2-23-148207/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnitada kohtuistungit pidamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) ja U.U 16.05.2020 sõlmitud Telia liitumislepingust nr 9477190 ja 18.05.2020 sõlmitud
Legislator headnote
AI generated2-23-148207/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kinnitada kohtuistungit pidamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) ja U.U 16.05.2020 sõlmitud Telia liitumislepingust nr 9477190 ja 18.05.2020 sõlmitud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
04.10.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-148207
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus U.U vastu
võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.04.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi
PlusPlus
Capital
24.05.2024
apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
Kostja U.U (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada kohtuistungit pidamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) ja U.U
(kostja) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Kostja tasub AS PlusPlus Capital arveldusarvele EE082200221053320710
(Swedbank) viitenumbriga 25126901 kokku 2430,61 eurot, mis koosneb:
1.1.1. 02.05.2020 sõlmitud Telia järelmaksulepingust nr 1542058 tulenevast
põhivõlgnevusest 887,98 eurot, viivistest 167,94 eurot;
1.1.2. 16.05.2020 sõlmitud Telia liitumislepingust nr 9477190 ja 18.05.2020 sõlmitud
Telia seadmekindlustuse lepingust tulenevast põhivõlgnevusest 114,69 eurost,
viivistest 106 eurot, sissenõudekulust 30 eurot;
1.1.3 maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot, ½ I kohtuastme riigilõivust 175
eurost, ½ II astme riigilõivust 140 eurost ja lepingulise esindaja kuludest mõlemas
kohtuastmes 789 eurost.
1.2. Alljärgneva maksegraafiku alusel tasutavatest summadest loetakse
esmajärjekorras tasutuks käesoleva määruse p-s 1.1.3 nimetatud kulutused, teisena
p-s 1.1.1 nimetatud põhivõlg ja viivised ning kolmandana p-s 1.1.2 märgitud
summad:
Makse tähtaeg
Tasumata jääk
Tasumisele kuuluv
osa
Jääk peale tasumist
10.10.2024
2430,61
2230,61
10.11.2024
2230,61
2030,61
10.12.2024
2030,61
1830,61
10.01.2025
1830,61
1630,61
10.02.2025
1630,61
1430,61
10.03.2025
1430,61
1230,61
10.04.2025
1230,61
1030,61
10.05.2025
1030,61
830,61
10.06.2025
830,61
630,61
10.07.2025
630,61
430,61
10.08.2025
430,61
230,61
10.09.2025
230,61
30,61
10.10.2025
30,61
30,61
0,00
1.3. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.4. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on
hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja
kohustub käesoleva määruse p-s 1.1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja
käesoleva määruse p-s 1.1.2 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma
viivist kolmekordses võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva määruse
p-des 1.1.1 ja 1.1.3 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui p-des 1.1.1 ja 1.1.3
kirjeldatud põhivõlgnevuse summa ulatuseni 1002,67 eurot.
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 29.04.2024 kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
01.07.2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-148207.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-148207.
4. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
5. Rahuldada hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud poole riigilõivu
tagastamiseks. Tagastada hagejale 24.05.2024 tasutud riigilõivust 140 eurot ja kanda
see hageja arvelduskontole nr EE662200221052378572.
6. Jätta rahuldamata hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole
ehk 175 euro tagastamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 6 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul
alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline
Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi
vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja
vastuväiteid.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse
esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Ülejäänud osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (pooled on TsMS § 661 lg 4
alusel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.01.2024 Pärnu Maakohtusse hagi U.U
(kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1022,57 eurot, intressi
64,94 eurot, viivised 897,71 eurot ning võla sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja nõue tuleneb
Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järgmistest lepingutest: 02.05.2020 järelmaksuleping
nr 1542058, 16.05.2020 liitumisleping nr 9477190 ja 18.05.2020 seadmekindlustuse leping.
2. Pärnu Maakohus jättis 29.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda.
3. Hageja esitas 24.05.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
4. Ringkonnakohus tegi 01.07.2024 otsuse, millega võttis apellatsioonkaebuse menetlusse,
otsustas TsMS § 646 alusel asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ning tühistas maakohtu
otsuse osas, millega
maakohus jättis rahuldamata
hageja nõude kostja vastu
järelmaksulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 887,98 euro, viivise 167,94 euro,
sissenõudmiskulude 30 euro ja edasiulatuva viivise nõudes ning liitumis- ja
seadmekindlustuse lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 114,69 euro, viiviste 106 euro ning
edasiulatuva viivise nõudes. Samuti osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja
kanda. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5. Pooled esitasid 25.09.2024 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissi ning taotluse
menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust ehk
315 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. TsMS § 670 lg 4 esimese lause kohaselt, kui pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid
enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbi
vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või
kompromissi sõlmimise tõttu, hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus,
lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus. Pooled esitasid kompromisslepingu enne
ringkonnakohtu otsuse jõustumist, mistõttu lahendab kompromissi kinnitamise ja menetluse
lõpetamise taotluse ringkonnakohus.
7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise
tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused TsMS § 430 lg 1, § 431 lg 2, § 670 lg 4 teise lause
ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
8. TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss tuleb
kinnitada ning menetlus lõpetada.
9. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal
alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe
sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi
saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda
tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või
selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi kinnitava kohtumääruse
täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
10. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS
§ 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
11. Hageja esitas taotluse, milles palub tagastada talle hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõivust pool ehk 315 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel
riigilõivu 350 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Seega on hageja
oma taotluses pidanud silmas kogu menetluses tasutud riigilõivu.
TsMS § 150 lg 3 näeb ette, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel
kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja
maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega kuulub hageja taotlus TsMS § 150 lg 2 p 1
alusel rahuldamisele üksnes poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu ehk 140 euro
tagastamiseks. Hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 175 euro
tagastamiseks jääb rahuldamata.
12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on
kompromissis kokku leppinud, et loobuvad edasikaebeõigusest.
Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 8 võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja
läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui
summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Seega saab praegusel juhul esitada
riigilõivu tagastamata jätmise peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)