2-23-1529/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-1529

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

N.T hagi D.W vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

24 844,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Denis Polman

Kostja D.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Allan Viirma

Menetluse liik

09. september 2024, kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsus osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata põhivõla 3217,02 euro ja sellelt arvestatava viivise

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada

osaliselt ja mõista D.W-lt N.T kasuks välja põhivõlg 3217,02 eurot ja viivis

põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

28.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsuse resolutsioon muutmata,

kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 Hagi rahuldada osaliselt.

4.2 Mõista D.W-lt N.T kasuks välja põhivõlg 3217,02 eurot ja viivis põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni

põhivõla tasumiseni.

4.3 Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 86 % ulatuses N.T

kanda ja 14 % ulatuses D.W kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.T (hageja) esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule hagi D.W (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 10.08.2021

töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja ehitama hagejale hoone juurdeehituse vastavalt

lepingu lisaks olevale töö kirjeldusele. Leping hõlmas ka põhihoone katusevahetust.

Töövõtulepingu hinnaks oli 25 362 eurot. Hageja tasus kostjale kokku 26 273 eurot, st

ekslikult 911 eurot kokkulepitust rohkem. 21.01.2022 ütles hageja töövõtulepingu üles.

Ülesütlemise tingisid kostja poolt lepingu korduvad rikkumised ja töö tähtaja ületamine.

2. Töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks sõlmis hageja töövõtulepingu Baltic Building

Technology OÜ-ga, mis maksis 5 007,29 eurot. Samuti võttis hageja hinnapakkumise

objekti lõpuni ehitamiseks. Tööde lõpetamine maksab 16 821,72 eurot.

3. Hageja kahju koosneb puuduste kõrvaldamise kulust 5007,29 eurot, lepingujärgsete tööde

lõpetamise kulust 16 821,72 eurot, enammakstud tasust 911 eurot ja leppetrahvist 263,76

eurot töövõtulepingu täitmisega hilinemise eest (kõik kokku 23 003,77 eurot). Eeltoodust

tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 23 003,77 eurot ja viivise

seadusjärgses määras alates 28.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastus

4. Kostja vaidles hagile vastu. Töövõtulepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud, sest

kostja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Kostja tegi ehitustööd vastavalt

lepingule. Töövõtulepingus kokkulepitud tööde valmimise tähtaeg muutus. Lisaks ei

võimaldanud ilmaolud katusepleki paigaldamist. 09.01.2022 nõudis hageja ootamatult, et

kostja võtaks asjad ja lahkuks ehitusobjektilt. Hageja ei andud enne lepingu ülesütlemist

väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks kostjale täiendavat tähtaega.

5. Kostja ei pidanud vahetama põhihoone katust. Kostja pidi üksnes ostma põhihoone

katusepleki. Kostja ei tarninud katuseplekki põhihoone katuse jaoks, vaid pooled leppisid

kokku muude tööde tegemises materjali maksumuse arvelt. Kuigi pooled leppisid

töövõtulepingus kokku, et kostja krohvib juurdeehituse välisseina, siis lepingu täitmise

käigus teatas hageja, et ta ei soovi seda ja selle asemel leppisid pooled kokku muude tööde

tegemises. Kostja ei nõustu, et ta on saanud hagejalt 911 eurot enam. Pooled leppisid

pärast töövõtulepingu sõlmimist kokku täiendavates töödes, mille eest nimetatud summa

tasuti.

6. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja töös ei esinenud puudusi, milliste

kõrvaldamiseks oleks hageja pidanud maksma 5 007,29 eurot, samuti on põhjendamatu

täiendavate töödega seotud kahju hüvitamise nõue. Täiendavate tööde loetelu sisaldab

töid, millised on kas kostja poolt teostatud või mida kostja ei olnudki kohustatud teostama.

Pooled leppisid kokku viivises 0,01 % päevas, mis on väiksem kui seadusjärgne

viivisemäär.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 19.10.2023 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3828 eurot ja viivise.

8. Hageja esitas 21.01.2022 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse (dtl 14-15).

Ülesütlemisavalduses põhistas hageja ülesütlemist sellega, et töö valmimise tähtaeg on

oluliselt ületatud, et hageja pidi pidevalt kostjale meelde tuletama töö tegemist ja õpetama

kostjat oma tööd tegema, samuti heitis hageja kostjale ette materjali kuluarve võltsimist ja

ülejäänud kuluarvete ettenäitamisest keeldumist, töös esinevaid kvaliteedipuudusi,

korrektsete aruannete mitteesitamist ning katusematerjali ostmata jätmist.

9. Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas töövõtuleping hõlmas ka põhihoone ehk nn

vana hoone katuse vahetust. Kohus asus seisukohale, et leping hõlmas põhihoone

katusevahetust. Kostja ei vaielnud vastu, et 197 m2 on katuste pindala kokku (dtl 172),

kuid asus seisukohale, et kostja ei pidanud paigaldama põhihoonele katuseplekki. Kohus

kostjaga ei nõustunud. Töövõtulepingu lisas nr 1 on katuse 197 m2 osas märgitud nii

materjalikulu kui ka tööraha. Hageja vande all antud seletustega on tõendatud, et

kirjalikku töövõtulepingut ei muudetud. Seetõttu ei saa lepingu lisa 1 (dtl 11) pealkirjale

„suvila ehitus“ omistada eksitavat ja tegelikke asjaoludega vastuolus olevat tähendust.

10. Töö valmimise tähtajaks leppisid pooled kirjalikus lepingus kokku 10.10.2021 (dtl 9).

Vaidlus puudub, et 21.01.2022 seisuga ei olnud tööd lõpetatud, sh katusematerjal

paigaldatud. Kohus leidis, et hageja jaoks ei saanud 10.10.2021 tähtaja järgimine olla

sellise tähtsusega, nagu hageja seda menetluses väidab. Nii on hageja nimel Y. T

kirjutanud kostjale, et kui viimane oleks teinud tellimuse kohe, siis oktoobri lõpuks oleks

olnud võimalik alustada katuse ehitusega ja oleks jõudnud enne talve algust see valmis

saada (dtl 158). Olukorras, kus hageja tütar hageja esindajana arutles oma 12.01.2022 e-

kirjas katuse tööde alustamisest oktoobri lõpus, on ilmne, et poolte tegelik tahe ei olnud

suunatud tööde lõpetamisele 10.10.2021.

11. Muud kirjeldatud rikkumised ei ole hageja poolt tõendatud. Hageja on osundanud, et

rikkumised on tõendatud ülesütlemisavalduses kirjapanduga. Kohus hageja käsitlusega ei

nõustunud. Asjaolust, et hageja loetles tema hinnangul rikkumiseks kvalifitseeruvad teod,

ei muuda ülesütlemisavaldust tõendiks viidatud rikkumiste kohta. Isegi kui vastavad

etteheited kujutaksid endast lepingurikkumisi ja oleksid leidnud tõendamist, et ole

tegemist oluliste lepingurikkumistega VÕS § 116 tähenduses, veel vähem selliste

rikkumistega, mis õigustaksid lepingu erakorralist ülesütlemist ilma täiendavat tähtaega

andmata.

12. Kostjale etteheidetavaid rikkumisi ei tõenda ka Baltic Building Technology OÜ arve nr

62101 (dtl 19 jj) ega hinnapakkumine nr 1601 tegemata jäänud tööde kohta (dtl 24).

Samuti ei tõenda rikkumisi AT kui asjatundja arvamus (dtl 162 jj). Võttes aluseks AT

poolt suuliselt kohtuistungil antud selgitused, ei pea kohus AT arvamust usaldusväärseks

tõendiks. Esiteks kinnitas AT, et temale andis selgitusi selle kohta, kes mida ehitas, uus

ehitaja, kes jätkas töödega pärast kostja lahkumist objektilt. Asjatundja kinnitas ühtlasi, et

seisukorra, mis oli siis, kui eelmine ehitaja lahkus, fikseeris asjatundja fotode alusel, mis

temale näidati (dtl 278) ja ta eristab tehtud töid tellijalt saadud info järgi (dtl 279).

Asjatundja kirjeldus puudustest ei rajane mistahes normidel ega standarditel, vaid

kasutatud on umbmäärast terminoloogiat: „halvasti kinnitatud, paigaldatud ebakorrektselt,

on ebapiisavad, paigaldatud valesti.“ Sellised üldsõnalised järeldused, mis on tehtud tööde

kohta, mille kohta asjatundja ei teadnud, kes neid teostas, vaid lähtus hageja avaldusest, ei

tõenda hageja väiteid kostjapoolsest lepingurikkumisest. Asjatundja arvamus on

ebamäärane ning selles esitatud järelduste kujunemine ebaselge. Hageja ei ole ka

seostanud, millisel viisil suhestuvad asjatundja poolt loetletud puudused hagejapoolses

ülesütlemisavalduses nimetatud alustega.

13. Hagejal puudus õigus 21.01.2022 lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma täiendavat

tähtaega andmata. Järelikult on 21.01.2022 ülesütlemise avaldus toimetu ning see ei

toonud endaga kaasa ülesütlemise tagajärgi, mh õigust erinevate õiguskaitsevahendite

kasutamisele.

14. Hageja käsitleb oma rahalist nõuet kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel

VÕS § 115 tähenduses. Kohus selgitas 11.05.2023 eelistungil, et hageja nõue on

asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue (VÕS § 135). Kohus märkis, et kuivõrd kohus

tuvastas, et hagejal puudus õigus pooltevahelist töövõtulepingut erakorraliselt üles öelda,

ei ole täidetud VÕS § 135 kohaldamise esimene eeldus ehk kahjustatud lepingupoole

lepingust taganemine või analoogia korras lepingu ülesütlemine.

15. Hagejal ei ole kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet, kui lugeda, et hageja nõudele võib

kohalduda VÕS §-s 115 sätestatu. Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole kostjapoolset

kohustuste rikkumist tõendanud.

16. Täiendavalt märkis kohus, et pooled ei vaidle, et katuseplekk jäi kostja poolt

paigaldamata, kuid kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole kostjale etteheidetava teoga

ega kostjapoolse rikkumisega. Hageja ütles lepingu üles ja kostja oli sunnitud objektilt

lahkuma. Seega ei saanud kostja oma kohustust täita hageja tõttu ehk hageja sattus ise

vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses.

Apellatsioonkaebus

17. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada.

18. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja jättis põhihoone katuse ehitamata, põhihoone

katusematerjali tarnimata, juurdeehituse soojustamata ja krohvimata ning juurdeehitusele

katusepleki paigaldamata. Hageja hinnangul on ka tõendatud, et kostja tegi juurdeehituse

katusele vale konstruktiivse lahenduse, paigaldas küttetorustiku valesti, kostja ehitatud

juurdeehituse vundament vajas tugevdamist ja betoonpõrand tasandamist, juurdeehituse

vundament ja sokkel olid soojustatud vale materjaliga, akende ja uste sillutiste paigaldus

oli puudulik. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et asjatundja AT arvamus on

ebausaldusväärne.

19. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks on

töövõtulepingu ülesütlemine. Hageja nõuab kahju hüvitamist ja see ei sõltu ülesütlemise

kehtivusest. Ülesütlemise eesmärgiks oli, et hageja saaks pöörduda teise töövõtja poole.

Hageja kahjunõude aluseks ei ole VÕS § 135, vaid VÕS § 115.

20. Töövõtulepingu kohaselt pidid kõik tööd olema tehtud hiljemalt 10.10.2021. Hageja andis

kostjale täiendava tähtaja 12.01.2022 kirjaga. Hageja huvi oli, et katus saaks paigaldatud

enne lume tulekut. Kostja ei ilmunud objektile töö jätkamiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

21. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi

rahuldamata põhivõla 3217,02 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmise osas.

Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb

maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning teha

uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 21). Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt.

23. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 10.08.2021 töövõtulepingu, millega

kostja kohustus tegema ehitustöid vastavalt lepingu lisas 1 kirjeldatule. Tööde tegemise

tähtajaks oli 10.10.2021. Hageja kohustus tööde eest tasuma 25 362 eurot. Vaidlust ei ole,

et hageja on kostjale tasunud 26 273 eurot.

24. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lisaks hoone juurdeehitusele pidi kostja teostama ka

põhihoone katusevahetuse, või kohustus kostja tarnima üksnes põhihoone katusekatte

materjali. Maakohus leidis, et leping hõlmas ka põhihoone katusevahetust. Kolleegium ei

nõustu maakohtuga.

Vaidlus puudub, et juurdeehituse katuse pindala on 92 m2 ja põhihoone katuse pindala on

105 m2. Töövõtulepingu lisa 1 kohaselt on katusepleki maht 197 m2, katusepleki

maksumus 4100 eurot ja katusepleki paigaldamise maksumus 1800 eurot. Katusega

seonduva töö ja materjali maksumus on kokku 8048 eurot (katusepleki materjal ja tööraha

kokku 5900 eurot ning sarikate ja müürlati materjal ja tööraha kokku 2148 eurot). Nii OÜ

Baltic Building Technology hinnapakkumise nr 1601 kui ka eriteadmistega isiku AT

05.06.2023 arvamuse (tabel 3) kohaselt läheb üksnes põhihoone katuse vahetus koos

materjaliga maksma üle 8000 euro (käibemaksu arvestamata). Arvestades eeltoodut ei ole

kolleegiumi hinnangul veenev hageja väide, et töövõtulepingus kokkulepitud katusetööd

kogumaksumusega 8048 eurot hõlmasid ka põhihoone katusevahetust. Ka töövõtulepingu

lisa 1 pealkirjaks on märgitud suvila ehitus ja puudub märge põhihoone katuse vahetuse

kohta. Samuti ei ole töövõtulepingu lisas 1 märgitud põhihoone vana katusekatte

demonteerimistöid, mille märkimist saaks eeldada olukorras, kus kokkulepitud tööd oleks

hõlmanud põhihoone katuse vahetust. Tsiviilasjast ei nähtu ka, et tööde teostamise

perioodil oleks hageja heitnud kostjale ette põhihoone katuse vahetamata jätmist.

12.01.2022 e-kirjas on kostjale etteheidetud, et katus on katmata ning puit laguneb vihma

ja lume käes. Samuti heideti kostjale ette põhihoone katusematerjali ostmata jätmist. E-

kirjas ei ole aga tuginetud sellele, et põhihoone katus on vahetamata. Maakohtus

28.09.2023 vande all ülekuulamisel on hageja avaldanud, et lepiti kokku juurdeehituse

teostamises. Protokollist ei nähtu, et hageja oleks ülekuulamisel avaldanud, et lepiti kokku

ka põhihoone katuse vahetuses.

Ülaltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et lisaks hoone juurdeehitusele oli

poolte vahel kokkulepe põhihoone katusekatte materjali tarnes, mitte aga põhihoone

katusevahetuses.

25. Hageja esitas kostjale 21.01.2022 lepingu ülesütlemisavalduse, kuna kostja on oluliselt

ületanud töö valmimise tähtaega ning rikkunud muudel ülesütlemisavalduses kirjeldatud

viisidel töövõtulepingut. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal

üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku

hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud

mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus

lepingut. VÕS § 196 lg 2 järgi võib lepingu rikkumise korral lepingu üles öelda pärast

kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud

juhtudel.

Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud VÕS § 116 lg 2 punktides 2-4

nimetatud asjaolude esinemine. Sealjuures nõustub ringkonnakohus kostjaga, et pooled on

muutnud töövõtulepingu tähtaega, mida tõendab hageja 24.11.2021.a sõnum kostjale, et

fassaaditöödega me veel ei alusta (VÕS § 13 lg 3). See kinnitab, et pooled ei pidanud

lepingu tähtajaks 10. oktoobrit 2021.

Hageja leiab, et ta andis kostjale täiendava tähtaja 12.01.2022 e-kirjaga. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. 12.01.2022 e-kirjast ei nähtu täiendava tähtaja andmine, vaid seal teatati

soovist lõpetada leping, paluti esitada arved ostetud materjalide kohta ja tagastada osa

rahast, samuti teatati soovist leppida kokku kuupäev, millal kostja tuleb oma asjadele

järgi. Kuna tõendamata on, et hageja andis kostjale väidetud rikkumiste kõrvaldamiseks

täiendava tähtaja, siis ainuüksi seetõttu ei saanud hageja lepingut üles öelda kostja

rikkumise tõttu.

Eeltoodu ei tähenda siiski, et leping ei ole üles öeldud. Hageja tahtis lepingut lõpetada.

VÕS § 655 lg 1 esimese lause järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Nimetatud norm sätestab tellija nn vaba ülesütlemise õiguse, mis võimaldab tellijal

töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud.

Seega tuleb hageja 21.01.2022 ülesütlemisavaldust käsitleda VÕS § 655 lg 1 järgse nn

vaba ülesütlemisena ning leping lugeda üles öelduks.

26. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise, seoses tegemata töödega, summas 16

821,72 eurot. OÜ Baltic Building Technology hinnapakkumisest nr 1601 nähtuvalt

koosneb see summa põhihoone katuse vahetusest (sh materjalist) ja juurdeehituse

soojustamisest ja krohvimisest (sh materjalist). Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud,

et põhihoone katusega seonduvalt oli lepinguesemeks üksnes katusekatte materjali tarne.

Seega ei saa muus osas, kui katusekatte materjali tarne, hagejal olla kostja vastu

põhihoone katusega seonduvalt nõudeid. Aga ka põhihoone katusekatte materjali

tarnimata jätmisega ning juurdeehituse soojustamata ning krohvimata jätmisega ei saa

hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui

lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab

ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5

kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu

lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt

käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. VÕS § 655 lg 1 teine lause sätestab

erinormina, et kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku

hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud

mõistlikult omandada.

27. Vaidlus puudub selles, et kostja jättis tarnimata põhihoone katusekatte materjali ning jättis

juurdeehituse krohvimata. Kostja on väitnud, et nende arvelt lepiti kokku teiste tööde

teostamises, kuid see väide on tõendamata. Hageja on märkinud, et kostja jättis tegemata

ka juurdeehituse seinte soojustuse, kuid tõendamata on, et see kuulus töövõtulepingu

eseme hulka. Kostja ei ole seda omaks võtnud. Ka töövõtulepingu lisast 1 (tööde loetelu)

ei nähtu, et juurdeehituse seinte soojustus kuulus kokkulepitud tööde hulka.

Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tarnimata katusekatte materjali eest

ette makstud raha tagastamist. Kostja pidi tarnima katusekatte materjali kokku 4100 euro

eest. Kostja on 30.06.2023 esitanud tõendid katusekatte materjali ostmise kohta summas

1620,98 eurot (kostja 30.06.2023 seisukoha lisad 1-3). Seega on hagejal õigus nõuda

katusekatte materjali eest ette tasutud 2479,02 euro tagastamist (4100-1620,98). Kuna

hageja ei ole teostanud juurdeehituse krohvimistöid, siis on hagejal õigus nõuda

krohvimisega seotud materjali eest ette makstud 738 euro tagastamist. Kolleegiumi

hinnangul ei ole hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda krohvimise tööraha 639 eurot. VÕS §

655 lg 1 teise lause kohaselt võib kokkulepitud töövõtja tasust maha arvata summa, mille

ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada, kuid neid

asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.

28. Hageja on palunud kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista ka 5 007,29 eurot, mis

hagiavalduse kohaselt tasuti töös olnud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on esitanud

OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve nr 62101 summas 5007,29 eurot koos

spetsifikatsiooni ja aktiga tööde teostamise kohta. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei võta

lepingu ülesütlemine hagejalt õigust nõuda kostjalt tehtud töödes esinevate puuduste

korral kahju hüvitamist.

Nimetatud kahjunõudega seonduvalt on hageja esile toonud, et juurdeehituse

katusekonstruktsioon on ehitatud valesti, juurdeehituse vundament vajas tugevdamist ja

betoonpõrand tasandamist ning akende ja uste sillutiste paigaldus oli puudulik.

Kolleegium leiab, et puuduste olemasolu ei ole tõendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eriteadmistega isiku ATu 05.06.2023

arvamusega ei saa lugeda tõendatuks puuduste olemasolu töös. Puuduste esiletoomisel ei

ole AT viidanud ühelegi ehitusnormile või juhendile. Ehitusnormidega konkretiseerimata

etteheited ei ole kontrollitavad. Lisaks ei ole üheselt selge, mis seisuga on väidetud

puudused tuvastatud. Asja materjalidest järeldub, et kostja lõpetas ehitustööde tegemise

2022.a jaanuaris. OÜ Baltic Building Technology on esitanud hagejale 21.06.2022 arve

summas 5007,29 eurot. Seega olid OÜ Baltic Building Technology arve spetsifikatsioonis

märgitud tööd ATu arvamuse esitamise ajaks tehtud. AT on arvamuses märkinud, et

eesmärgiks on fikseerida juurdeehituse seisukord 16.03.2023.a seisuga. AT selgitas küll

maakohtu 28.09.2023 istungil, et viitamine 16. märtsile 2023 on eksitus, ning et eesmärk

oli välja selgitada tööde seisukord ajal, mil kostja ehituselt lahkus. Samas möönis AT, et

ta ei tea, millal kostja ehituselt lahkus. Lisaks avaldas AT, et kostja poolt tehtud tööde

seisukorra tuvastas ta tellija ja uue ehitaja selgituste ja fotode alusel. Samuti märkis AT,

et asjatundja arvamuses sisalduvad fotod ei ole tema tehtud ning ta ei osanud täpselt öelda,

millal need fotod tehtud on. Seega on AT tuvastanud puudused tellija ja uue ehitaja

selgituste ja fotode alusel. Sealjuures ei ole tsiviilasja materjalide põhjal kontrollitav, kas

ATule esitatud fotod on tehtud kostja ehitusobjektilt lahkumise seisuga. Kolleegium leiab,

et ATu arvamusega ei saa puuduste olemasolu kostja töös lugeda veenvalt tuvastatuks.

Samuti ei tõenda puuduste olemasolu kostja töös OÜ Baltic Building Technology

21.06.2022 arve spetsifikatsioon ning akt tööde teostamise kohta. Need tõendavad arve

spetsifikatsioonis märgitud tööde tegemist OÜ Baltic Building Technology poolt. Üksnes

asjaolust, et uus ehitaja on objektil töid teinud, ei saa järeldada seda, et kostja tehtud töös

olid puudused.

Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue 5007,29 euro väljamõistmiseks põhjendamatu.

29. Hageja on menetluses puudustena välja toonud ka küttetorustiku vale paigalduse ning

juurdeehituse vundamendi ja sokli ebaõige soojustamise, kuid on märkinud, et nende

puuduste osas ei ole hageja kostja vastu nõuet esitatud. Seetõttu puudub kohtul vajadus

käsitleda neid puudusi kahju hüvitamise nõudega seonduvalt. Hageja on menetluses välja

toonud, et kostja jättis juurdeehitusel katusepleki paigaldamata ning kostja ei ole seda

vaidlustanud. Samas ei sisaldu juurdeehituse katusepleki paigaldamata jätmine hageja

nõudes. OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve teostatud tööde kohta ega ka

hinnapakkumine nr 1601 tegemata tööde kohta ei hõlma juurdeehituse katusepleki

paigaldamistööde tegemist. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus võtta seisukoht, kas ja

millises suuruses võib hagejal olla kostja vastu nõue juurdeehituse katusepleki

paigaldamistööde tegemata jätmisega seonduvalt.

30. Hageja nõudis kostjalt 911 euro väljamõistmist põhjendusega, et ta on tasunud kostjale

töövõtulepingus kokkulepitust ekslikult 911 eurot enam. Kostja vaidles nõudele vastu,

märkides, et pooled leppisid kokku täiendavates töödes, mille katteks see summa tasuti.

Maakohtu 28.09.2023 istungil hageja vande all antud seletuse kohaselt leppisid nad

kostjaga kokku ka kaablitrassi ja elektritrassi (sh maandus) paigaldamises, sadeveetrassi

ehitamises, vundamendi pragude täitmises ja ukseava lõikamises. Hageja esindaja väitis

ringkonnakohtu istungil, et need tööd ei puuduta käesolevat vaidlust. Kolleegiumi

hinnangul on see väide tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nende tööde eest

on kostjale tasutud muul viisil, kui käesolevas hagis väljatoodud summade raames. Sellest

tulenevalt loeb kolleegium tõendatuks, et 911 eurot maksti täiendavalt kokkulepitud tööde

tegemise eest. Seega on hageja nõue 911 euro osas põhjendamatu.

31. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi summas 263,76 eurot töövõtulepingu täitmisega

hilinemise eest. Töövõtulepingu punkt 6 sätestab, et kui töövõtja ei lõpeta töid 10.

oktoobriks 2021, siis on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,01 % päevas üleandmisega

viivitatud töö maksumusest. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled muutsid

töövõtulepingu tähtaega ning ei pidanud tööde lõpetamise tähtajaks 10. oktoobrit 2021.

Seega puudub hagejal leppetrahvi nõudeõigus.

32. Eeltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista põhivõlg 3217,02 eurot (2479,02 + 738). Ebaõige on kostja seisukoht, et

pooled on leppinud töövõtulepingus kokku viivise määras 0,01 % päevas juhuks, kui

töövõtja võlgneb töövõtulepingu alusel tellijale raha tasumise. Sellist kokkulepet

töövõtulepingust ei tulene. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Arvestades asja lahendamise tulemust, tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

86 % ulatuses hageja kanda ja 14 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS §

177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)