus. Kojukannet saab taotleda

sügava puudega inimene, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele

pangateenus on raskesti kättesaadav.

See regulatsioon on kehtestatud riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 36 lg 5 eeskujul (vt TVTS-i eelnõu seletuskiri).

Töövõimetoetuse maksmine kojukandena välisriiki on seaduses välistatud ning seda ei

teostata Euroopa Liidu liikmesriikides ega ka kolmandates riikides.

6. X.E esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2023 kaebuse, mille nõueteks jäid taotlused

tuvastada ETK 19.10.2023 ja 31.10.2023 vastuste õigusvastasus. ETK keeldumine maksta

kaebajale töövõimetoetust kulleriga kojukandena tema kodusele aadressile välisriigis (sh

Usbekistanis või Venemaal) on vastuolus TVTS § 17 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3, sest nimetatud

sätetest ei tulene, et toetuse maksmine kojukandena saab toimuda ainult Eesti territooriumil.

Töövõimetoetus kanti varem kaebaja ema pangakontole, kes saatis selle kaebajale välismaale

rahvusvaheliste rahaülekandesüsteemide MoneyGram või Western Union vahendusel. Praegu

laekub töövõimetoetus kaebaja Leedus avatud isiklikule pangakontole. Kaebaja oli sunnitud

reisi Venemaale edasi lükkama, sest seal ei ole võimalik kasutada Euroopa Liidus väljastatud

pangakaarte ega rahvusvahelisi rahaülekandesüsteeme. Venemaale minek on kaebajale

oluline, et ta saaks jätkata suhtlemist tüdruksõbraga ja valmistuda pulmadeks. Kesk-Aasia

riikides (nt Kasahstanis) esineb sageli ka probleem, et sularahaautomaatides puudub

väljavõtmiseks vajalik sularaha. Tasumata trahvide tõttu võidakse kaebaja Leedu pangakonto

varsti arestida, nagu on kohtutäiturid arestinud kaebaja kontod Eestis. Varasema kogemuse

põhjal on töövõimetoetuse laekumine arestitud kontole problemaatiline, sest kohtutäiturid

peavad esmalt kogu summa kinni ja vabastavad raha alles pärast neile dokumentide saatmist,

et tegemist on kaebaja ainsa sissetulekuga. Leedus oleks seda keelebarjääri tõttu peaaegu

võimatu saavutada. Vastustaja ei ole TVTS § 17 lg 3 kohaldamisel arvestanud kaebaja

terviseprobleeme, mis ei võimalda tal valuta kõndida pikki vahemaid ega ka ühe koha peal

istuda või seista (nt pangas järjekorras või rahvarohkes ühistranspordis).

7. Eesti Töötukassa palus 13.02.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata. TVTS § 17 lg-d

2 ja 3 sätestavad ammendava loetelu töövõimetoetuse maksmise viisidest. Ehkki TVTS § 17

lg 2 p 3 ei sisalda täpsustust, et kojukandeteenust osutatakse vaid Eesti piires, on see selgelt

tuletatav normide koosmõjust. TVTS § 2 lg 1 järgi on Eesti riigilt õigustatud töövõimetoetust

saama üksnes Eestis elav isik. Seega saab loogiliselt järeldada, et ka toetuse kojukandeteenus

saab toimuda vaid Eesti piires. Lahkudes elama teise riiki, kaob isikul õigus saada Eesti riigilt

toetust, olenemata tema kodakondsusest. Seetõttu ei teki ETK-l kohustust toetust muusse riiki

kojukandena välja maksta. Erandina, kui isik viibib Eestist ajutiselt eemal (TVTS § 2 lg 2), on

võimalik toetust maksta tema välisriigis asuvale pangakontole (TVTS § 17 lg 2 p 4).

2(6)

3-23-2392

Väljapoole Eestit elama asudes peab isik ise vastutama selle eest, kuidas ta määratud toetuse

kätte saab, ning seda ka riikides, kus võib esineda probleeme sularaha või pangateenuste

kättesaadavusega. Kaebaja ei saa tugineda TVTS § 17 lg-le 3, sest tal ei ole tuvastatud

sügavat puuet.

8. Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kuna X.E

liigub pidevalt ringi, siis ei ole võimalik otsustada kojukande konkreetsesse riiki teostamise

kohustuse üle, vaid lahendada tuleb küsimus, kas välismaale saab toetuse kojukannet teostada.

Põhiseaduse (PS) § 28 lg 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile mh töövõimetuse

korral ja abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus

töövõimetoetusele on TVTS §-s 2 märgitud isikutel. Töövõimetoetuse maksmise viisid

sätestab TVTS § 17 lg 2. Kaebaja on Eesti kodanik, kellel tuvastati 07.08.2023 otsusega

puuduv töövõime ja määrati 10.08.2023 otsusega töövõimetoetus. Sotsiaalkindlustusamet ei

ole kaebajal puuet tuvastanud, mistõttu ei ole viide TVTS § 17 lg-le 3 asjakohane. Vastustaja

ei pea TVTS § 17 lg 2 p 3 alusel korraldama kaebajale välisriigis töövõimetoetuse

väljamaksmise kojukandena. Kuigi sättes ei ole otsesõnu väljendatud, et toetuse kojukanne

saaja kulul on võimalik vaid Eestis, tuleneb see TVTS §-de 2 ja 17 koosmõjust. Asjaolu, et

kaebajal on Usbekistanis, Kasahstanis ja Venemaal pankadest raha kättesaamine raskendatud,

ei tähenda, et vastustajal oleks kohustus toimetada kaebaja välismaal viibides talle

töövõimetoetus kätte kojukandega. Eesti riigil ei ole kohustust abistada kaebajat välisriikides

pankade töökorralduse või sularaha probleemide korral, samuti juhtumitel, kui kaebaja

õigusrikkumiste tõttu on tema pangakonto arestitud. Kuigi kojukannet teostataks kaebaja

kulul, oleks vastustajale põhjendamatult koormav hakata uurima kojukande võimalusi ja

teenuseosutajate usaldusväärsust ning sõlmida selleks lepinguid kõigis riikides, kuhu kaebaja

kavatseb liikuda. Seejuures jääks ETK kanda vastutus selle eest, kui kojukande käigus läheb

raha kaduma.

Kaebaja õigused ei jää kaitseta, sest tal on endal võimalik organiseerida raha saatmine oma

asukohariiki. Näiteks võib ta paluda ETK-l kanda määratud toetus mõne sugulase või tuttava

kontole (TVTS § 17 lg 2 p 2) ja paluda temal korraldada raha kullerteenus kaebaja

asukohariiki. Sel juhul jääks vastutus raha liikumise eest (sh kasutatava kullerteenuse valik)

kaebaja kanda. Pelgalt kaebaja enda valitud elustiili tõttu ei ole põhjendatud seada

haldusorganile täiendavat koormust ja kulusid. Kuna tegemist on kaebajast tingitud

asjaoludega, peavad tema enda kanda jääma ka sellega seotud riskid ja korraldus. Kaebaja

viited liikumistakistustele ei ole tõendatud ega eluliselt usutavad, arvestades, et kaebaja reisib

pidevalt nii Euroopas kui ka Aasias. Kohus jääb 03.11.2023 määruses väljendatud

seisukohale, et välisriiki elama asudes kaob isikul õigus saada Eesti riigilt töövõimetoetust

(TVTS § 2 lg 1) ning toetuse saaja on kohustatud teavitama ETK-d kõigist töövõimetoetusega

seotud asjaoludest ja nende muutumisest (TVTS § 211 p 2). Kaebaja väitel ei ela ta alates

2018. a-st alaliselt Eestis. Sellest asjaolust tulnuks tal vastustajat teavitada ja ETK peaks

kontrollima, kas kaebajal on üldse õigus Eestist töövõimetoetust saada.

9. X.E palub 27.09.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue

otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus tõlgendas TVTS § 17 lg 2 p-s 3 sätestatut

valesti. Nimetatud norm võimaldab toetuse saajal omal kulul saada töövõimetoetust posti teel

kodusele aadressile mis tahes riigis, kui selleks on füüsiline võimalus (s.o eksisteerivad

kullerteenused). Omniva veebilehel ei ole märgitud territoriaalseid piiranguid pakkide

saatmisel. Asjakohane ei ole väide, et töövõimetoetuse posti teel välismaale saatmisel

vastutab raha kaotuse korral ETK, sest raha saatmise viisi valiku teeb töövõimetoetuse saaja.

Kohtu viited, et töövõimetoetus on nähtud ette ainult Eestis elavatele inimestele, võivad

põhjendamatult piirata töövõimetu inimese õigust vabale liikumisele (PS § 34). Ka Euroopa

3(6)

3-23-2392

Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määrusest nr 883/2004 ja 16.09.2009 määrusest nr

987/2009 tulenevalt on Eestist töövõimetoetuse saajal võimalik raha kätte saada kõigis

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides Eesti elanikega võrdsetel alustel.

TVTS § 2 lg 2 ja tulumaksuseaduse § 6 lg 1 võimaldavad sisuliselt saada töövõimetoetust

kõikjal maailmas tingimusel, et toetuse saaja ei viibi seal üle 182 päeva aastas. Jääb

arusaamatuks, miks on halduskohus pannud otsuses nii suurt rõhku asjaolule, et

töövõimetoetust võivad saada ainult Eesti elanikud ning seetõttu tuleb automaatselt

tõlgendada, et TVTS § 17 lg 2 p 3 laieneb üksnes neile inimestele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist

määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 p 5

sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust

eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud

apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid

tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel

tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest. Apellandi etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele ei

takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei

ole haldusasja lahendamisel olulised (nt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–

14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).

11. Ringkonnakohus leiab, et X.E apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel

tagastada, sest apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Apellatsioonkaebuses ei ole

toodud esile ühtegi uut faktilist asjaolu, samuti ei ole apellatsioonkaebuses esitatud

vastuväiteid halduskohtu poolt asjaolude tuvastamisele. Praegune vaidlus on üksnes

õiguslikku laadi ning taandub TVTS § 17 lg 2 p 3 tõlgendamisele. Apellatsioonkaebuses ei

ole enam tuginetud TVTS § 17 lg-le 3, mis võimaldab sügava puudega isikul teatud

tingimustel taotleda töövõimetoetuse maksmist kojukandega riigi (töötukassa) kulul, ning

kaebaja ei vaidlusta, et SKA 08.08.2023 otsusega nr P26O-2023-54086 ei tuvastatud temal

puude raskusastet. Kuna ETK 10.08.2023 otsusega nr TVT/23/042847 on kaebajale määratud

töövõimetoetus 22.05.2023–21.05.2028 ning see otsus kehtib, siis ei ole praeguse haldusasja

lahendamisel asjassepuutuv, kas kaebajal peaks tema elukorraldusest tulenevalt üldse olema

õigus töövõimetoetust saada või kas kaebaja võib olla rikkunud TVTS § 211 p-s 2 sätestatud

teavitamiskohustust. Halduskohtu otsuse p-s 15 esitatud põhjendused väljuvad vaidluse eseme

piiridest, kuid neil puudub HKMS § 180 lg 1 teise lause tähenduses iseseisev mõju kaebaja

õigustele või kohustustele. Halduskohtu otsusest ei tulene ETK-le ühtegi kohustust seoses

kaebajale töövõimetoetuse määramise otsusega. Kui vastustaja peaks alustama kaebajale

töövõimetoetuse määramise aluste esinemise kontrolli ja tunnistama selle tulemusel

10.08.2023 otsuse kehtetuks, on kaebajal võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi asjaomase

haldusakti vaidlustamisel. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kõrvale

apellatsioonkaebuses sisalduvad vastuväited halduskohtu otsuse p-le 15.

12. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldusega, et TVTS § 17 lg 2 p-st

3 ei tulene töövõimetoetuse saajale õigust nõuda toetuse maksmist kojukandena väljaspool

Eestit. Tuleb tõdeda, et ETK 31.10.2023 vastuses on TVTS-i eelnõu (Riigikogu XII koosseisu

678 SE) seletuskirjale (lk 30) tuginedes kaebajale iseenesest ekslikult selgitatud, et toetuse

kojukannet saab taotleda üksnes sügava puudega inimene analoogselt RPKS § 36 lg-ga 5.

Viimane säte on seostatav üksnes TVTS § 17 lg-ga 3, mis käsitleb toetuse maksmist

4(6)

3-23-2392

töötukassa kulul. TVTS-i eelnõu seletuskiri on selles osas eksitav. TVTS § 17 lg 2 p 3

võimaldab igaühel taotleda toetuse maksmist kojukandena tema enda kulul ja selle sätte

eeskujuks oli pigem RPKS § 36 lg 1 p 3 redaktsioonis, mis kehtis 23.11.2008–31.12.2016.

Praegu vastab sellele RPKS § 36 lg 1 osas, milles see laiendab sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse § 28 lg-s 3 sätestatud rahalise hüvitise väljamaksmise viise. Erinevalt varem kehtinud

RPKS § 36 lg 1 p-st 3 näeb kehtiva RPKS § 36 lg 1 seejuures ette, et ka pensionäri kulul

toimuv kojukanne puudutab üksnes Eestis makstud riiklikku pensioni. Alates 12.12.2022 ei

sisalda TVTS § 17 lg 2 p 3 enam täpsustust, et toetuse kojukanne toimub posti teel, sest

tegemist ei ole postiteenusega, vaid finantsteenusega (vt ka postiseaduse § 25 lg 1 p 14 ja § 36

lg 1 p 1; samuti Riigikogu XIV koosseisu 657 SE seletuskiri, lk 29). Kuna töövõimetoetuse

maksmine kojukandena ei kujuta endast pakiga sularaha saatmist, vaid sisuliselt rahasiiret (vt

ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lg 1 p 6 ja lg 3; samuti Tallinna

Ringkonnakohtu 02.09.2021 otsus nr 3-21-1021, p 22), siis ei ole asjakohane viide, et Omniva

(AS Eesti Post) veebilehe andmetel saab pakke saata üle maailma. Lisaks tuleb märkida, et

riigihanke „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 236477) tulemusel

perioodiks 14.06.2021–14.06.2025 sõlmitud kojukandeteenuse hankelepingu täitjaks on AS

Hansab, kelle hinnakirjale on viidatud ka ETK 31.10.2023 vastuses.

13. Kuigi TVTS § 17 lg 2 p 3 ei sätesta otsesõnu, et töövõimetoetust makstakse

kojukandena saaja kulul üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, viib asjaomaste õigusnormide

süstemaatiline tõlgendamine siiski sellisele järeldusele. TVTS § 2 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on

töövõimetoetuse saamise õigus seotud eeskätt püsivalt Eestis elamise või Eestis viibimisega

(st residentsusega). Seetõttu on mõistlik järeldada, et olukorras, kus seadusandja ei ole eraldi

reguleerinud toetuse väljamaksmist kojukandena välisriigis, on silmas peetud üksnes Eestit.

Sellele viitab mh TVTS § 17 lg-s 2 toodud loetelu järjestus: p-d 1 ja 2 käsitlevad toetuse

maksmist pangakontole Eestis, p 3 käsitleb toetuse maksmist kojukandena ja p 4 reguleerib

toetuse maksmist pangakontole välisriigis. Viimane kujutab endast ainsat erandlikku

võimalust toetuse maksmiseks väljaspool Eestit. Kui seadusandja oleks soovinud näha ette

võimaluse töövõimetoetuse väljamaksmiseks kojukandena ka välisriigis, siis olnuks loogiline

sätestada see täiendava punktina või järjestada loetelu viisil, et esimesed kolm punkti

käsitlevad toetuse maksmist pangakontole nii Eestis kui ka välisriigis ning viimane punkt

hõlmaks toetuse maksmist kojukandena Eestis ja välisriikides. Kuna PS § 28 lg-s 2 on õigus

riigi abile samuti seotud eeskätt Eestis elamisega1 ning sotsiaalsete põhiõiguste tagamisel on

seadusandjal avar otsustusruum (nt Riigikohtu 20.10.2020 otsus nr 5-20-3, p 43), samuti on

väljaspool Eestit viibides tagatud võimalus töövõimetoetuse maksmiseks välisriigi

pangakontole (TVTS § 17 lg 2 p 4), siis ei ole alust pidada seadusandja tehtud valikut

põhiseadusevastaseks. Viide PS §-le 34 ei ole asjassepuutuv, sest selle sätte toimeala piirdub

Eesti territooriumiga (nt Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, p 19).

14. PS § 28 lg-st 2 ei tulene riigile absoluutset kohustust tagada, et riigi pakutav abi on

isikule igas olukorras ja alati mugavalt kättesaadav. Siinsel juhul seostuvad kaebaja

probleemid temale määratud töövõimetoetuse kättesaamisega eelkõige kaebaja enda

elukorralduslike valikutega. Asjaolust, et kaebaja soovib erinevatel põhjustel viibida suure osa

ajast välisriikides, sh sellistes riikides, mille suhtes kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid,

mis ei võimalda saada kätte isiku pangakontole kantavat raha, või kus esineb muid probleeme

pangateenuste kättesaadavusega, ei saa tuletada Eesti riigile kohustust tagada kaebajale

toetuse väljamaksmine kojukandena igas riigis, kuhu ta soovib reisida. Nagu halduskohus

õigustatult märkis, siis tähendaks välisriikides toetuse kojukande teenuse korraldamine

vastustajale suurt kulu ja lisanduvat halduskoormust. Töötukassale ega ka riigile laiemalt ei

1 K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaar, p 19 – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu 2020, lk 415.

5(6)

3-23-2392

saa tuleneda täiendavaid kohustusi mh sellest, et kaebajal puudub võimalus enda

pangakontosid kasutada põhjusel, et need on rahaliste nõuete täitmiseks arestitud või võidakse

lähiajal arestida ja arestimisele mittekuuluva summa vabastamine võib olla seotud keeleliste

või muude raskustega. Viited määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja nr 987/2009 ei ole asjakohased

juba ainuüksi põhjusel, et kaebaja ei ole taotlenud toetuse kojukannet üheski Euroopa Liidu

või Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigis, vaid Usbekistanis, Kasahstanis ja Venemaal.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks analüüsida, kas toetuse maksmine kojukandena peaks

olema tagatud teistes Euroopa Liidu või Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikides, sest

sellest ei sõltu praeguse vaidluse lahendamine.

15. Kuna TVTS § 17 lg 2 p 3 ei näe ette töövõimetoetuse maksmist kojukandena välisriigis

ning seda sätet ei ole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks, siis on ETK 19.10.2023

ja 31.10.2023 vastustes kaebajale kokkuvõttes õigesti selgitanud, et töövõimetoetuse

kojukannet on TVTS § 17 lg 2 p 3 alusel võimalik taotleda üksnes Eesti piires. Seega jättis

halduskohus kaebuse põhjendatult rahuldamata ja X.E apellatsioonkaebus on ilmselgelt

perspektiivitu.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel keeldub ringkonnakohus X.E

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2

kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et X.E ei ole Tallinna

Halduskohtu 03.09.2024 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)