2-23-122010/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-122010

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.E vastu põhivõla 779

euro 20 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

1241 eurot 07 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: M.E (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista M.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1002 eurot 22 senti (s.o põhinõue

779 eurot 20 senti, intress 52 eurot 57 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 140 eurot 45

senti ja sissenõudmiskulud 30 eurot).

3. Mõista M.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 779 eurolt

20 sendilt) alates 7. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 29,37% aastas.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 10 euro

ulatuses.

5. Jätta menetluskulud M.E kanda.

6. Mõista M.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 420 eurot.

7. Mõista M.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (420 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29. mail 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M.E-lt (kostjalt) 984 eurot 24 sendi saamiseks. Kuivõrd

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu

Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 6. septembril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 779 eurot 20 senti, intressi 52 eurot 57 senti,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 140 eurot 45 senti. Samuti

palub hageja mõista kostjalt enda kasuks viivise põhivõlalt (779 eurolt 20 sendilt) alates 7.

septembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 29,37% aastas. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 7. juulil 2022

laenulepingu nr SR3833738, mille alusel sai kostja 1000 euro suuruse laenu. Kostja kohustus

laenu tagastama maksegraafiku alusel. Lepingu alusel on kostja tasunud 220 eurot 80 senti.

Alates 10. novembri 2023 osamaksest ei ole kostja makseid teinud. Esialgne võlausaldaja saatis

10. jaanuaril 2023 lepingu ülesaütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu 25. jaanuaril 2023 üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 7. juulil 2022 sõlmitud laenulepingust nr SR3833738, mille alusel sai kostja 1000

euro suuruse laenu (dtl 47 – 49; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 50 – 51;

üldtingimused dtl 52 – 55). Kostja kohustus tagastama laenu maksefraafiku alusel (dlt 48).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud

tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (7. juulil 2022)

oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,9%). Seega ei ületa

lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagiavalduse p-s 1.4 selgitanud, et esialgne võlausaldaja võttis kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja taotluses esitatud teavet ning kontrollinud kostja

pangakonto väljavõtet. Kostja igakuine sissetulek oli 751 eurot 41 senti ning väljaminekud 225

eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse

(97 eurot 67 senti) tuludest maha ning saanud teada, et kostjale jääb reservi vähemalt 428 eurot

74 senti.

Kostja konto väljavõttest (dtl 61 – 77) nähtub, et kostja läks tööle aprillis 2022, enne seda kostja

õppis ja sissetulekuid tal ei olnud (eraisikute ja vanemate tehtud kanded ei ole käsitletavad

sissetulekuna). Mais ja juunis 2022 on kostja töötasu olnud keskmiselt 1700 eurot. Kostja on

oma kuludena märkinud korteri üüri 450 eurot ja majapidamiskuludena 30 eurot, kuid mingil

põhjusel on esialgne võlausaldaja arvestanud väljaminekutena üksnes 225 eurot. Samas on

kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole siiski laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja konto väljavõttest ega muudest tõenditest ei nähtu, et

kostjal oleks veel laene. Kostja sissetulekut arvestades oli tal võimalik tasuda laenumakset 97

eurot kuus.

11. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (10. novembri 2023, 10.

detsembri 2023 ja 10. jaanuari 2023 osamaksed). Esialgne võlausaldaja saatis 10. jaanuaril 2023

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 56), milles määras kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja selgitas, et kui kostja ei tasu võlgnevust

täiendava tähtaja jooksul, ütleb esialgne võlausaldaja laenulepingu 25. jaanuaril 2023 üles.

Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu

ülesütlemiseks täidetud. Seega on lepingud kehtivalt üles öeldud.

12. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hageja on hagi p-s 2.1 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 779 eurot

20 senti.

13. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingu kohaselt on intressimääraks 29,37% aastas. Hageja on hagi p-des 2.2 toonud välja

intressi arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 52 eurot 57 senti.

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Laenulepingu üldtingimuse p 7.1 kohaselt on esialgsel võlausaldajal õigus nõuda viivist võrdses

määras intressimääraga. Seega on viivise määraks 29,37% aastas. Hageja on esitanud kohtule

viivise arvestuse (dtl 90). Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (6. september 2023) sissenõutavaks

muutunud viivis 140 eurot 45 senti.

Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 779 eurolt 20 sendilt alates 7.

septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 29,37% aastas.

15. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Hageja nõuab kostjalt 40 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja on saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja (7. märtsil 2023, 29. aprillil 2023 ja 8. mail

2023). Need kirjad on kohtule ka esitatud (dtl 87 – 89). Seega peab kohus põhjendatuks mõista

kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 30 eurot (20 + 5 + 5).

Samas ei pea kohus põhjendatuks kummagi lepingu puhul mõista kostjalt hageja kasuks välja

muud makseviivitusega seotud kulud 10 eurot. Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks,

milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate

kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu

hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese

meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (20 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka

võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja

kuludega.

16. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjal hageja kasuks välja 1002

eurot 22 senti (s.o põhinõue 779 eurot 20 senti + intress 52 eurot 57 senti + sissenõutavaks

muutunud viivis 140 eurot 45 senti + sissenõudmiskulud 30 eurot). Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja kasuks viivise põhinõudelt (779 eurolt 20 sendilt) määras 29,37%

aastas.

Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 10 euro ulatuses (40 – 30).

17. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ca 99% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 807 eurot (riigilõiv 280

eurot ja lepingulise esindaja kulud 527 eurot).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 h x

169 eur/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot.

Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 h) ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud.

Praegusel juhul on tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud

laenulepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel

määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Kostja ei ole menetluses oma

vastuväiteid esitanud. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja lepingulise

esindaja kulu on seega 240 eurot (100 x 2 x 1,2).

20. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 420 eurot (280 + 20 + 120). Need kulud

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (420 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik