3-24-2663/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2663

Haldusasi

ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna Linnavolikogu

23.09.2021 otsuse nr 106 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

Tallinna linna poolt tekitatud tagajärgede heastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada ASIK Kinnisvara OÜ kaebus.

2. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

4. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Muus osas ei

saa määruse peale edasi kaevata (HKMS ) § 98 lg 2 ja § 203 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa

üldplaneeringu (edaspidi ka NÜP).

2. ASIK Kinnisvara OÜ (kaebaja) esitas 23.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles palub:

2.1. tunnistada Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsus nr 106 osaliselt õigusvastaseks

(üldplaneeringu lisa nr 2 p-s 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud

maakasutuse- ja ehitustingimused), alternatiivselt tunnistada õigusvastaseks piirangud

Tallinnas Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistute osas;

3-24-2663

2.2.

kohustada Tallinna Linnavolikogu kõrvaldama NÜP-i lisa nr 2 p 4.4

„Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimuste

õigusvastased tagajärjed ehk eemaldada üldplaneeringust piirangud:

2.2.1. 15 m kõrgema ehitise planeerimise keelamine;

2.2.2. 3-korruselisest ehitisest kõrgema planeerimise keelamine;

2.2.3. 12 korterist suurema korterelamu planeerimise keelamine;

2.2.4. korterelamute puhul krundi täisehituse 30% ja muude hoonete puhul täisehituse 50%

või alternatiivselt eemaldada õigusvastased piirangud Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja

Raudtee tn 64a kinnistute osas.

3. Kaebuse põhjendused:

3.1. Raudtee tn 60a raamatukogu projekteerimistingimuste avalikustamise menetluses selgus,

et Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja Kõvera tn vahelisel segahoonestusalal ehk keskuse alal, sh

Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistute osas on sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused, mis

välistavad kõrgemate kui 3-korruseliste ehitiste ja enam kui 12 korteriga korterelamute

planeerimise ning piiravad kruntide täisehitust vastavalt korterelamutel 30% ja muudel

ehitistel 50%.

3.2. Kaebaja õiguseellane esitas vastuväited ja ettepanekud, sh ettepaneku väljastada Raudtee

tn 60a kinnistule projekteerimistingimused 4-korruselise ehitise projekteerimiseks.

3.3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) sõlmis 04.07.2024 lepingu Skepast & Puhkim

OÜ-ga Tallinna üldplaneeringute, sh NÜP ülevaatamise aruande koostamiseks.

3.4. NÜP on Nõmme keskusega piirneva ala osas õigusvastane, kuna avalikkus ega kinnistute

omanikud ei ole saanud väljendada piirangute osas enda seisukohti ja teha ettepanekuid.

3.5. TLPA ei teinud 20.10.2017 vaidlusaluste piirangute NÜP-i kavandisse sisse viimise

ettepanekus linnaehituslikku analüüsi ega linnaruumilise mõju analüüsi, samuti ei hinnanud

TLPA nende piirangute vastavust Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 9 sätestatud

maakasutus- ja ehitustingimustega. Seetõttu on piirangute vajadus oletuslik ja piirab

ebaproportsionaalselt Nõmme keskusega piirneval Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera

tänava vahelisel segahoonestusalal asuvate kinnistute (sh Raudtee tn 62 ja 64a) omanike

omandiõiguse realiseerimist ning ka avalike ülesannete täitmist Raudtee 60a kinnistul.

Kaebajale kuuluvad Raudtee 62 ja 64a kinnistud. Kaebajal on planeeritud Raudtee 60a ja

Raudtee tn 62 ning 64a kinnistutele ühine maa-alune parkla, sh perspektiivne Nõmme keskuse

elanike varjend.

Kaebaja palus määrata menetlusdokumentide vastuvõtjaks nõustaja A. S ja tagada isikule

juurdepääs e-toimiku materjalidele (kaebuse põhjenduste p-d 3.1 ja 3.2).

4. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kohus

kohustaks „Tallinna Linnavolikogu Nõmme linnaosa üldplaneeringu ülevaatamise aruande

koostamise ja kinnitamise menetluses läbi vaatama kaebaja kaebuses esitatud ettepaneku

Nõmme keskusega piirneva Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel

segahoonestus s.o. keskuse alale sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimuste täpsustamiseks/

muutmiseks selliselt, et alale lubataks projekteerida: (i) kõrgemaid kui 15 meetri kõrgusega

ehitisi; (ii) 4-korruselisi ehitisi; (iii) korterelamut(uid) enam kui 12 korteriga; (iv) hoonestuse

täisehituse protsenti kuni 70 % kinnistute pindalast olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise

2(7)

3-24-2663

kohustusega.“ Samuti taotleb kaebaja peatada menetlus kuni NÜP-i Tallinna Linnavolikogu

poolt ülevaatamise tulemuste selgumiseni.

5. Kohus jättis 26.09.2024 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning

andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

6. Kaebaja esitas 30.09.2024 puuduste kõrvaldamise vastuse ja vastuväite kohtu tegevusele,

korrates eelkõige juba kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatut. Põhjendused:

6.1. Kaebaja ei ole rahul sellega, et kohus peab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja

heastamisnõude esitamist lubamatuks. Kohtul on keelatud uurida tõendeid asja menetlusse

võtmisel.

6.2. Esitatud tuvastamis- ja heastamisnõue on teineteisega seotud, tähtaegselt esitatud ja

lubatavad. NÜP-iga seatud maakasutus- ja ehitustingimuste õigusvastuse tuvastamise korral

on õigus taotleda haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, mistõttu on kaebusega

võimalik saavutada olukord, et kohalik omavalitsus muudab NÜP-is sätestatud maakasutus- ja

ehitustingimusi.

6.3. Kaebaja omandas Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud 11.04.2024. Nii Raudtee tn

62 kui ka Raudtee tn 64a kinnistu varasemad omanikud kavandasid kinnistutele varem

kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmäärusele tuginedes uushoonestuse rajamist ja esitasid

sellega seoses Tallinna Linnavalitsusele taotlusi ja ettepanekuid kuni 4-korruseliste hoonete

ja/või enam kui 12 korteriga hoonete rajamiseks.

6.4. NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimuste muutmine NÜP-i muutva

detailplaneeringu algatamise kaudu on äärmiselt ressursimahukas ja problemaatiline. Seetõttu

saavutab kaebaja enda eesmärgi kõige tõhusamalt NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise

menetluses. Kaebaja soovib NÜP-i muutmiseks tehtavate ettepanekute läbivaatamist kohtu

kohaldatava esialgse õiguskaitse abil.

6.5. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav heastamisnõude alusel. Taotluse

eesmärgiks on Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele sätestatud maakasutuse- ja

ehitustingimuste ülevaatamine. Kaebaja esitas nõude kohtumenetluse peatamiseks NÜP-i

ülevaatamise tulemuste selgumiseni põhjusel, et kohtul puudub alus menetleda kaebust, kuna

kaebuse ese on haldusmenetluse osaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse nõuded

7. Kaebaja pöördus kohtusse Tallinna linna kehtestatud üldplaneeringu (haldusakti)

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks kõrvaldama üldplaneeringu

õigusvastased tagajärjed (vt kaebuse nõuete p-d 5 ja 6, dtl 3). Seega on kaebaja esitanud

kohtule tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja heastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 5).

8. NÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ja avaldati ajalehes,

milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna

veebilehel (otsuse nr 106 p 4; planeerimisseaduse § 91 lg 2).

9. Kaebaja eesmärk on saavutada, et linnavolikogu muudaks NÜP-iga kehtestatud ja

kaebaja kui planeeringualal asuvate kinnistute omanike õigusi väidetavalt rikkuvaid

3(7)

3-24-2663

maakasutus- ja ehitustingimusi. Selle eesmärgi saavutamiseks saab tema hinnangul kasutada

tuvastamisnõuet ja heastamisnõuet (kaebuse täienduse osa I, dtl 45).

10. HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või

toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist. Seejuures on HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitamine

piiratud – selle võib esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna alust tuvastamisnõude

esitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud

esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et

täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske. Samas

võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda preventiivse huvi kõrval ka

rehabiliteerivast huvist, kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet

(nt Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721/16, p-d 10 ja 11). Õigusvastasuse tuvastamise

puhul haldusakti ei tühistata, vaid see jääb kehtima, samuti jäävad siduvaks haldusaktis

sisalduvad piirangud.

11. Kohtu hinnangul ei lähtu kaebaja soov esitada tuvastamiskaebus preventiivsest ega

rehabiliteerivast huvist, vaid eesmärgist saavutada NÜP-i muutmine haldusorgani poolt. Seda

eesmärki ei ole kaebajal võimalik saavutada tuvastamisnõude esitamisega eraldiseisvalt ega

ka koos heastamisnõudega.

12. Kaebaja selgitas, et tuvastamisnõude ja heastamisnõude esitamine on omavahel seotud,

sest heastamiskaebuse esitamise eelduseks on haldusakti õigusvastaste tagajärgede

tuvastamine.

13. Kohus selgitab, et heastamisnõue (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on sisuliselt

kohustamisnõude eriliik, millega kohus teeb ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste, täpsemalt

kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusaktiga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede

kõrvaldamiseks. Üldisest kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on

võimalik nõuda kõiki õiguspäraseid abinõusid. Heastamiskaebus on asjakohane, kui kaebaja

õiguste kaitseks teda koormava haldusakti eest ei piisa haldusakti tühistamisest, sest haldusakt

on ühtlasi kahjustanud kaebaja õiguste kaitsealasse langevat hüve ning isikul on mõjuv põhjus

nõuda just endise olukorra ennistamist (restitutsiooni), mitte rahalist kompensatsiooni1.

14. Samas ei sõltu haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks heastamiskaebuse

esitamise võimalikkus sellest, kas on tuvastatud haldusakti õigusvastasus. Seda põhjusel, et

heastamisnõude esitamine on täiendavalt piiratud riigivastutuse seadusega (RVastS). RVastS

§ 11 lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda

kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2097, p-d

34 ja 35). Ka õiguskirjanduses on leitud, et haldusakti kehtivus välistab haldusaktiga siduvalt

ettenähtud tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamise. Heastamiskaebusega edu

saavutamiseks peab õigusvastased tagajärjed tekitanud haldusakt olema eelnevalt

tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tuleb koos heastamiskaebusega esitada

tühistamisnõue2.

1 K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura

2013, lk 58–59

2 K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura

2013, lk 59, p 3.

4(7)

3-24-2663

15. Seega on heastamisnõude esitamine haldusaktiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamiseks võimalik üksnes juhul, kui see haldusakt on eelnevalt kehtetuks tunnistatud

või vastavas osas muudetud. Käesolevas asjas ei nähtu kohtule, et NÜP oleks alates selle

kehtestamisest (2021. a) kaebuses välja toodud väidetavalt kaebaja õigusi rikkuvate

maakasutus- ja ehitustingimuste osas tühistatud või vastavas osas muudetud. Samuti ei ole

kaebaja esitanud nõuet haldusakti tühistamiseks. Nimetatud nõude esitamise tähtaeg (HKMS

§ 46 lg 1) oleks praeguse kaebuse esitamise ajaks ka ilmselgelt möödunud ja puudub alus

tähtaja ennistamiseks.

16. Kohus märgib, et ehkki heastamisnõue on kohustamisnõude eriliik, ei saa neid nõudeid

üksteisega samastada. Tuleb eristada haldusakti sisu ja haldusakti õigusvastaseid tagajärgi.

Kaebaja soovib kohustada heastamisnõudega haldusorganit haldusakti muutma, mitte selle

haldusakti õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama. Kaebaja soov on seega sisuliselt

kohustamisnõude, mitte heastamisnõude esitamine. Samas ei ole kohustamisnõude esitamine

sarnaselt tühistamisnõudega võimalik, sest möödunud on kohustamisnõude esitamise tähtaeg

(HKMS § 46 lg 2). Puuduvad ka andmed, et kaebaja oleks haldusorganilt eelnevalt haldusakti

muutmist taotlenud.

17. Kokkuvõttes tuleb kaebus tuvastamisnõude osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel

tagastada, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – isegi

kui kaebaja tuvastamisnõue rahuldataks, ei aitaks see kaasa kaebaja heastamisnõude

rahuldamisele ega tähendaks, et Tallinna Linnavolikogu peaks NÜP-i vaidlusaluste piirangute

osas muutma (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1219, p 12).

18. Heastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte järgi võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus

põhjendas eespool (p-d 14 ja 15), miks ei ole heastamisnõude esitamise eeldused täidetud.

Seega tuleb heastamisnõude rahuldamist pidada ebatõenäoliseks. Kaebusest ei saa järeldada

kaebaja õiguste intensiivset riivet, sest kaebaja ei selgitanud kaebuses ega ka täiendavas

vastuses puuduste kõrvaldamise määrusele piisavalt, milles seisnevad õigusvastased

tagajärjed, mille kõrvaldamist ta heastamiskaebusega taotleb. Kahtlemata piiravad NÜP-is

sätestatud maakasutuse ja ehitamise piirangud kaebaja omandivabadust, ettevõtlusvabadust,

üldist tegevusvabadust ja võivad riivata ka tema muid subjektiivseid õigusi, kuid nende

piirangute intensiivsust tuleb hinnata praeguse kaebuse kontekstis. Nagu kaebaja kinnitas,

omandas ta Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud aprillis 2024, seega rohkem kui kaks ja

pool aastat pärast NÜP-i kehtestamist. Planeeringu sisu ja sellest tulenevad piirangud pidid

olema kaebajale kinnistute omandamise ajal teada. See, et planeeringu kehtestamisele

eelnenud menetluses võis toimuda rikkumisi, ei tähenda, et planeeringu kehtestamisest

tulenesid kaebajale õigusvastased tagajärjed.

19. Kaebaja möönis kaebuse täienduses põhimõttelist võimalust saavutada oma eesmärk

PlanS § 142 lg 1 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse

esitamisega Tallinna linnale. Ühtlasi leidis kaebaja, et sellise detailplaneeringu algatamine on

äärmiselt ressursimahukas ning ka problemaatiline, mistõttu on probleemi kõige tõhusamalt

võimalik lahendada NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise menetluses. Kohus leiab, et

kaebajal on võimalik taotleda Tallinna linnalt oma muudatusettepanekute läbivaatamist NÜP-i

ülevaatamise aruande koostamise menetluses ka ilma, et see eeldaks kaebusega kohtusse

pöördumist. Samuti ei tähenda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise

taotlemisega kaasnevad ressursikulu ja raskused, et kaebaja peaks saama kehtiva

üldplaneeringu muutmise eesmärki realiseerida praeguses asjas esitatud tuvastamis- ja

heastamisnõude abil.

5(7)

3-24-2663

Esialgse õiguskaitse taotlus

20. Kohus selgitas kaebajale 26.09.2024 määruses, et esialgse õiguskaitse taotluse nõuded ei

ole arusaadavad. Kaebajal tuli esialgse õiguskaitse nõude esitamisel lähtuda kaebuse

põhinõudest, st esialgsel õiguskaitsel ei saa olla muud eesmärki, kui kaebaja põhinõuete

tagamine (HKMS § 249 lg 1). Kohus selgitab, et tuvastamisnõude esitamisel ei ole võimalik

esialgset õiguskaitset kohalda, sest sellisel juhul taotleks kaebaja enam, kui ta põhinõudega

soovib saavutada. Heastamisnõude puhul on õiguskaitse taotluse esitamine põhimõtteliselt

lubatav. Samas tuleb kohtul kontrollida, et kaebaja ei saavutaks võimaliku õiguskaitse taotluse

rahuldamisega enam, kui oleks võimalik tema põhinõuete rahuldamisel.

21. Kohus mõistab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib kohustada

Tallinna Linnavolikogu läbi vaatama kaebaja ettepanekut NÜP-i muutmiseks. Kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kohtu hinnangul seotud kaebaja heastamisnõudega, vaid see

on eraldiseisev kohustamisnõue. Esiteks pidanuks kaebaja enda ettepaneku esitama kohalikule

omavalitsusele enne kaebuse esitamist (RVastS § 6 lg 3). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et

kaebaja oleks eelnevalt pöördunud linna poole. Teiseks, isegi kui pidada võimalikuks, et

kaebaja taotleb heastamisnõudes esitatud tagajärgede kohaldamist alles kaebuse esitamisega,

siis soovib kaebaja, et kohus otsustaks juba etteulatuvalt ära asja lõpplahenduse. Sellise

otsustuse eelduseks on, et kaebajale saabuks kohtumenetluse käigus kahjulik tagajärg, millise

negatiivset mõju ei ole võimalik kõrvaldada. Kohtule ei ole sellise negatiivse tagajärje

saabumine kaebajale kaebuses ja kaebuse täienduses esitatud asjaoludest nähtav.

22. Kuna kohus peab kaebuses esitatud heastamisnõude rahuldamist ebatõenäoliseks, siis

puudub alus ka kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (HKMS § 249 lg-d 1 ja

3).

23. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Menetluse peatamise taotlus

24. Kaebaja esitas koos esialgse õiguskaitsega taotlusega kohtumenetluse peatamise taotluse,

kuna kohtule esitatud kaebuse ese on haldusmenetluse osaks (dtl 46). Kuna kohus tagastab

kaebuse, ei ole vaja kohtumenetlust peatada ja kaebaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata

(HKMS § 95 lg 1). Kohus osundab, et menetluse peatamata jätmine ei ole vaidlustatav

(HKMS § 98 lg 2 ja vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2018 määrus nr 3-17-2788).

Vastuväide kohtu tegevusele ja volitused

25. Kaebaja esitas vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel ega ole rahul sellega, et

kohus peab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja heastamisnõude esitamist lubamatuks.

26. HKMS § 90 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele

menetluse juhtimisel, samuti menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise

vorminõuete rikkumise kohta. Kohus lahendab vastuväite määrusega.

27. Kaebaja vastuväide kohtu tegevusele jääb rahuldamata. Kohtul tuleb kaebuse menetlusse

võtmise otsustamisel muuhulgas kontrollida kaebuse tagastamise aluste esinemist (HKMS §

120 lg 1 p 8). Selle raames peab kohus hindama mh kaebuse rahuldamise tõenäosust ja

kaebuses väidetud subjektiivsete õiguste riivamise intensiivsust veel enne kaebuse menetlusse

võtmist.

28. Kohus jääb A. Sle menetlusdokumentide vastuvõtmise volituste andmisel 26.09.2024

määruses väljendatud seisukohale, et kaebaja soovitud kujul ei ole A. Sl võimalik menetluses

6(7)

3-24-2663

osaleda. HKMS § 36 kohaselt võib nõustaja osaleda vaid koos menetlusosalisega

kohtuistungil ja anda üksnes selgitusi, mitte esitada kohtule kaebust ega muid

menetlusdokumente. Samuti ei ole võimalik nõustajal kaebaja asemel võtta vastu

menetlusdokumente, sest nõustaja poolt nende vastu võtmisel ei hakkaks kulgema

menetlustähtajad (nt kohtule vastuse esitamise tähtaeg jmt). Nõustajal ei saa olla

menetlusosalise õigusi suuremas mahus, kui on sätestatud HKMS §-s 36. Seega ei saa kaebaja

tema soovitud kujul A. St esindamiseks volitada.

Selgitused

29. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel, kuulub tasutud riigilõiv

tagastamisele. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel, siis

kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Samuti ei tagasta kohus kaebajale esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna kohus lahendas kaebaja taotluse

sisuliselt.

30. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).

31. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

7(7)