1-23-7168/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024 Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-7168 (22244000001)

Kohtukoosseis

Deniss Minzatov (eesistuja),

Kersti Jääger, Gunnar Karindi (rahvakohtunikud)

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Riina Palmi

Prokurör

Liina Pikma

Kriminaalasi

Sergei Abdullajevi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi,

üldmenetluses

Süüdistatav

Sergei Abdullajev, isikukood 38709172220,

xxx kodanik, xxx, emakeel – xxx keel,

xxx, elukoht xxx,

kriminaalkorras karistatud:

03.06.2019 Harju Maakohtu poolt KarS § 423-1 järgi

4 kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga.

Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 03.01.2022 kuni

03.12.2022.

Kaitsja

V Vilde

Asja läbivaatamise kuupäev

10.-12., 19.09.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2

kohus

O T S U S T A S :

1. Süüdi tunnistada Sergei Abdullajev kuriteo toimepanemises KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning

mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel kinnipidamise aeg alates 01.01.2022 kuni 03.01.2022, s.o 3 päeva,

lugeda karistuse hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud

ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Vangistuse kandmise algus on alates Sergei Abdullajevi ilmumisest kinnipidamiskohta

karistuse kandmisele.

KrMS § 414 alusel kohus saadab süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma.

Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada Sergei Abdullajevi suhtes sundtoomine karistuse

kandmiseks kinnipidamiskohta.

3. Sergei Abdullajevi lepingulise kaitsja kulud jätta Sergei Abdullajevi enda kanda.

4. Välja mõista Sergei Abdullajevilt riigituludesse menetluskulud:

2050 eurot sundraha,

61 eurot ekspertiisikulud,

Kokku 2111 eurot.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja

Tolliameti pangakontole

SEB pangas nr EE351010052031000004;

SWEDBANK nr E522200221013264447;

Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300;

LHV Pank nr EE957700771001523585;

märkides viitenumber 99924700027470

ning selgitus „Sergei Abdullajev 1-23-7168 menetluskulud“.

Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

Jope kirjega „Black squad“ – tagastada S.Abdullajevile kohtuotsuse jõustumisel.

DNA-proovid, puuteproovid, Delimano nuga, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 23.11.2022 akti

nr 22ATH20913 (II kd tl 98) alusel – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Valget värvi kampsun, tumesinist värvi aluspüksid, rätik, kootud kampsun, T-särk, püksid,

huulepalsam, sigaretipakk, hingamismask, poetšekk, DNA-proovid, puuteproovid, mis asuvad

hoiul Ida prefektuuris 9.01.2023 akti nr ATH21535 (II kd tl 99) alusel – hävitada kohtuotsuse

jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30

päeva jooksul ehk hiljemalt 6.11.2024. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates

kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 7.11.2024 kui ükski menetluspool ei esita

apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Sergei Abdullajevit süüdistatakse selles, et tema 01.01.2022 kella 01.20 paiku aadressil xxx, Ida-

Viru maakond, lõi ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud konflikti käigus ühe korra noaga enda

tuttavat S Kt kõhtu. Oma tahtliku tegevusega tekitas Sergei Abdullajev kannatanule kõhuõõnde

tungiva torke-lõikehaava paremal pool kõhu eesseinas koos maksa, ristikäärsoole ning parema

õlakõhuarteri ja -veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht. Vastavalt

ekspertiisiaktile nr 22E-IDI0054 kõhuõõnde tungiv haav põhjustas S Kl eluohtliku

tervisekahjustuse. Seega pani Sergei Abdullajev toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui

sellega on põhjustatud oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Põhiliseks tõendiallikaks on kannatanu K ütlused, kes

otseselt osutab, et just süüdistatav lõi teda korteris noaga. Kannatanu on selgitanud, miks ta on

esialgu rääkinud, et sai kehavigastuse kuuse juures. Tõepoolest süüdistataval on xxx ja xxx,

seetõttu kannatanu ja tunnistajad leppisid kokku jutus, mida rääkida politseile, sest süüdistataval

on xxx. Tunnistaja S nägi kannatanul haava kõhus, löögi tegemist ta pealt ei näinud. Tunnistaja

R (korteri omanik) sõnul köögis oli tal nuge ning kui kannatanu tuli kuuse juurest vigastusi tal ei

olnud. Tunnistaja sõnul kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis esikus konflikt, kuid olukord

rahunes ja kõik läksid elutuppa, kus süüdistatav ja kannatanu istusid diivanil kõrvuti. Mingi hetk

läks kannatanu kööki ja seal nägi tunnistaja kannatanul haava, millest tuli verd. Tunnistajatega ei

olnud kannatanul tol õhtul konflikte. Tunnistaja Pi ütlused riimuvad R ütlustega, et kannatanu ja

süüdistatava vahel oli mingi hetk konflikt, tunnistajad lahtasid nad, süüdistatav oli agressiivne, ei

tahtnud maha rahuneda, jagas lööke, aga lõpuks rahunes. Peale seda P läks õue suitsu tegema ja

kui tagasi tuli korteris kõik karjusid, olid köögis, kannatanul oli alakõhus veritsev haav ning talle

öeldi köögis, et süüdistatav lõi kannatanut noaga. P on kirjeldanud ka süüdistatava käitumist, et

ta oli ainuke, kes oli naernud ja toas ringi kõndinud. Ehk siis kõik olid alguses kuuse juures, siis

mindi R juurde, kus süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis konflikt, mis päädis sellega, et

kannatanul oli haav kõhus, kusjuures kannatanu otseselt osutab süüdistatavale kui löögi tegijale.

Tunnistaja Pi ütlused, osas, kes lõi kannatanut, on ebausaldusväärsed – et kannatanu ütles temale

et ise tekitas endale selle vigastuse. Teised tunnistajad sellest ei rääkinud. Samuti Pi ütlused

vastuolus teiste tunnistajate ütlustega, et kannatanu läks Siga mõneks ajaks välja ja võimalik, et

siis sai ta kehavigastuse. Sellest ei rääkinud P kohtueelses menetluses midagi. Ka teised

tunnistajad ei kinnitanud, et kannatanu koos Siga oleks pooleks tunniks kuskile ära läinud.

Tunnistajate sõnul käidi väljas vaid suitsu tegema. Keegi pikemaks ajaks ära ei läinud ning keegi

kõrvaline juurde ei tulnud. P on ka ainuke süüdistatava sõber sellest seltskonnast. P ise kutsus

süüdistatava selle korterisse tol õhtul ning tema ütlustest käib läbi soov kaitsta süüdistatavat ja

vabastada teda kriminaalvastutusest. Tunnistaja S on politseiametnik, kes reageeris sündmusele.

Kui nemad kohale jõudsid, öeldi, et kannatanut rünnati kuuse juures, aga tekkis kahtlus selles

versioonis, sest kui kontrolliti kannatanu jopet selgus, et õues ei saanud ta vigastuse saada, sest

jope oli terve ja veremäärdumisi ei seest ega väljast ei olnud. Küll aga olid vigastatud kannatanu

teised riided – kampsun, sviiter ja t-särk. Kontrollides korterit tuvastati veremäärdumine vaid

köögist, teistes ruumides veremäärdumisi ei olnud, sh trepikojas, lumel trepikoja ees. Seejuures

Vi nimeline meesterahvas hakkas vihjama, et kannatanu ei saanud vigastuse kuuse juures. See

asjaolu riimub ka rinnakaamera salvestisega, kust on näha, et tunnistaja S räägib, et vigastus oli

saadud mitte kuuse juures. Siis tunnistaja oli helistanud kannatanule, et küsida, kas vigastuse

tekitaja on korteris ja kas on see, kellest tunnistaja mõtleb ja kannatanu vastas „jah“. Vi sõnul

lööja oli kõige kõhnem ja julmem meesterahvas. Sellele kirjeldusele vastasid süüdistatav ja

korteri omanik. S hakkas tegelema süüdistatavaga, kes aga muutus agressiivseks ja talle pandi

käerauad, et tuvastada isikusamasus. Tol õhtul konflikt oli ainult kannatanu ja süüdistatava

vahel. Telefonikõnes viitas kannatanu Sile ka süüdistatavale.

Kannatanule tekitati eluohtlik tervisekahjustus ja vahendiks võis olla sündmuskohal leitud

kööginuga.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab tunnistajate ja kannatanu ütlusi, põrandal ja kraanikausis

olid verejäljed. Teistel isikutel peale kannatanut mingeid kehavigastusi ei olnud. Köögist leiti ka

eeldatav kuriteo toimepanemise vahend – nuga.

Esimesel ülekuulamisel süüdistatav möönis, et võis kannatanut lüüa, kuid ei mäleta midagi, sest

oli joobes. Tunnistas ka seda, et joobes olles võib käituda agressiivselt. Et enne kuuse juurde

minekut on ära tarvitanud 16 pudelit õlut. Korteris on ka kõik tarvitanud kanget alkoholi.

Ka korteris olijad, kellega ta on rääkinud pärast kinnipidamise alt vabanemist, ütlesid, et just

tema tekitas kehavigastused, teised seda teha ei saanud.

Teo pani süüdistatav toime tahtlikult. Tunnistajate ütluste järgi elutoas nugasid ei olnud. R ütles,

et lõikas liha köögis, st midagi lõigata elutoas ei olnud vaja. S.t kööki läks süüdistatav ja tuli

sealt noaga vaid põhjusel, et enne tal oli konflikt kannatanuga, tal oli kadunud telefon ja ta

süüdistas kannatanut telefoni varguses, siis tal oli nuga juba kaasas. Kui kannatanu vastas, et ei

võtnud süüdistatava telefoni, lõi süüdistatav kannatanut.

Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus. Sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust.

Süüdistatav tegu ei tunnista, ei kahetse. Kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süü on

keskmine. Kuna korteris viibis teisi isikuid sai kannatanu kiiresti meditsiinilist abi.

Palun mõista karistuseks 8 aastat vangistust. Arvata sellest maha kolm päeva kinnipidamist ja

lõplikult mõista 7 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Süüdistatava vaimsest seisundist – süüDtuse seisundi tuvastamine eeldab eriteadmisi ja

ekspertiisi tegemist. Ei ole nõus, et süüdistatav oli süüDtu. Kaitsja ei esitanud tõendeid

(alkoholivastase) kodeerimise kohta, milles see seisnes, milliseid ravimeid ta võttis, kui tihti jne.

Isegi kui süüdistatav võttis mingeid ravimeid, siis KarS § 36 räägib, et tahtlikult tekitatud

joobeseisund ei välista isiku süüd. Seega kui isik võttis mingeid ravimeid alkoholi vastu ja samal

ajal jõi 16 pudelit õlut, hiljem veel kanget alkoholi, siis tema alkoholijoove seisund oli tekitatud

tahtlikult ja see ei ole süüd välistav asjaolu.

Kohtuarstliku ekspertiisi umbkaudsest ja kannatanu tööle naasmisest – kannatanul läks kuus

kuud, et täiesti terveks saada ning raskeid asju ei tohtinud ta tõsta. Ekspert annab oma hinnangut

vigastuse raskusele, kaitsja ei saa seda hinnata oma äranägemise järgi. Ekspert on tuginenud ka

vastavale valitsuse määrusele. Pi ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tema ainukesena on

tunnistanud, et tol õhtul on tarvitanud nii alkoholi kui narkootikume. Kannatanu ütlustest ei

nähtu, et ta oleks ise üritanud rünnata süüdistatavat. Et ei ole selge, kumb „Sergei“ oli

agressiivne – Pi ütlustest nähtub selgelt, kes oli agressiivne, et just süüdistatav, s.t Sergei

Abdullajev ja ka süüdistatav ise on rääkinud, et joobes olles võib olla agressiivne.

Tunnistaja Si varem antud ütlustest ja tema kohtus antud ütluste usaldusväärsusest – kaitsja ei

toonud ühtegi vastuolu kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel, mistõttu kohus saab

tugineda ainult kohtus antud ütlustele ja hinnata kas need riimuvad teiste tõenditega ja on

usaldusväärsed.

Et tunnistaja R keeldus kohtueelses menetluses ühel korral ütluste andmisest – see asjaolu tuleb

kõrvale jätta, kuna kaitsja istungil ei küsinud tunnistajalt midagi selle kohta.

Tunnistaja S, miks mäletab nii detailselt – et ta mäletab mõned asjaolud paremini teised

halvemini ei saa olla aluseks ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamiseks. Tunnistaja ütles, et

kohale saabudes oli tema tähelepanu suunatud teatud asjaoludele, sh kannatanu jopele, et jope ise

oli terve, vigastusteta, aga ei mäletanud jope märki ega värvi. Viimane ei oma nii suurt kaalu, et

lugeda tema ütlused ebausaldusväärseteks.

Asjaolu, et kõik korteris olid nii purjus ja ebaadekvaatsed – on olemas rinnakaamera salvestis ja

tunnistajate ütlused ning kõik tunnistajad, kes korteris olid, on käitunud adekvaatselt, kutsusid

kannatanule arstiabi, aitasid teda verejooksu peatamisega. Seetõttu väide, et kõik olid

ebaadekvaatsed ei ole õige.

Süüdistatav S.Abdullajev ei tunnistanud oma süüd. Ei mäleta midagi. Selles, mis toimus võin

öelda vaid oma arvamuse. Kui olen midagi toime pannud, siis alati püüan oma eksimuse

parandada, kõik teavad, et võin raha ära maksta, isegi teadmata, kas olen toime pannud või

mitte. Kuulujuttude järgi, mida poisid rääkisid, olen kindel, et ei ole midagi toime pannud.

Kahtlustan, et minult sooviti lihtsalt raha saada.

Kaitsja leidis, et süüdistus on alusetu. Süü ei ole tõendatud. Ei ole tõendatud, kes lõi kannatut,

kus see toimus. Tunnistajate ütlused on vasturääkivad.

Isikut ei saa karistada teo eest, mille ta pani toime süüDtus seisundis. Abdullajevi süü on

tõendamata. Tema teos puudus tahtlus. Tunnistajate ja kannatanute ütlused on vasturääkivad,

ebaselged ja ei ole usaldusväärsed. Eksperdiarvamus on umbkaudne ning ei anna vastust

püstitatud küsimustele. On leidnud tõendamist, et kõik korteris viibinud isikud on olnud tugevas

alkoholijoobes, ei saanud oma tegudest aru ega saanud neid juhtida. Kui isiku võime saada oma

teo keelatusest aru on piiratud, siis kohus võib rakendada KarS § 60. Ei olnud tõendatud, et tegu

pandi toime xxx korteris. S.Abdullajevi süü ei ole tõendatud. Nii tunnistaja S ütlused kui

patsiendikaart ja kiirabikaart kinnitavad, et kehavigastus saadi mitte korteris, vaid õues (xxx

kaupluse juures) – isik sai lööki tundmatu isiku poolt. xxx kauplus asubki kuuse juures. S.t teo

toimepanemise koht ja isik jäid välja selgitamata. Tunnistaja P on rääkinud, et tuli kööki ja seal

kannatanu hoidis kõhust kinni, oli veritsev haav. S.t tema ütluste järgi sündmuskohaks on köök,

mitte elutuba. See on vastuolus ka kannatanu ütlustega. Kõik korteris viibinud isikud on käinud

väljas suitsetamas. Ka kannatanu on käinud väljas ja kui tagasi tuli siis läks kööki ja seal avastati

temal veritsev haav. Välja selgitamata on jäänud nii teo toimepanemise koht kui toimepanija. Pi

ütlused ei ole usaldusväärsed. Kannatanu, süüdistatav ja tunnistajad olid tugevas joobes.

Süüdistatava diagnoos: äge intoksikatsioon, tugev isiksushäire alkoholi tarvitamise tõttu.

Kannatanul on samuti leitud 0,86 gr amfetamiini. Ei ole välistatud, et kannatanu koos

tunnistajatega on tarvitanud narkootikume koos alkoholiga ja nad olid ka narkojoobes.

Amfetamiini mõjul kiireneb hingamine, pulss, vererõhk tõuseb. Amfetamiini ja alkoholi

segamine võib lõppeda surmavalt, aga võib välja lüüa ka liigne emotsionaalsus, enesekindlus ja

vastupidi, närvilisus, paranoia, agressioon. Kannatanu ise üritas rünnata süüdistatavat. Alkoholi

mõju ei tunnetata enne kui amfetamiini mõju kaob, esineb oht tarvitada alkoholi väga suurtes

kogustes, sellest aru saamata. Süüdistatava ütlused, et oli peaaegu kaine, ei ole usaldusväärsed.

Ei nähtu, kas kohalolijate suhtes tehti narkotesti. Eluliselt usutav ei ole kannatanu kirjeldus

toimunud löögist. Tunnistajate ütlustest ei selgu, kumb „Sergei“ oli agressiivne, kas kannatanu

või süüdistatav. Tunnistaja S on kinnitanud, et kannatanu on tema parim sõber, s.t tunnistaja on

huvitatud pool. S on rääkinud ka, et suurema osa ajast on maganud ja ärkas siis, kui kohale oli

saabunud kiirabi, mis näitab, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja P ka ei saanud

kinnitada löögi tegemist. Tunnistaja R ütlused on eluliselt ebausutavad ja ei ole usaldusväärsed.

Tunnistaja S mäletab kõike väga detailselt, kuigi sündmus toimus peaaegu kolm aastat tagasi. Ta

ei mäleta millist jopet talle üle anti ja kas see kuulus kannatanule, aga teisi asjaolusid mäletab

väga detailselt. S ütlused ei ole usaldusväärsed. Kinnipidamiseprotokolli järgi süüdistatav ei

olnud võimeline allkirjastama. Ülekuulamisel süüdistatav on kinnitanud, et on alkoholi vastu

kodeeritud. Kodeerimine on mittemeditsiiniline nimi protseduurile, mis peaks esile kutsuma

alkoholivastast reaktsiooni. Alkoholi tarbimisel koguneb verre ohtlik aine, mis kutsub esile

hallutsinatsioone, tahhükardiat jne. S.t süüdistatav oli eluohtlikus olukorras. Kõik korteris

viibijad olid raskes alkoholijoobes ei saanud oma tegude tähendusest aru ega saanud oma

käitumist juhtida.

Ei leidnud aset tegu, milles Abdullajevit süüdistatakse, ta ei pannud süüdistuses märgitud teo

toime, mistõttu tuleb ta õigeks mõista. Taotleme menetluse lõpetamist isiku tuvastamatuse tõttu.

Kannatanu on kiiresti naasnud tööle, tegemist ei olnud raske tervisekahjustuse tekitamisega ega

ohtu tema elule. Tegemist on kehalise väärkohtlemisega, tuleb muuta kvalifikatsioon KarS § 121

vastu.

R on rääkinud, et kannatanu tegi liigutuse süüdistatava suunas. Et isikud nägid välja normaalselt

ei tähenda, et nad olid adekvaatsed. Et kannatanu ei tahtnud alguses süüdistada Abdullajevit, sest

tal on alaealised lapsed, ei ole eluliselt usutav. Kui on oht elule, siis ei usu, et hakkaks mõtlema,

kuidas kaitsta süüdistatavat.

UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT

Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et öösel vastu 1.01.2022 süüdistatav Sergei Abdullajev ja

kannatanu S K on viibinud korteris aadressil xxx, kus tähistasid aastavahetust tunnistajate V S, V

R, A P ja D P seltskonnas.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et mõni aeg hiljem, 1.01.2022 öösel, tehti häirekeskusele kõne, milles

kutsuti samale aadressile kiirabi seoses noahaavaga kõhus.

17.11.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti häirekeskusele tehtud kõne sisu. Helistaja palub

ruttu kiirabi xxx, inimene on noahaavaga… kõhus. (II kd tl 51)

Kiirabikaardist nähtuvalt kiirabibrigaad oli kohal kell 1:38 ning S Kl diagnoositi kõhuseina

lahtine haav. Anamnees: kell 1:25 löödi avalikus kohas (xxx juures) noaga paremale alla kõhtu.

Haava pikkus umbes 1,5 cm. Veritsus. Teadvust ei kaotanud. Valu. Ei tea kes lõi. Liigutustel valu

tugevneb… Alkohoolne joove. Sündmuskoht: xxx. (II kd tl 78)

Patsiendikaardist nr 22-000001 nähtub, et S.K laekus Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse 1.01.2022

kell 2.06 kõhu lahtise noahaavaga 3 cm paremal pool… Anamnees: …kella 1:25 paiku õues pt

sai lööki tundmatu inimeste poolt. (II kd tl 65-66)

Statsionaarsest epikriisist nähtub, et S.Kl diagnoositi

kõhuõõneelundite vigastus,

käärsoolevigastus, õõnt avava haavaga… Saabumisel seisund raske… operatsioonil avastatud

maksa ja jämesoole rebendid… Maks ja jämesool õmmeldud kinni. Postoperatiivselt tüsistusteta.

Rahuldavas seisundis väljakirjutatud ambulatoorsele ravile (II kd tl 71-75)

Ekspertiisiakti nr 22E-IDI0054 järgi Sergei Kl esines kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud

tervishoiuteenuse osutamist kinnitavate dokumentide andmetel kõhuõõnde tungiv torke-

lõikehaav paremal pool kõhu eesseinas koos maksa, ristikäärsoole ning parema ülakõhuarteri ja -

veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht. Vigastus on tekitatud terava

vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga) kõhu piirkonda, võimalik, et

määruses näidatud ajal ja viisil – 1.01.2022 kella 01:25 paiku löögist noaga. Vabariigi Valitsuse

13.08.2002 määrusega nr 266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast §

7(2) 9,10 lähtuvalt kõhuõõnde tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

Kannatanu asend talle vigastuse tekitamise ajal oli seisev, istuv või selili-külili lamav kuna

vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist sellistes asendites. Esitatud informatsiooni

põhjal ei saa kindlaks määrata kannatanu ja ründaja vastastikust asendit vigastuse tekitamise

momendil. Arvestades maksa parema sagara haava pikkust (3 cm) ning sündmuskoha

vaatlusprotokollis kirjeldatud Delimano noa parameetreid (naotera pikkus 112 mm, laius 30 mm)

on võimalik, et torke-lõikehaav paremal pool kõhu eesseinal võis olla tekitatud sündmuskoha

vaatlusprotokollis kirjeldatud noaga. (II kd tl 62)

Ehk siis on üheselt teada kannatanul S.Kl tekkinud tervisekahjustuse laad ja raskus. Vaidlus

antud asjas taandus sellele, kas selle tervisekahjustuse tekitas kannatanule süüdistatav

S.Abdullajev või mitte.

Süüdistatav ei tunnistanud kohtus ennast süüdi ning keeldus ütlusi andmast. Prokurör esitas

tõendina tema kohtueelses menetluses antud ütlused, mille järgi ei mäleta ta midagi. 31.12.2021

kella 21.00 paiku hakkasin koos abikaasaga pidama aastavahetust. Kahe tunniga jõin ära 16

pudelit Tuborg õlut. Seejärel läksin kesköö paiku Kohtla-Järvel keskväljakul toimunud

ilutulestiku vaatama… Kohtasin tuttavat D Pit. D oli mulle eelnevalt helistanud. Jõime temaga

šampust. Ma mäletan väga halvasti edasi toimuvat. Ma arvan, et me läksime edasi korterisse.

Edasist ma enam ei mäleta. Tulin teadvusele Viru vanglas. Sain toimunud teada esimest korda

kui minu juures käisid vanglas uurijad… Tulin koju ning helistasin D Pile, kes rääkis minule,

mis oli juhtunud. D ültes, et me olime „K“ hüüdnimega meesterahva juures. Seal olid olnud A P,

D S, V ja S nimeline meesterahvas. P rääkis mulle, et meil oli toimunud kaklus. Olin rääkinud

„K“ hüüdnimega meesterahvaga ning Aga. Nad rääkisid minule, et S on haiglas noahaavaga.

Ma sain aru, et selle olin tekitanud mina, kuna keegi teine ei saanud seda teha. Kuna ma võin

käituda alkoholijoobes agressiivselt. Ma ise ei mäleta juhtunut üldse... Varasemalt on juhtunud,

et ma joon alkoholi ja ei mäleta juhtunust midagi. Olen teinud ka „kodeerimise“ süste. Viimati

tegin alkoholist loobumise süsti 5 kuud tagasi Ahtme haiglas… Mul on parema silma ümber

hematoom ja peas on muhk, ma ei tea millal või millest need tekkisid, kuid enne aastavahetust

mul neid ei olnud. Kahetsen täielikult juhtunut, ma ei tea kuidas ja miks juhtus. Ma ei oska anda

selgitust sellele, mis võis minu sellist käitumist provotseerida. (II kd tl 108-109; 118)

Protokollile lisatud fotodest on näha hematoom S.Abdullajevi parema silma piirkonnas (II kd tl

110-112).

Ehk siis, süüdistatava enda ütlustest nähtub, et alkoholijoobes võib ta muutuda agressiivseks

ning tol õhtul korteris viibinud isikute sõnul (kellega S.Abdullajev oli suhelnud pärast

kinnipidamise alt vabastamist) kehavigastuse kannatanule oli tekitanud just tema (s.t

süüdistatav).

Ka kannatanu S.K osutas oma ütlustes otseselt S.Abdullajevile, kui teda noaga löönud isikule.

Kannatanu ütluste järgi:

1.01.2022 aastavahetuse ajal oli alguses vanemate juures, siis läksin välja, pidime sõpradega

kokku saama. Sain sõpradega kokku (kuuse juures) ja läksime sinna korterisse. Sõbrad: D P, V

R (kui õigesti mäletan) ja A P. P tuli natuke hiljem korterisse, vist sai ta Sergei Abdullajeviga

kokku ja siis nad koos tulid korterisse. Enne seda süüdistatavat ei tundnud.

See oli V R korter, asub xxx. Korterisse tulid esimestena R ja P ja siis juba tulime meie koos V

Siga. Kui olime neljakesi korteris möödus umbes 20 minutit aega kuni tuli P ja Abdullajev.

Istusime rääkisime juttu, jõime alkoholi. Pärast seda keegi juurde ei tulnud, võib olla käisid

suitsu tegema ja siis tulid tagasi. Korter on kahetoaline, veel köök. Istusime elutoas. Selle õhtu

jooksul olid konfliktid minu ja Abdullajevi vahel. Ta oli ebaadekvaatne. Oli alkoholijoobes.

Korteris olime samuti koos tarvitanud alkoholi. Mida süüdistatav jõi ei mäleta. Mina jõin viskit.

Kui süüdistatavaga tekkisid konfliktid, siis ise olin kerges joobes, hindasin kõike adekvaatselt.

Viimane konflikt oli, et süüdistatav kaotas ära oma telefoni ja ütles, et meie oleme selle ära

varastanud. Alguses oli see süüdistus kõigile. Hiljem pöördus rohkem juba minu poole. Ütlesin

temale, et meie selliste asjadega ei tegele ja otsigu oma telefon ise. Alguses hakkasid kõik

sõbrad otsima telefoni, mina istusin diivanil elutoas. Kas telefoni leiti üles ei tea. Mingi hetk

süüdistatav kadus minu vaateväljast ja siis tuli tagasi, istus minust paremale poole, veelkord

ütles „kus on minu telefon“, ütlesin talle, et ei tea. Pärast seda nägin temal käes nuga ja siis

nuga oli juba minus. Tema lõi noaga. Mina istusin temast vasakul pool. See käis väga ruttu. Kui

ta istus (diivanile), siis nuga tema käes veel ei näinud. Ei mäleta kuidas nuga välja nägi, isegi ei

vaadanud, see juhtus väga kiiresti. Pärast tõmbas noa välja. Juhtunust olin šokis, tõstsin särgi

ülesse, nägin, et seal on auk. Tõusin püsti, läksin kööki ja katsin haava käega kinni. Ei tea, kas

keegi veel oli toas löögi tegemise ajal. Keegi nägi, aga kes ei oska öelda. Köögis hoidsin haava

kinni ja seisin kraanikaussi kohal. Peale noalööki süüdistatav tuli ka kööki, istus lauale ja

selgitas, et „tuleb politsei, võid rääkida nii nagu oli ja võid ka mitte rääkida“. Siis rääkis juba

rahulikuma tooniga. Köögis käisid ka sõbrad, kutsusid kiirabi välja. Mingit abi ei olnud vaja,

pigistasin haava näppudega kinni ja tol hetkel verejooksu ei olnud. Kui võtsin käe ära, siis veri

hakkas uuesti jooksma. Kiirabi tuli kohale, aga olid raskused sellega. Kiirabi ei saanud aru, mis

aadressile tulla. Keegi läks kiirabile vastu. P oli juba tänaval. Siis keegi tuli korterisse ja ütles,

et pane asjad kokku, kiirabi on kohal. Siis läksin välja. Õue läksin sokkides, sest ei saanud

jalatsid jalga panna. Abdullajev ei aidanud mind kuni kiirabi tuli. Politsei tuli ka kohale.

Esialgu sõbrad mõtlesid välja mingi loo, kuidas kõik juhtus, et mitte rääkida, et lõi Abdullajev,

et löödi mitte selles korteris, vaid kusagil mujal ja ei tea kes. Korteris kokkulepitud versiooni on

rääkinud ka kiirabis ja politseile. Öeldi, et temal – Abdullajevil on xxx, xxx ja varem on juba

karistatud, et ei tahaks, et jälle vangi läheks. Seetõttu rääkisin selle juttu. Otsustasin rääkida

tõtt, mis tegelikult juhtus, kui ärkasin haiglas üles, pärast operatsiooni, kui haiglasse tuli politsei

ütlusi võtma. Kui olin kiirabiautos, siis tuli politsei ja kiirabitöötajad ja nad ei uskunud, et löödi

mitte korteris vaid kusagil mujal. Ei uskunud seda versiooni, sest nad käisid kontrollimas algset

versiooni ja ei näinud verd jm tunnuseid. Politseis ülekuulamisel näidati ka fotosid,

politseijaoskonnas. Tundsin süüdistatava ära foto järgi. Ei mäleta täpselt kuidas nuga välja

nägi.

Nägin süüdistatavat esimest korda kui olime kuuse juures, pärast juba korteris. Jõin enne

šampust, korteris umbes 5 pitsi viskit. Korterisse tulime kohe pärast ilutulestikku. Mingi toit seal

oli, aga mis täpselt ei mäleta. Olid salatid, vist ka liha. Ei mäleta, kas liha oli juba valmis.

Laud oli pidulikult kaetud. Ei mäleta, mis laud see oli. Istusin diivanil. Ei mäleta kes kus istus.

Keegi käis suitsu tegema, keegi võis kohta vahetada. Kõik oleme tarvitanud kanget alkoholi.

Mina ja sõbrad olime enam-vähem normaalses seisundis, normaalselt kõndisime, rääkisime.

Löök tabas paremalt poolt kõhtu. Mitte kaugel nabast. Valgustus toas oli normaalne. Kes oli

samas ruumis löögi tegemise ajal ei mäleta. Keegi seal oli, nägi lööki, aga kes see oli ei mäleta.

Varem minuga ei olnud selliseid juhtumeid. Ei mäleta, kas televiisor oli sees või kas mängis

muusikat.

Vironia platsil kuuse juures mingit konflikti ei olnud. Ei mäleta, mis jope seljas oli. Jalas olid

pruunid püksid, seljas t-särk ja kampsun. Teist kampsunit ei olnud. Töötan Soomes keevitajana.

Pärast seda juhtumit töötan samas kohas. Töövõimetuslehe olen võtnud. Umbes kuuks ajaks.

Pärast seda ravi ei lõppenud. Ülemus palus kiiremini tööle naasta. See ei seganud tööd teha,

kolleegid aitasid. Kui ärkasin haiglas oli nii valus, et ei saanud liikuda, valus oli. Aga väga

kiiresti paranesin.

Palju aega läks esmase versiooni välja mõtlemiseks – niikaua kui ootasime kiirabi.

Kelle algatusel see oli – D P ja V R mõtlesid välja, sest see on tema sõber.

Ei mäleta kas tol õhtul olen tarvitanud narkootikume. Narkotesti minu suhtes ei teinud. Ei tea,

kas politsei leidis tol öösel narkootikume minu juurest.

0,85gr amfetamiini leiti teie juurest, kas tarvitasite narkootikume tol õhtul - ei tea, kas sõbrad tol

õhtul on narkootikume tarvitanud.

Kust süüdistatav võttis selle noa – ei tea, vist köögist. Kui istus minu juurde siis esialgu nuga ei

näinud, siis kui vastasin, siis nägin nuga käes, kust ta selle võttis ei tea.

Kui ta (s.t süüdistatav) tuli korterisse oli juba tugevamas joobes kui meie.

Võimalik et jope oli Helly Hansen sinist värvi. Seljas oli kampsun foto nr 3, 5 (21.11.2022

asitõendi vaatlusprotokoll). Foto 22 kampsun oli seljas. Foto 34, 36, T-särk oli seljas. Tuleb

välja, et seljas oli T-särk ja kaks kampsunit

Kuuse juures süüdistatavaga oli ainult visuaalne kontakt.

Korteri tulles tervis oli korras, mingeid kehavigastusi ei olnud.

Laud, mille taga istusime, ei takistanud liikumast, sai teha lööki, laud seda ei takistanud.

Haiglas olin kaks nädalat, esimene nädal intsensiivis, teine tavalises osakonnas. Umbes

poolaastat läks tervise taastamiseks, olid veel õmblused, ei saanud tõsta raskusi. Tervis praegu

on taastunud.

Kannatanu on joonistanud omakäelise skeemi sündmuskohast (II kd tl 102)

2.01.2022 äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu foto järgi teda rünnanud isiku, kelleks

osutus süüdistatav S.Abdullajev (II kd tl 41-45). Samuti 12.10.2022 äratundmiseks esitamisel

tundis kannatanu ära S.Abdullajevit (II kd tl 46-50)

Kannatanu ütlusi, et pärast noalöögi saamist oli ta köögis kinnitab ka sündmuskoha vaatlus,

millega tuvastati verejäljed korteri köögis, kraanikausis olevatel esemetel, põrandal oleval

kilekotil ja salvrätikul. Köögis oli ka nuga, mis eksperdiarvamuse järgi võiski olla noaks, millega

kannatanut löödi.

1.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi korteri esikus ei ole verejälgi, kuid verejäljed on

köögis, kraanikausis olevatel esemetel (foto nr 10, 11) ja põrandal (foto nr 7, 8), samuti

paberrätikutel (foto nr 12). Köögis oli ka nuga mis oli puhtaks pestud (foto nr 13, 14) (II kd tl 1-

9)

21.11.2022 asitõendi vaatlusprotokollist aga ka kannatanu ütlustest tuleneb, et noalöögi saamise

ajal tal oli seljas valget värvi kampsun, kootud kampsun ja T-särk. Need kolm riideeseme

kannavad torke-lõikehaava tekitamise jälgi. Nii, protokollist on näha, et valget värvi kampsun on

määrdunud. Üle terve kampsuni asuvad verekahtlased plekid. Kampsuni esiküljel paremal pool

alaosas asub intensiivne verekahtlane plekk, mille keskosas asub lõige. Tetrabase test kinnitab, et

tegemist on verega. Verepleki keskel asub 2 cm pikkune lõige. Kampsuni teistes kohtades on ka

vereplekid (markeeriti nr 2-6, fotod nr 3-18).

Samuti tunnistaja Si ütlused riimuvad kannatanu ütlustega, et pärast noalöögi saamist oli ta

köögis, kus hoidis haavatud kohast kinni.

Tunnistaja V S ütluste järgi:

Kannatanut tunnen, temaga on sõbralikud suhted. Enne 1.01.2022 olen süüdistatavat linna peal

näinud, aga tuttavad ei olnud… Olime korteris koos S Kga, Piga ja Viga. Korteri aadressi ei

mäleta. Pärast läksime välja kuuse juurde ilutulestikku vaatama. See oli Kohtla-Järvel. Läksime

koos D Piga. Pidime saama seal kokku S Kga. Saime temaga kokku. Pärast läksime tagasi

korterisse koos S Kga. Sama korter, kus olime enne. See on Vi korter. Ei mäleta tema

perekonnanime. Kui tagasi tulime korteris juba oli A P ja V. P jäi sinna (kuuse juurde), ei tea

miks. Mõne aja pärast tuli P ka korterisse. Ei oska öelda palju aega möödus selleks. Ta tuli koos

S, ei tea tema perekonnanime, see oli süüdistatav. Mis seisundis oli süüdistatav kui tuli

korterisse ei mäleta. Korteris jõime. Pärast neid kedagi rohkem ei tulnud. Olen korteris

tarvitanud alkoholi. Olime elutoas. Kanget alkoholi. Konflikti ei näinud, nägin vaid et S köögis

hoidis kõhust kinni. Käisin WC-s. Kui väljusin, siis nägin. Enne seda mingit sõnelust

süüdistatava ja kannatanu vahel ei kuulnud. Kõik olid siis juba köögis. Ei mäleta, kas S ütles

midagi miks ta hoiab kõhust kinni. Lihtsalt hoidis kinni. Mina kutsusin kiirabi, sest S Kl jooksis

verd. Ütlesin, et sõbral on haav. Ei mäleta, kas ütles mis haavaga tegemist on. Ei mäleta, kas

keegi veel on helistanud hädaabinumbrile. Sel ajal kui kannatanu kõhust kinni hoidis, kus oli

süüdistatav, ei mäleta. Kuidas süüdistatav käitus korteris ei meenu. Olen tol õhtul tarvitanud

palju alkoholi – üle keskmise raskuse joobes. Politseis ülekuulamise ajal olin veel natuke purjus.

Politsei tuli mõne aja möödudes kohale. Magasin siis. Mingi hetk ärkasin. Ei mäleta, kas politsei

on küsinud, mis juhtus…

Ei mäleta, mis kell oli ilutulestik. Kell 00.00 olime juba kuuse juures. Kohe läksime korterisse

tagasi. Kuuse juures midagi ebatavalist, konflikti ei mäleta. Tagasi tulles toit juba oli valmis

laua peal – salatid jne. Olime elutoas. Käisime suitsetamas õues või siis köögis või WC-s.

Söögiriistad – salati jaoks olid kahvlid. Kas oli nugasid – ei mäleta. Ei oska öelda kus istus

süüdistatav või kannatanu, ei mäleta, olin alkoholijoobes. Ei mäleta kus ise olin, magasin. Ei

tea, mis toimus süüdistatava ja kannatanu vahel. Sain aru, et toimus rünnak kannatanu vastu nii,

et nägin, et kannatanu hoiab kõhust kinni. Rünnakut kui sellist ei näinud. Mis seisundis oli

süüdistatav ei mäleta. Ei saa kirjeldada eseme, millega löödi kannatanut. Palju aega möödus

vigastusest teada saamisest kiirabi saabumiseni ei oska öelda, siis ma juba magasin. Ei mäleta

mida tegin kui ärkasin üles. Ei mäleta kas suhtlesin politseiga. Õues ei käinud. Keegi ei

rääkinud, kuidas kannatanu sai vigastused. Ei näinud, mis seal on, lihtsalt kutsusime kiirabi

välja.

Mis seisundis oli K kui kohtusite teda kuuse juures – oli joobes. Muud ebatavalist ei olud. Jope

tal oli seljas.

Konflikti toimumist kannatanu ja süüdistatava vahel kinnitavad (lisaks kannatanu ütlustele) ka

tunnistajate Pi ja R ütlused.

Tunnistaja D P ütluste järgi varem olid nad kannatanuga sõbrad, nüüd aga enam ei suhtle.

Süüdistatavaga puutun kokku tööl, ta mõnikord käib autolammutuses.

Öösel vastu 1.01.2022 olin esialgu kuuse juures, siis läksime korterisse. See oli Kohtla-Järvel,

väljakul. Kõik kes asjas osalevad olid seal. S, A, V, V, S. See oli Vi korter. V R. Ei mäleta, mis

tänaval see korter oli. Umbes 20 minutit kõndisime kuuse juurest korterini. Kui korteri tulime

seal oli V, V, S (kannatanu) ja A. Mina tulin koos süüdistatavaga. Kui tulime korterisse

süüdistatav ei olnud joobes. Ei mäleta, kas olen ise tarvitanud juba alkoholi. Süüdistatavat

tundsin enne seda sündmust umbes kaks aastat. Enne seda ei ole süüdistatavat alkoholijoobes

näinud. Ei tea kuidas süüdistatav käitub alkoholijoobes. Kui juba jõudsime korteri, seal jõime,

suhtlesime. Olime elutoas. Mitte kogu aeg, liikusime ka. Ei mäleta millist alkoholi jõime, kanget.

Kui istusime olid mingid sõnalised väljaütlemised, ei mäleta kelle vahel, kõik rääkisid. Ei mäleta

põhjust, aga oli tüli kahe S vahel. Oli sõnaline. Ei mäleta kas see läks füüsiliseks üle, läksime

suitsu tegema ja tagasi tulles oli juba kõik normaalne. Ei näinud füüsilise konflikti algust.

Suusõnaliselt tülitsesid nad toas, ütlesin, et minge kööki, meie jätkasime suhtlemist. Ei mäleta

mida nad üksteisele rääkisid, kõik olid purjus. Ei mäleta, et süüdistatav oleks otsinud oma

telefoni korteris. Suitsetama käisin koos süüdistatavaga, teised olid toas. Kui tuppa tagasi tulime

toas kõik jõid edasi, ka meie jätkasime pidutsemast. Süüdistatav istus diivanile, meie istusime

toolil, 3-4 inimest istusid diivanil. Praegu ei meenu kes istus diivanil. Süüdistatav ja kannatanu

olid mingil hetkel kahekesi köögis. Kõik läksime sinna. Mis seal toimus ei mäleta. Kes jõi, kes

rääkis midagi. Üldse ei mäleta, millal haav kannatanul tekkis. Keegi kutsus kiirabi, siis midagi

ilmselt oli. Olin esiku ja elutoa ukselävel kui kuulsin, et vaja kiirabi. A helistas ja kutsus kiirabi.

Neli inimest oli köögis.

Küsisin „mis juhtus“, aga kõik olid hõivatud, vastuseks sain, et mingi haav. Ise haava

kannatanul ei näinud.

Kohtueelses menetluses rääkisite – „tulin kööki ja kannatanu hoidis kõhust kinni, tal oli haav,

millest jooksis verd“. Kuidas selgitada vastuolu – ei mäleta, ei ole oma ütlustega tutvunud.

Öeldi, et haava sai, kannatanu ütles, et ise haava sai. Süüdistatav seal seisis, suhtles. Elutoas

mingeid teravaid esemeid, millega võis ennast haavata ei olnud. Siis möödus 5 minutit ja tuli

politsei ja kiirabi.

Eeluurimisel olete rääkinud „R karjus, et tegemist on pussitamisega, aga hästi ei mäleta“ – ei

rääkinud nii, minu sõnadest on valesti kirjutatud. Tõlge oli vale. Rääkisin haavast mitte

pussitamisest.

112 helistas vist A. Olin esikus. Köök on väike, sinna kõik ei mahtunud. Kiirabi ja politsei tuli ka

kohale. Politseiga kõik suhtlesid. Ei mäleta, mida rääkisin politseile. Pidevalt käisime korterist

välja. Sergei kannatanu käis Viga välja, pooltundi neid ei olnud, siis vigastusi tal ei olnud, aga

kui tagasi tulid, siis nad läksid kohe kööki, ei näinud, kas oli terve. Nad tulid ja siis kohe A

hakkas helistama 112. Pärast rääkisime S Kga ja ta ütles, et kuuse juures sai vigastuse. See oli

mitte siis kui kõik olime kuuse juures, vaid siis kui nad kahekesi käisid väljas. V R ja kannatanu

ei ole sõbrad. V S ja kannatanu on head sõbrad.

Eeluurimisel olete rääkinud, et „R on rääkinud et nuga kadunud“ – ei mäleta praegu.

Kuhu kannatanu koos Viga läksid ei mäleta. Kell 2 olime juba laiali. Kell 00.00 ilmselt. Kella

1.00 ajal läksid ja kella 1.30 ajal olid tagasi. Kuuse ja korteri vahemaa ca 600-700 meetrit.

Jõime viskit, 5-6 liitrit, umbes 1 l inimese peale.

Kuuse juurde minnes olin veel kaine. Kuuse juures sain kokku süüdistatavaga, seisin, suhtlesin

temaga, tulid A, V ja S. Meie tulime (korterisse) hiljem. See ei olnud süüdistatava mõte, mina

kutsusin teda (minna V.R korterisse).

Hakkasime pidutsema kella 00 lähemale. Sõime salatit, liha, midagi sõime, ei mäleta mida. Ei

mäleta kas liha oli juba valmis või küpsetasime. Ei mäleta kas liha oli tükeldatud või ühes tükis.

Oli väike laud, sinna sai väga vähe asju panna… Olid mingid suupisted, võileivad…

Kui tulime korterisse oli sõnavahetus kannatanu ja süüdistatava vahel, toas. Valgustus oli hea.

Muusika mängis. Mitte alati ei kuulnud hästi, mõni aeg oli muusika valjemaks tehtud.

Süüdistatav istus diivanil, aga vahetas kohti. Ise rünnakut ei näinud. Olin toas ja kõik olid

köögis, kuulsin karjet. Elutoas ei juhtunud midagi. Kannatanut tunnen umbes 3 aastat.

Mina tarvitasin tol öösel narkootikume – amfetamiini. Pulbris.

Eeluurimisel rääkisite, et „Sergei Abdullajev palus minuga kaasa tulla. Ma tean, et Sergei

Abdullajev on alkoholijoobes agressiivne, kuid lubasin tal seda teha, sest ta ei näinud väga

purjus välja“. Kuidas selgitada vastuolu, et kohtus rääkisite, et ise pakkusite temale minna külla

ja et ei tea kuidas Abdullajev käitub alkoholijoobes – vastuolu selgitan nii, et kuulujuttude järgi

teadsin seda, ei ole temaga koos alkoholi tarvitanud. Keegi on rääkinud sellest, et Abdullajev on

joobes agressiivne.

Eeluurimisel ei rääkinud, et kannatanu käis sõbraga kuuse juures, sest ei ole sellest küsinud.

Tol õhtul ei ole kuulnud, et süüdistataval oleks telefon kadunud.

Milline oli süüdistatava käitumine tol öösel – oli rahulik, naeratas, tegi nalja. Oli tavaline

käitumine, ei olnud agressiivne või endast väljas.

Tunnistaja V R ütlustest nähtub muuhulgas sama motiiv konfliktiks süüdistatava ja kannatanu

vahel, millest on rääkinud kannatanu oma ütlustes (et süüdistatav on otsinud oma telefoni).

Täpsemalt, V.R ütluste järgi:

1.01.2022 olin oma korteris xxx. Ei käinud ilutulestiku vaatama. Kella 22 ajal olime V Si juures,

sealt läksime minu juurde – mina, A P. V S ja D P läksid kuuse juurde

A P …

Hiljem tuli korterisse D P, V S, S K ja Sergei Abdullajev.

Abdullajevi kohta ei olnud mingit kokkulepet, teistega oli kokkulepe, et tähistame minu korteris.

Kui Abdullajev tuli, siis lubasin tal jääda.

Ei mäleta, milline Abdullajev oli tulles, selleks ajaks kõik olime juba alkoholi võtnud. Kodus oli

kõik valmis, lihtsalt katsime lauda. Liha oli valmistatud, tuli vaid lahti lõigata. Lõikasin liha

lahti köögis. Tavalise kööginoaga. Ei oska nuga kirjeldada. Käepide oli plastikust. Ei mäleta mis

värvi. Lauale midagi ei pannud. Nuga, kahvleid ei olnud veel laual. Pärast liha lõikamist läksin

nuga pesema, vannitoas, seal oli väga palju nõusid, ei olnud mugav pesta.

Oli mingi tüli poiste vahel, kõik karjusid. Ei mäleta mida karjuti. Kui tulin vannitoast välja kõik

olid koridoris, süüdistatav ka. Nad rääkisid omavahel. Millest räägiti ei mäleta.

Oli pohmell, ei mäleta, mida politseis rääkisin.

Mingi vaidlus neil oli seal, aga mis teemal ei mäleta.

Kas süüdistatav rahunes maha – öeldi, et rahune maha.

Kas keegi tegi ründavaid liigutusi – oli midagi, S K tõmbas süüdistatava suunas ja temale öeldi,

et rahune maha. Natuke ette liikus. Tõmbas end ettepoole.

Süüdistatav tahtis teha kannatanu suhtes mingeid liigutusi, aga rahustasime teda maha.

Hoiti kinni nad mõlemad. Ei ta, mis oli põhjuseks.

Siis läksid tagasi elutuppa istuma.

Kannatanu istus süüdistatavale kõrvale. Süüdistatav istus esimesena maha. Kannatanu istus

temast vist paremalt poolt, ei mäleta, nad istusid kõrvuti. Süüdistatava kõrvale sai juurde istuda

mõlemalt poolt.

Edasi istusime rahulikult, jõime. Siis kannatanu läks kööki ja tema järel mõne aja pärast läks A

P ja siis mina ka tulin kööki ja nägin, et kannatanu hoiab kõhust kinni ja räägib, et helista

kiirabisse. Ta näitas, et tal tuli verd, kõhust. Kuidas sai selle haava ei tea.

Olin kogu aeg elutoas.

Süüdistatav ei teinud mingeid liigutusi kannatanu suhtes.

Ei jälginud kogu aeg tema tegevust, tähelepanu oli suunatud ka muudele asjadele.

Kas süüdistatav ka käis toast välja – ei, ei mäleta. Kannatanu vahepeal ei väljunud toast.

Ei tea, mis kell see oli kui haava avastati.

Kas kannatanu käis korterist väljas – ei. Oli kogu aeg korteris.

Kes helistas kiirabisse ei mäleta. Ise ei helistanud. Mida helistaja rääkis täpselt ei mäleta, vist et

„tulge, mingi haav on“. Olin toas kui haav avastati. Süüdistatav istus ka toas, ta ei saanud aru,

mis juhtus. Ei tea, kui kiiresti kiirabi tuli.

Pärast noa pesemist panin selle kööki, kas kraanikaussi juurde vms, mitte sahtlisse.

Enne kiirabi ja politsei tulekut oli veri köögis, lapiga pesin selle puhtaks, vist oli tavaline lapp.

Ise olin joobes, šokis.

Süüdistatav otsis oma telefoni. Selle pinnal mingit konflikti ei tekkinud.

Endal läks kaduma üks nuga – kööginuga. Mitte see millega liha lõigati. See nuga oli köögis.

Kadunud nuga oli ka nähtaval kohal.

Kas korteris oli juttu mida politseile öelda – ütlesime et isikul on haav ja kust see on me ei tea.

Omavahel ei leppinud kokku mida politseile rääkida.

Ei tea kuidas kannatanu vigastuse sai. Kuuse juurest tulles oli ta juba imelik. Vigastust temal ei

näinud ja vahepeal ta väljas ei käinud. Ei olnud aru saada, et tal oleks mingeid vigastusi.

Ise olin keskmises joobes.

Seltskonnaliikmed olid adekvaatsed.

Kogu seltskond oli alguses Vi juures, välja arvatud Abdullajev. P ja S läksid kuuse juurde. Mina

ja A läksime minu juurde.

Oli tavaline laud, taldrikud, salat, liha. Diivanilaud.

Mina ei istunud diivanil, vist olid toolid ka.

Peale korterisse tulekut ja enne kiirabi saabumist keegi võis käia suitsetamas. Kell 00.00 või

00.20 tulid kõik koos. Keegi ei käinud väljas suitsetamas.

Vahemaa kuuse ja korteri vahel ei oska öelda.

Valgustus toas oli normaalne, tuled põlesid. Kuulsime üksteist hästi. Mingit tüli ei märganud,

ainult koridoris.

Kaklust korteris ei olnud.

Kõik olid adekvaatsed.

Kas konfliktis osalejad olid adekvaatsed – siis juba ebaadekvaatsed, mõlemad. Ei tea miks. Kui

olukord maha rahunes siis kõik olid jälle adekvaatsed.

Ka tunnistaja Pi ütlused kinnitavad tunnistajate Pi ja R ütlusi, et süüdistatav ja kannatanu

tülitsesid omavahel ning hiljem talle räägiti, et löögi põhjuseks oli sama asjaolu, millest räägib

ka kannatanu ja tunnistaja R (et süüdistatavalt varastati ära tema telefon).

Kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja A P ütluste järgi (esitatud kohtule KrMS § 291-1

korras): … aastavahetuse vastu 1.01.2022 pidasin enda sõbra V R juures aadressil xxx. Esialgu

istusime sõbra V Si juures. Umbes kella 23.00 paiku läksime V R juurde. Mina ja R läksime tema

(s.t R) juurde ning meie sõber D P ja V S läksid umbes kella 00.00 paiku Kohtla-Järve

keskväljakule, kus said kokku meie ühise sõbraga S Kga. Pärast ilutulestikku olid nad tulnud

tagasi minu ja Vi juurde. Nendega koos tuli Sergei Abdullajev, D sõber. Istusime koos ning

tarbisime alkoholi… Istusime elutoas. Ühel hetkel kuulsin köögis kaklemist. Läksin sinna. Seal

olid Sergei Abdullajev ja S K. Ma ei tea mille pärast nad tülli läksid, kuid mäletan, et hakkasin

neid omavahel lahti tõmbama. Mina, V ja D hoidsime Abdullajevit kinni… Kinnipidamise käigus

kõik said pihta. Kl hakkas ninast verd jooksma. Abdullajev ei tahtnud maha rahuneda, karjusime

ta peale. Seejärel Abdullajev rahunes maja ning kõik läksid elutuppa edasi istuma. Mina läksin

üksinda välja suitsu tegema. Elutuppa jäid kõik kohalolijad. Tegin suitsu väljas umbes 5 minutit.

Seejärel läksin tagasi ning kuulsin, et kõik karjuvad. Läksin kööki ning nägin, et seal seisab S K

kraanikausi najal ning tal oli alakõhu piirkonnas paremal pool veritsev haav. Ta hoidis sellest

haavast kinni. Köögis olid sel ajal kõik, ka Abdullajev oli seal. Mulle öeldi, et Sergei Abdullajev

torkas noaga S Kt. Abdullajev aga sel hetkel on ainult naernud ning toas ringi kõndinud.

Hakkasin helistama hädaabi numbrile, kell oli siis 01.25. Jagasin Kle juhiseid, kuidas edasi

käituda. Kle toodi rätik ning ta surus ise selle haavale. Läksin välja ning võtsin kiirabi ja politsei

vastu. Kogu selle aja olid korteris viibinud kohal olnud, keegi ära ei läinud. Ma ei tea, kus oli

nuga, ma ei näinud seda. Ma ei tea ka seda, mille pärast Abdullajev Kt lõi. Hiljem räägiti mulle,

et Abdullajev oli ägestunud selle peale, et keegi oli temalt varastanud telefoni. Tegelikult aga oli

Abdullajev ise enda telefoni jätnud kööki laua peale ning peale pussitamist oli ta selle üles

leidnud. (II kd tl 104)

Seega, nii kannatanu kui tunnistaja Pi ütlused osutavad otseselt S.Abdullajevile kui noalöögi

teinud isikule. Pile öeldi, et Sergei Abdullajev torkas noaga S Kt ning kuigi tegemist ei ole otsese

tõendiga (ta ei näinud noalööki vahetult ja ise), sai ta juhtunust teada vahetult pärast sündmuse

toimumist, mil rääkija pidi veel olema läbielatu mõju all ning puuduvad alused kahelda selle

tõendiallika usaldusväärsuses. Seejuures nii P, kui R, aga ka kannatanu räägivad samast tüli

põhjusest, et süüdistatav otsis oma telefoni ja süüdistas kannatanut selle varguses.

Kohtu arvates ebausaldusväärsed on tunnistaja Pi ütlused, et kannatanu S käis Viga välja,

pooltundi neid ei olnud… Nad tulid ja siis kohe A hakkas helistama 112. Pärast rääkisime S ja ta

ütles, et kuuse juures sai vigastuse… kui nad kahekesi käisid väljas. Keegi teine peale Pit ei

maini, et kannatanu koos V Siga oleksid pärast R korterisse tulekut käinud väljas. S ega

kannatanu ei räägi sellest midagi. Tunnistaja R ütluste järgi kannatanu oli kogu aeg korteris, ei

käinud väljas. Ka Pi ütluste järgi Mina läksin üksinda välja suitsu tegema. Elutuppa jäid kõik

kohalolijad. Tegin suitsu väljas umbes 5 minutit. Seejärel läksin tagasi ning kuulsin, et kõik

karjuvad.

Tuleb eraldi märkida, et selle versiooniga, et juba pärast V.R korterisse tulekut kannatanu käis V

Siga pikemaks ajaks välja, tuli P välja alles kohtus ning politseis ülekuulamisel ei rääkinud

sellest midagi. Tema selgitus, et „Eeluurimisel ei rääkinud, et kannatanu käis sõbraga kuuse

juures, sest ei ole sellest küsinud“ ei ole usutav. Ilmselgelt tegemist oli olulise sündmusega, mis

on vahetult eelnenud kannatanul haava avastamisele, ning kogu tõtt rääkides ei saanud P jätta

selle mainimata. Ülaltoodu alusel selles osas (et pärast V.R korterisse tulekut kannatanu käis veel

korra koos V.Siga pikemaks ajaks välja ja pärast on rääkinud, et vigastuse sai kuuse juures)

tunnistab kohus Pi ütlused ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja.

Versiooni, et noahaava võis kannatanu saada mitte V.R korteris vaid kusagil mujal, nt õues,

kuuse juures, ei kinnita ka asjaolu, et kannatanu väliriided, s.o jope, oli terve ja sellel ei olnud

veremäärdumisi, mis paratamatult pidid tekkima, kui kannatanu oleks saanud noalööki õues,

mitte korteris. Isegi kui möönda, et löögi tegemise ajal jope lukk oli lahti ja seetõttu jäi jope

kangas tervena, kõhtu tabanud noalöögist tekkinud verejooksust pidid kindlasti jääma kasvõi

minimaalsed veremäärdumised jopele. Selliseid jälgi jopel aga polnud. See omakorda kinnitab

süüdistuse versiooni, et kannatanut löödi noaga just Pisuhänna 4-1 korteris. Jope üle vaatamisest

ja asjaosaliste käitumistest räägib põhjalikumalt tunnistaja E.S oma ütlustes.

Tunnistaja E S ütluste järgi:

1.01.2022 olin tööl politseinikuna. Sain väljakutse Chalie prioriteediga ehk kõrge prioriteediga

väljakutse xxx tänavale. Sisu oli see, et üks sai kannatada ja noahaav, reageerisime kohe. Mis

kell kohale jõudsime nüüd ei mäleta, et mingi kella 2 paika. Jõudsime trepikoja juurde, seal oli

vist juba kiirabi. Oli mitukond inimest, peamiselt olid mehed, naisterahvaid ei olnud. Kui autost

välja tulin, siis kannatanu viidi kiirabiautosse, küljest kinni viidi kiirabiauto poole, toetades,

omal jalal. Kannatanu oli tavalistes riietes, talveriided peal tal ei olnud. Üritasime aru saada,

mis seal üldse toimus. Konkreetselt mina ei jõudnud küsida kannatanult, mis juhtus, sest kiirabi

viis teda minema. Mäletan üldpilti, inimesed rääkisid, et nad olid kuuse juures ja seal keegi

võõras tuli nende juurde ja arvatavasti pussitas. Kui hakkasime täpsustama, siis vastus oli et

keegi ei tea, kes see oli. hakkasime uurima, kus juhtus jne, aga konkreetseid vastuseid ei saanud.

Meesterahvad kes olid kohapeal ütlesid, et kuuse juurest läksid koju tagasi. Korterisse läksime

ka, vist korter nr x, oli esimesel korrusel, korteris olid inimesed, nii väljas kui korteris, kaks või

kolm inimest. Laual oli alkohol ja söök, nii et ilmselt olid nad alkoholijoobes.

Sisenesime korterisse, tahtsime aru saada, mis juhtus. Imelik oli, miks jope jäi koju, sellesse

korterisse, ka saapad jäid sinna. Tahtsime jope kannatanule kaasa anda. Kui hakkasime seda

uurima, siis sellel ei olnud ei verd ega torkehaavu. Jope oli puhas ja terve. Jõudes kööki

avastasin köögikausis mustad nõud, oli nuga, seal oli verele viitavaid tunnuseid, kraanikausis.

Ei mäleta kas jope ja saapad viidi kannatanule. Teatasin välijuhile verejälgedest, kutsusime

lisajõud ja üritasime kööki kedagi mitte sisse lasta, külmutasime olukorda ja ootasime lisajõud.

Süüdistatavat olen sündmuskohal näinud. Ta oli korteris, õuest ta vist ei käinud. Kui raskes

joobes oli süüdistatav – praegu on raske öelda, aga mäletan, et tema käitumine oli ettearvamatu

ja natuke agressiivne, ta üritas tüli norida ja oli näha, et tal on ebamugav selles korteris olla. Ei

mäleta selle mehe nime, aga üks mees ütles, et see ei toimunud kuuse juures, kui hakkasin kus,

mis, oli näha, et ta midagi kardab ja ei taha kõike välja öelda. See jutt oli korteris, kui

hakkasime ühte isikut kaasa võtma, WC juures, tahtsime ühte isiku isikusamasust tuvastama, siis

ta hakkas viitama, et oli natuke närvis, konkreetselt ei öelnud et see on see isik, aga kuidagi

ütles, et see ei ole see isik. Sissekäigu juures väljas ta esimest korda ütles, et see ei toimunud

kuuse juures.

Peale mälu värskendamiseks esitatud protokolliga tutvumist täpsustas tunnistaja, et noormehe

nimi oli V. Ta on andnud ka kirjelduse – see oli peenike tüüp.

Kas sellele kirjeldusele vastas korteris üks isik – korteris olid kaks isikut, kes paistsid välja, üks

oli süüdistatav, teine oli korteri omanik. V helistas kannatanule. Kuulsin, et kannatanu rääkis, et

olid kahekesi köögis. Kui V helistas küsis ta – „kes see oli, kas see on seesama isik, kellest ma

mõtlen“. Kannatanu vastas, et „jah, et see on tema“.

Sündmuskohal pidasime kinni süüdistatavat, hakkasime isikusamasust tuvastama, tal ei olnud

dokumenti kaasas, tahtsime minna auto juurde, siis ta muutus ettearvamatuks, oli näha, et ei

taha auto juurde tulla ja oma andmeid öelda. Koridoris ta mitu korda keeras ringi ja ei tahtnud

jopet selga panema. Kui hakkasime käega suunama, et peame väljuma, siis vist ründas

paarimeest. Panime talle käed Ru ja paarimehed läksid temaga autosse, et isikusamasus

tuvastada. Mina jäin korterisse. Tulid lisajõud. Tuli välijuht ja andsin juhtimise talle edasi.

Süüdistatav oli too kord haiglas, kui teda pandi autosse istuma, siis ta oli agressiivne ja

ettearvamatu, üritasid teda rahustada siis järsku isikul kadus teadvus, kutsuti kiirabi, esimene

auto ütles, et tunnevad teda, et ta lollitab, kui tuli teine kiirabi, siis viidi EMO-sse.

Kas keegi korteris nägi löömist – see oli esimene küsimus, vastus oli „ei“, et see juhtus kaugel ja

vastused olid lühikesed, ei midagi konkreetset.

Kas kuriteo toimepanemise vahend leiti korterist – kutsusime kriminalisti, vist oli mingi nuga

seal, kas kraanikausis või selle kõrval, aga ei tea, kas oli sama nuga.

Kiirabitöötajaid väljas ei olnud. Kannatanuga ei ole jõudnud rääkida. Alkoholitesti kannatanule

ei teinud. Kes ütles, et löödi kuuse juures ei mäleta.

Kakluse tunnuseid korteris ei olnud. Elutoas verejälge ei olnud. Vähemalt esmapilgul ei

paistnud. Diivani peal istusid isikud. Korteri üle vaatamist ei teinud, sest meid oli niivähe.

Ootasime lisajõud.

Kelle käest saite kannatanu jope – kas anti mulle või paarimehele, ei mäleta. Ei olnud esimene

inimene kes läks korterisse, siis viidati et nagis on tema jope, aga kes ütles, ei mäleta… Jopel ei

ole haavu ega verejälge, paarimehed avastasid ja tulid sellega minu juurde. Ei tea, kas jope oli

kannatanule tagastatud. Isikud olid elutoas. Võib olla ka koridoris.

Väliste tunnuste järgi süüdistatav oli joobes.

Kas süüdistatav oli adekvaatne – kuna ta ründas paarimeest, siis mitte. Mis võis põhjustada

agressiivsust – ei tea, ta keeras ringi ja paarimees oli just tema kõrval.

Süüdistatav oli võimeline liikuma, iseseisvalt liikus korteris, samuti tuli ise jope järgi, kui ründas

politseiametnikku, siis olid tal juba käed Rs.

Küsisime temalt kus on teie dokument, ta ütles, et dokumenti kaasa ei ole, kui palusime auto

juurde, mis oli väljas, kaasa tulla, siis kuni jopeni liikus ta üksi.

Miks kahtlustasite just süüdistatava, kuigi kirjeldusele vastas ka korteri omanik – alustasime

isikusamasuse kontrolli, alustasime süüdistatavast, kaugemale ei jõudnudki, sest ta ründas

politseiametnikku, enam selle sündmusega ei tegelenud, sest isik läks kiirabisse EMO-sse ja

mina läksin nendega kaasa.

Küsisin kõikide käest „kes ründas“, aga konkreetset vastust ei saanud. Võimalik, et V kartis seda

isikut, kellest ta rääkis, eriti kui ta oli sündmuskohal.

Süüdistatava joobe välised tunnused – arvasime, et on narkojoobes, aga kui on tarvitanud

narkootikume ja alkoholi, siis pupilli suurus on umbes sama, ei ole võimalik eristada. Ei saa

öelda, kas on alko või narko joobes, peab eraldi testi tegema. Käitumine oli ka tunnuseks. Ta ei

osanud püsida ühe koha peal, tahtis edasi tagasi kõndida. Ei suutnud olla paigal. Aga ei läinud

toast välja.

Tunnistaja E.S ütlusi, et süüdistataval ei olnud isikuttõendavat dokumenti kaasas, kinnitab

isikusamasuse tuvastamise protokoll, mille järgi S.Abdullajevil puudus kontrollijale esitamiseks

mistahes dokument (II kd tl 85, 113).

Tunnistaja E.S ütlused, et süüdistatav käitus sündmuskohal agressiivselt, riimuvad ka SA Ida-

Viru Keskhaigla tõendiga, millest nähtuvalt 1.01.2022 kell 2.00-4.30 EMO-sse oli toimetatud

S.Abdullajev, kellel olid krambid ja kes oli agressiivne. Toodud politseipatrulliga koos, pt on

teadvusel, k/a sõnul oli krambihoog, kuna pt käitumine on agressiivne, ta on fikseeritud, pupillid

on kitsad. Diagnoos: alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, äge

intoksikatsioon (II kd tl 93).

Tunnistaja S viidatud asjaolu – et kannatanu oli kiirabiautos ilma üleriieteta, tõendab ka, et

kannatanut löödi korteris, mitte õues. Ilmselge on, et tekitatud haava tõttu oli kannatanule

liikumine valuline, seetõttu kiirabiautusse minnes jättis ta isegi jalanõud jalale panemata. Samal

põhjusel pidi tal olema valuline ka jope selga panemine, mida ta jättiski tegemata. Kui

kannatanut oleks noaga löödud õues, siis korterisse tulles pidi ta jätma jope selga (sest selle

maha võtmine oleks temale valuline), tema aga oli korteris ilma jopeta ehk siis noalöögi saamise

ajal ei olnud tal jopet seljas, sest ta ei olnud õues, vaid siseruumides, s.t korteris. Seetõttu

kannatanu jopel ei olnud ka veremäärdumisi ja vigastusi.

Veel üks oluline asjaolu, mis nähtub tunnistaja S ütlustest, on, et V (S) ütles talle, et kannatanut

ei löödud kuuse juures. Need tunnistaja ütlused riimuvad ka videosalvestisega politseinikke

rinnakaamerast, millest on näha, kuidas S räägib politseinikule, et tegelikult ei olnud asjad nii,

nagu räägiti (et löödi noaga kuuse juures) – vt fail nimega „ed1.MP4“, salvestise aeg 08.33.

Kannatanu selgitus, miks kohapeal on ta alguses rääkinud, et sai noahaava kuuse juures (sest

süüdistataval on naine ja väikesed lapsed), on, kohtu arvates, eluliselt usutav. Ei oma tähtsust,

kas too hetk tundis ta hirmu süüdistatava ees (köögis veenis süüdistatav kannatanut, et saad

rääkida nii nagu oli, aga saad ka mitte rääkida, mida võib käsitleda ähvardusena) või oli tal

kahju süüdistatava lastest ja naisest (kui S.Abdullajev peaks minema oma teo eest vangi),

esimesel võimalusel kui ta oli juba haiglas kainenenud ja pärast operatsiooni saanud olukorra

tõsidusest aru, rääkis ta uurijatele tõtt, et teda lõi just süüdistatav. Seejuures esimese vihje

süüdistatavale tegi kannatanu juba olles kiirabiautos, kui telefonikõnes V S ütles, et nad olid

kahekesi köögis ja see on see isik, kellest S mõtleb (seda kuulis pealt tunnistaja S). Ilmselge on,

et kiirabiautos tundis kannatanu ennast turvalisemalt kui korteris süüdistatavaga läheduses olles,

mistõttu saigi rääkida, vähemalt oma sõbrale, kes teda lõi.

S.Abdullajevi oletus, et tegemist võis olla väljapressimise skeemiga, kui kannatanu ise tekitas

endale eluohtliku kehavigastuse (lõi ennast noaga kõhtu), et nõuda temalt raha välja, on, kohtu

arvates, ebaloogiline ja absurdne. Keegi ei hakka riskima oma eluga olukorras, kus rahaline võit

ei ole kuidagi garanteeritud. Seda enam, et mingeid nõudmisi keegi temale ei esitanudki.

Ei sündmuse ajal ega hiljem ei olnud kannatanul mingit motiivi süüdistatava rõõnamiseks. Nad

ei olnud varem tuttavad ja öösel vastu 1.01.2022 said tunnistaja R korteris esimest korda kokku.

Kannatanu ei esitanud tsiviilhagi ega mingeid materiaalseid pretensioone süüdistatava suhtes ei

kohapeal ega hilisema menetluse käigus, sh kohtus. Seetõttu alusetud on süüdistatava oletused, et

valesüüdistusega taheti temalt raha saada. Kui selline kavatsus oleks kannatanul või tema

seltskonnakaaslastel, siis see nõudmine oleks esitatud esimesel võimalusel juba kohapeal ja siis

ilmselt keegi ei hakkaks kutsuma kiirabi ega politseid (sest nende sekkumine ilmselt välistab

raha väljapressimise võimalusi). Ilmselge on seegi, et süüdistatavalt raha väljapressimise soovil

kõik kohalolijad pidid kohe algusest peale hakkama süüdistama juhtunus S.Abdullajevit, et

suurendada survet temale ja kallutada teda oma nõudmiste täitmisele. Mingeid nõudmisi temale

aga keegi juuresolijatest pole esitanud. Kõik olid šokis juhtunist ning seda on näha ka nende

reaktsioonist ja käitumisest (vt politseinikke rinnakaamerate salvestised). Seetõttu, kohtu arvates,

kannatanu kohtus antud ütlused on usaldusväärsed ning temal (nagu ka tunnistajatel) ei ole

mingit motiivi süüdistatava rõõnamiseks.

Kohtu arvates ülaltoodud tõendid ja tuvastatud asjaolud lõplikult tõendavad, et 1.01.2022 kella

01.20 paiku süüdistatav S.Abdullajev, viibides korteris aadressil xxx, lõi tekkinud konflikti

käigus ühe korra noaga kannatanut Sergei Kt kõhtu, millega tekitas kõhuõõnde tungiva torke-

lõikehaava paremal pool kõhu eesseinas koos maksa, ristikäärsoole ning parema õlakõhuarteri ja

-veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht.

Raske tervisekahjustuse tekitamine on alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt

ühe lg 1 p-des nimetatud tagajärje põhjustamises. Objektiivne koosseis seisneb raske

tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse

seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab

meditsiinilist sekkumist. On oluline, et tegu oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Oht elule on

põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita

sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseseks tekitatud tervisekahjustuse

iseloomust. Eluohtlikeks on Riigikohus lugenud järgmisi vigastusi: …kõhuõõnde ulatuv torke-

lõikehaav (RKKK 3-1-1-46-11, p 7). Isik vastutab enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas

selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks kui tal on teo suhtes

tahtlus ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatus (RKKK 3-1-1-46-15 p 10). Eluohtlikkust saab

toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega. (KarS-i

5. kommenteeritud väljaanne, lk 466-467).

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 22E-IDI0054 kõhuõõnde tungiv haav põhjustas Sergei Kl

eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et noalöögi tegi just süüdistatav.

Selliselt S.Abdullajevi teoga on täidetud KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud kuriteokoosseisu

objektiivsed tunnused.

Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et süüdistatav on tegutsenud otsese tahtlusega nii

oma teo kui selle tagajärje suhtes ehk teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja

möönis, et selle tulemusena võib tekkida oht kannatanu elule. Lüües kannatanut noaga kõhtu

(kus asuvad elutähtsad organid, nagu maks, neerud jne) pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu

elutähtsad organid saavad tema noalöögist vigastada ning arstiabi saamiseks (kuni kiirabi jõuab

kohale ja viib kannatanut haiglasse) möödub üsna pikk aeg, mille kestel kannatanul võib tekkida

verekaotus jt tüsistused, mille tõttu võib tekkida oht kannatanu elule. Süüdistatav jäi ükskõikseks

nii oma teosse kui selle tagajärgedesse. Ta ei kutsunud isegi kiirabi (seda tegid tunnistajad) ning

kuni selle saabumiseni ei üritanud kasvõi mingil moel kannatanut aidata.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Kuigi enne seda tol õhtul tema ja kannatanu vahel

juba oli konflikt, nii et tunnistajad pidid nad lahutama, ka siis tegemist oli mõlemapoolse

rüselusega, mitte nii, et süüdistatav pidi kaitsma ennast kannatanu ründe eest.

Nii tunnistajate kirjeldus kui edaspidiste sündmuste käik (kui kohale saabus politsei ja

S.Abdullajevile pandi käed raudu, sest ta muutus agressiivseks ja sellisena jäi ja ka haiglasse

toimetamisel), näitab, et agressioon tuli just süüdistatava, mitte kannatanu poolt ning kannatanu

käitumine ei ähvardanud süüdistatava elu ja tervist. Seega, puuduvad ka õigusvastasust

välistavad asjaolud.

Kohus ei nõustu ka kaitsja arvamusega, et S.Abdullajev oli süüdimatus seisundis. Ei ole tõendeid

selle kohta, et süüdistatav oli alkoholi vastu „kodeeritud“. Puudub ka eriteadmistega spetsialisti

arvamus, milline võis olla selle (s.t „kodeerimise“) mõju tema käitumisele alkoholi tarvitamise

korral. Tõendamata on ka, et süüdistatav oleks tarvitanud tol õhtul narkootikume. Samuti puudub

eksperdiarvamus selle kohta, kuidas alkoholi ja narkootikumide koos tarvitamine võis mõjutada

süüdistatava käitumist. Seetõttu kaitsja oletused, et alkoholi ja/või narkootikumide mõju tõttu ei

olnud S.Abdullajev kuriteo toimepanemise ajal süüdiv, on alusetud ja millegagi tõendamata.

Joobeseisund kui selline aga ei välista süüd (KarS § 36).

Karistus

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme

kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 4 kuni 12-aastane vangistus.

Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas ning leiab, et süüdistatavat

tuleb karistada reaalse vangistusega.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja

laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates vastab süüdistatava süü keskmisele määrale.

Ilma mingi objektiivse põhjuseta lõi ta kannatanut noaga kõhtu ning ei kutsunud talle kiirabi ega

andnud ise mingit abi kohapeal.

Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.

Karistusregistri väljavõte kohaselt S.Abdullajev on varem karistatud Harju maakohtu 3.06.2019

otsusega KarS § 423-1 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta. Praegune kuritegu

ei seondu tema varasema kuriteoga, mistõttu erilisi eripreventiivseid kaalutlusi S.Abdullajevi

suhtes ei esine.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega KarS § 118 lg 1 p 1

ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mõistes temale karistuseks 8 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses

viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev

või rahalise karistuse kolm päevamäära. S.Abdullajevit peeti kahtlustatavana kinni 1.01.2022 ja

vabastati 3.01.2022 (II kd tl 79, 84). Seega eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva tuleb lugeda

karistusaja hulka ning mõista S.Abdullajev’ile lõplikuks karistuseks 7 aastat 11 kuud ja 27 päeva

vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates S.Abdullajevi ilmumisest

kinnipidamiskohta karistuse kandmiseks.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab

kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3

kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul

seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning määratud kaitsjale

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 61 eurot (II kd tl 63).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2024.aastaks kehtestatud

kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on

2050 eurot (820*2,5=2050).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu

(RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27).

Kohus ei tuvasta alust süüdistatava menetluskulude kandmisest vabastamiseks ning leiab, et

menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele S.Abdullajev’ilt. Ta ei taotlenud menetluskulude

tasumise ajatamist. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber.

Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt:

Jope kirjega „Black squad“ – tagastada S.Abdullajevile kohtuotsuse jõustumisel.

DNA-proovid, puuteproovid, Delimano nuga, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 23.11.2022 akti

nr 22ATH20913 (II kd tl 98) alusel – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Valget värvi kampsun, tumesinist värvi aluspüksid, rätik, kootud kampsun, T-särk, püksid,

huulepalsam, sigaretipakk, hingamismask, poetšekk, DNA-proovid, puuteproovid, mis asuvad

hoiul Ida prefektuuris 9.01.2023 akti nr ATH21535 (II kd tl 99) alusel – hävitada kohtuotsuse

jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Deniss Minzatov

Kersti Jääger

Gunnar Karindi

eesistuja

rahvakohtunik

rahvakohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2025 lahendiga.