2-23-147646/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Gerty Pau

Katre Kolk

Määruse tegemise aeg

Tsiviilasja number

4. oktoober 2024

2-23-147646

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi RxxxxRxxx vastu

võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806),

lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja Rxxx Rxxx (ik xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi RxxxxRxxx vastu võla väljamõistmiseks menetlusse

võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Rxxx Rxxx (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, ja

andis 12.06.2024 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus andis hagejale 19.06.2024 määrusega tähtaja nõude ja selle

põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, mh tuli hagejal põhjendada

kohtualluvust.

2. Hageja esitas 01.07.2024 hagiavalduse. Hageja on kohtualluvuse kohta märkinud, et lähtus

hagejale teadaolevast kostja viimasest elukoha aadressist. Muid andmeid ei ole hagejale

teada.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest

hagi ei allu Eesti kohtule.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1

p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid,

mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul

eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on:

• järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

• osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti

kaupade müügi rahastamiseks, või

• muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha

liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega

suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki,

ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

6. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

15.09.2017 sõlmitud liitumislepingust nr 6580927 (edaspidi: leping), mille alusel Elisa Eesti

AS osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kuna kostja on füüsiline isik, võib eeldada,

et kostja sõlmis lepingu isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohus leiab seega, et

kostja sõlmis lepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil.

Leping sõlmiti Eestis tegutseva äriühinguga kostjale teenuse osutamiseks. Tsiviilasja

kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punkti c järgi seega määrata määruse

nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel.

Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele

vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel.

Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et lepingust tulenevate vaidluste

lahendamiseks on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Tuvastamaks, kas poole alaline

elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus

määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust.

Hageja märkis hagiavalduses kostja aadressiks xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx vald, xxxxx

maakond. Selle aadressi nimetas kostja enda elukoha aadressina ka 15.09.2017 sõlmitud

nõude aluseks olevas lepingus. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus välja selgitanud, et

kostja ei ela nimetatud aadressil. Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxxxxxxx,

xxxxxxxx, xxxxx vald, xxxxx maakond alates 11.03.2019 kehtetu.

Alates 11.03.2019 on kostja rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress Prantsusmaa, xxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maksekäsu kiirmenetluses on xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn,

xxxxx maakond omanik kinnitanud 11.06.2024, et kostja elab Prantsusmaal. Kostja

profiiliandmetest sotsiaalmeediaplatvormil Facebook nähtub, et tema elukoht on

Prantsusmaal.

Arvestades kostja kohta kogutud ülal kirjeldatud teavet, on kohtu hinnangul alust arvata, et

kostja on Eestist lahkunud ning tema elukoht ei ole Eestis.

Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks kooskõlas

TsMS § 104 lg-ga 3 ning kuna kostja elukoht ei ole Eestis, ei allu asi Eesti kohtule.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik