2-20-17283/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-17283

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Asfaldigrupp OÜ hagi Eesti Vabariigi

(Transpordiameti kaudu) vastu tuvastusnõuetes

ning rahalise kohustuse täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. juuli 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Asfaldigrupp OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

182 094,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Asfaldigrupp OÜ (registrikood 12001039),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kostja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu),

lepinguline esindaja Ege Stiina Järvmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. juuli 2023 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Asfaldigrupp OÜ kanda. Eesti Vabariigil

(Transpordiameti kaudu) puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Asfaldigrupp OÜ (hageja) esitas 23.11.2020 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Transpordiameti (endine Maanteeamet) kaudu) vastu, milles palus tuvastada, et kostja ei

ole poolte vahel sõlmitud lepingutest kehtivalt taganenud ja tal puudub leppetrahvide

nõudeõigus. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 104 539,24 eurot, viivise

perioodi 02.06.2020 – 23.11.2020 eest 18 294,37 eurot ja viivise 0,1% päevas alates

24.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga riigihanke nr 210147

„Külmakahjustuste likvideerimine Tartu, Jõgeva ja Valga maakonna riigimaanteedel“

tulemusena kolm töövõtulepingut. Töövõtulepingu 1-10/19/2051-1 esemeks olid Valga

maakonna riigiteedel külmakahjustuste likvideerimise tööd. Töö maksumus oli 505 000

eurot. Kostja on hagejale maksnud 437 184,20 eurot, maksmata on 67 815,80 eurot.

Töövõtulepingu 1-10/19/2053-1 esemeks olid Tartu maakonna riigiteedel

külmakahjustuste likvideerimise tööd. Töö maksumus oli 170 000 eurot. Kostja on

hagejale maksnud 137 756,57 eurot, maksmata on 32 243,43 eurot. Töövõtulepingu 1-

10/19/2054-1 esemeks olid Jõgeva maakonna riigiteedel külmakahjustuste likvideerimise

tööd. Töö maksumus oli 25 000 eurot. Kostja on hagejale tasunud 20 519,99 eurot,

maksmata on 4480,01 eurot.

3. Kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest ning jätnud tasumata kokku 104

539,24 eurot. Nimetaud summade tasumise tähtpäev oli 01.06.2020, mistõttu on kostja

alates 02.06.2020 tasu maksmisega viivituses.

4. Kostja esitas 17.09.2020 hagejale 3 avaldust: a) nr 19-9/20/42974-1, mille sisuks on

lepingust nr 1-10/19/2052-1 taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 42

083,33 eurot; b) nr 19-9/20/42968-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2053-1

taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 14 166,67 eurot; c) nr 19-

9/20/42970-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2054-1 taganemine ja hagejalt

leppetrahvi nõudmine summas 2 083,33 eurot.

5. Kostja on keeldunud hageja poolt teostatud töid vastu võtmast põhjusel, et kostja arvates

on hageja kasutanud tööde teostamisel nõuetele mittevastavat asfaldisegu. Hageja peab

seda põhjendamatuks. Esiteks sellel põhjusel, et töö lepingutingimustele mittevastavus

(s.o. väidetavalt mittenõuetekohase asfaldisegu kasutamine) pole lepingu tingimuste

kohaselt tõendatud ja teiseks põhjusel, et ka kõnealuse puuduse olemasolu korral ei

kvalifitseeru see oluliseks lepingurikkumiseks.

6. Hageja palub kohtul esmalt tuvastada, et kostja ei ole kehtivalt taganenud hagejaga

sõlmitud töövõtulepingutest. Hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Asjaolu,

et hankija on hankelepingust taganenud, kujutab riigihankemenetlustes endast pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise alust riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel.

Kuivõrd hageja tegutseb tee-ehituse valdkonnas ning selles valdkonnas tuleb valdav

enamus tellimustest läbi riigihangete, on hagejal õiguslik huvi selle vastu, et hankijad ei

saaks kostja lepingutest taganemisi kasutada riigihankemenetlustes hageja kui pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks.

7. Teise tuvastusnõudena palub hageja kohtul tuvastada, et hagejal ei ole kohustus tasuda

leppetrahve. Ka sellise tuvastamise vastu on hagejal õiguslik huvi, kuna hankija poolt

leppetrahvi nõude esitamine võib anda hankemenetlustes aluse hageja kõrvaldamiseks

hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel.

8. Hageja nõue kostjalt 104 539,24 euro saamiseks on töövõtulepingute alusel tekkinud tasu

maksmise kohustuse täitmise nõue (VÕS § 637 lg 1). Hageja nõue kostjalt viivise

saamiseks on rajatud VÕS § 113 lõikele 1. Viivise nõude aluseks olev viivise määr (0,1 %

tasumata summast iga viivitatud päeva eest) tuleneb pooltevaheliste lepingute punktis 9.5

sisalduvast kokkuleppest.

Kostja vastus

9. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja edastas hagejale 11.03.2020 nõudekirja, milles andis

lepingute kohaseks täitmiseks täiendava tähtaja (31.05.2020), teavitas hagejat, et arvestab

alates 11.03.2020 leppetrahve ning ühtlasi keeldus tööde vastuvõtmisest. Teede

Tehnokeskus AS-i poolt teostatud katseprotokollidest nr 4977/19 ja nr 5391/19 ilmnes, et

paigaldatud asfaltsegu „AC16 Surf“ ei vasta lepingutes sisalduvatele nõuetele ning tuleb

seetõttu asendada lepingute nõuetele vastava asfaltseguga. 15.05.2020 esitas hageja

kostjale lepingute täitmise eest arved ja aktid. Hageja jäi seisukohale, et on lepingutest

tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja edastas 17.09.2020 hagejale avaldused

lepingutest taganemiseks, leppetrahvide nõudmiseks ning leppetrahvide hagejalt

kinnipeetud summadega tasaarvestamiseks.

10. Teede Tehnokeskus AS teostas katsed, millest ilmnes, et hageja oli kasutanud tööde

teostamisel asfaltsegus lubamatut settekivimit. Lepingu nr 1-10/19/2052-1 tööde

teostamisel oli settekivimite osakaal asfaltsegu täitematerjalis 90%, lepingu nr 1-

10/19/2053-1 tööde teostamisel oli settekivimite osakaal 34% ning lepingu nr 1-

10/19/2054-1 tööde teostamisel oli settekivimite osakaal 29%. Eeltoodud tööde

teostamisel pidi settekivimite väärtus asfaltsegu täitematerjalis olema 0%. Sellest lähtuvalt

on tõendatud, et hageja paigaldatud asfaltsegu ei vasta nõuetele. Lepingutest ja nende

osaks olevatest kohustuslikest juhistest tulenevalt ei ole lubatud asfaltsegus kasutada

lubjakivi sõelmeid ja killustikku. Riigiteede libedusetõrjes kasutatakse kloriide, mis

hakkab asfaltsegus olevat lubjakivimit lagundama ning seab otseselt ohtu riigitee

püsivuse.

11. Hageja rikkus lepinguid oluliselt ja tööde ümbertegemise nõue oli asjakohane. Arvestada

tuleb ülekaalukat avalikku huvi, et riigiteed oleksid hea kvaliteedi ja säilivusega ning

sellest tulenevalt kõrge liiklusohutusega. Kuna hageja ei olnud töid ümber teinud

täiendavaks tähtajaks, andis see kostjale aluse lepingutest taganemiseks. Koos lepingutest

taganemise õigusega võimaldab lepingute p 11.2 nõuda hagejalt leppetrahvi kuni 10 %

lepingute tasust, kui hageja rikub oluliselt õigusaktidest või lepingutest tulenevaid

kohustusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 11.07.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

13. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või

taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist

tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud

leppetrahvi. Maakohus leidis, et hagejal on õigustatud huvi tuvastusnõuete (kostja ei ole

kehtivalt taganenud hagejaga sõlmitud töövõtulepingutest; hagejal ei ole kohustust tasuda

leppetrahve) esitamiseks. Täiendavalt nõuab hageja rahaliste kohustuste täitmist.

14. Kõigi kolme lepingu lisa 2 (tehniline kirjeldus) p 2.1 kohustas hagejat kasutama

materjalina teekatte paranduseks asfaltbetooni „AC16 Surf.“. Tee ehitamise kvaliteedi

nõuete määruse § 16 lg 1 sätestab asfaltbetoonsegu minimaalseteks nõueteks valmistamise

ja paigalduse viisil, et see peaks vastu ettenähtud kasutusaja jooksul. Asfaltbetoonsegude

valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3. Lõige 3 kohustab, et

asfaltbetoonsegu projekteeritud koostises peavad olema näidatud jämetäitematerjalide

fraktsioonide omadused ning bituumeni penetratsioon või viskoossus. Nimetatud

omadused on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-3. Nake tardkivimist

jämetäitematerjaliga peab olema tõendatud labori katseprotokolliga. Lõige 6 lisab, et

ühtlasi on ka nõuded asfaltbetoonsegudes kasutatavale täitematerjalile kirjeldatud

standardites EVS 901-1 ja EVS 901-3. Lisaks lubab lõige 8 kasutada lubjakivist või

kruusast toodetud fraktsioneeritud täitematerjali ja lubjakivist või kruusast toodetud

peentäitematerjali ülemise kihi asfaltbetoonsegudes ainult nendel teedel, mille talviseks

libedustõrjeks ei kasutata kloriide.

15. Akrediteeritud katselabor Teede Tehnokeskus AS teostas asfaltsegu täitematerjalide osas

katsed, mille katseprotokollidest tuvastas kostja, et hageja oli kasutanud tööde teostamisel

asfaltsegus lubamatut settekivimit. Lepingu nr 1-10/19/2052-1 tööde teostamisel oli

settekivimite osakaal asfaltsegu täitematerjalis 90%, lepingu nr 1-10/19/2053-1 töödes

kasutatud asfaltsegus moodustas settekivimite osakaal 34% ning lepingu nr 1-10/19/2054-

1 tööde teostamistel oli settekivimite osakaal asfaltsegus 29%. Nimetatud tööde

teostamisel pidi settekivimite väärtus asfaltsegu täitematerjalis olema 0%.

16. Kohus on seisukohal, et kostja on akrediteeritud katselaboris teostatud katsetustega

tõendanud, et hageja paigaldatud asfaltsegu ei vasta nõuetele. „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhise“ p 2.1.20 kohaselt on nõutud sideaine sisalduse ja terastikulise koostise

katsetes akrediteeringut vastavalt katsestandarditele EVS-EN 12697-1 ja EVS-EN 12697-

2. Seega ei ole täitematerjalide petrograafiline katsetamine akrediteeritud katsena nõutud

ja hageja on asunud ebaõigele järeldusele, et mitteakrediteeritud katsete tulemusi ei saa

selles osas asfaldisegu nõuetele mittevastavuse tõendamiseks kasutada. Eeltoodust

tulenevalt on tõendatud, et hageja on kasutanud tööde teostamisel asfaltsegus lubamatut

settekivimit ja seda kõigis kolmes lepingus.

Arvesse tuleb ka võtta, et Transpordiamet tegi hagejale ettepaneku teostada rohkem

katseid ja sealjuures täpsemaid petrograafilisi analüüse tööde teostamisel kasutatud

asfaltsegule, kuid hageja seda ei soovinud, mistõttu kehtisid lepingute kohased teostatud

katsetused ning põhjust täiendavate katsetuste tegemiseks edasiselt ei olnud. Hageja

täiendavatest katsetustest keeldumine andis alust eeldada, et settekivimit kasutati

asfaltsegus teadlikult. Kui tegemist oleks olnud hageja poolse eksitusega või

teadmatusega, siis oleks hagejal olnud võimalus täiendavate katsete teostamisega

tõendada, et ta on nii lepingutest, kui ka tee ehitamise kvaliteedinõuete määrusest

tulenevaid nõudeid täitnud kohaselt. Kuna hageja seda ei teinud, on ilmne alus järeldada,

et hageja rikkus töödele esitatud nõudeid tahtlikult, kuivõrd ta pidi olema teadlik, et ta

kasutab asfaltsegus oluliselt kehvemate omadustega ning odavamaid materjale.

Hageja selgituste kohaselt oli ta asfaldisegu tootmisel läbi viidud kontrollide tulemuste

alusel veendunud kasutatud segu nõuetele vastavuses ning hagejal puudus nii tööde

teostamise ajal kui ka täna alus arvata, et asfaldisegu sisaldas lubamatut materjali. Hageja

toob välja, et asfalditehase AC Tehased OÜ teavet tööde käigus kasutamiseks määratud

asfaldisegu kohta luges märkusteta piisavaks ka tellija omanikujärelevalve, mida

kinnitavad omanikujärelevalve esindaja allkirjastatud kooskõlastused (13.05.2021 vastuse

lisad 3-5 – asfaldisegu dokumentatsiooni kooskõlastamine). Kohus on seisukohal, et

eelnimetatud tootja informatsioon koos sellega kaasnevate laborianalüüsi tulemustega ei

kinnita, et tööde teostamisel kasutatud asfaldisegu oli nõuetekohane.

17. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tegemist hageja poolse lepingute olulise

rikkumisega ja Transpordiameti tööde ümbertegemise nõue õiguskaitsevahendina oli

põhjendatud ning asjakohane. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka ülekaalukat avalikku

huvi, et riigiteed oleksid hea kvaliteedi ja säilivusega ning Transpordiameti üht peamist

kohustust tagada riigiteede kvaliteetne ehitamine ning sellest tulenev liiklusohutus.

Eeltoodust tulenevalt kuulub töö vastuvõtmisele üksnes siis, kui selle eeldused (vähemalt

minimaalsed nõuded tööle, mis on kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määrusega)

ja vastuvõtmise tingimused on minimaalses ulatuses täidetud.

18. Kuna hageja ei teinud töid ümber kostja poolt antud täiendavaks tähtajaks, siis oli kostjal

õigus lepingutest taganeda. Koos lepingutest taganemise õigusega võimaldab lepingute p

11.2 nõuda hagejalt leppetrahvi kuni 10% lepingute tasust, kui hageja rikub oluliselt oma

õigusaktidest või lepingutest tulenevaid kohustusi. Nimetatud punkt andis kostjale õiguse

nõuda leppetrahvi ja arvestada leppetrahvisummad maha hagejale tasumisele kuuluvast

summast.

Apellatsioonkaebus

19. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ning uue otsusega rahuldada hagi.

20. Maakohus tugines lubamatule tõendile. Vaidlus puudub selles, et Teede Tehnokeskuse AS

katseprotokollidest nr 4977/19 ja 5391/19 nähtub settekivimite (valdavalt lubjakivi)

sisaldumine proovimaterjalis. Sellele katseprotokollile ei olnud aga õigust tugineda, sest

tegemist on akrediteerimata katse tulemusi kajastavate dokumentidega. Asjaolu, et

akrediteerimata katse tulemusele ei ole õigust tugineda, tuleneb Maanteeameti

peadirektori 23.12.2015.a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhis“ punktist 2.1.20. Katseprotokollid nr 4977/19 ja 5391/19 tuleb jätta

arvestamata. Nõuetele mittevastava asfaldisegu kasutamine ei ole tõendatud.

21. Kostja nõudis hagejalt töö ümbertegemist. Hageja tehtud töö vastas oma kasutusomaduste

poolest kõigile teele esitatavatele nõuetele ja on kasutuses. Töö ümbertegemine tooks

hagejale kaasa lepingute hinnaga võrreldes mitmekordselt suurema kulu. Nendel

asjaoludel oli töö ümbertegemise nõudmine VÕS § 646 lg 1 kohaselt põhjendamatu. Kuna

tellijal ei ole VÕS § 646 lg-st 1 tulenevalt töö ümbertegemise nõuet, ei ole tellijal ka

lepingust taganemise õigust juhul, kui töövõtja keeldub tööd uuesti tegemast. Kostja ei

saanud VÕS § 647 lg 1 alusel lepingutest taganeda. Seega ei olnud kostjal õigust nõuda ka

leppetrahve.

Vastus kaebusele

22. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

24. Tsiviilasjas esitatud Teede Tehnokeskus AS katseprotokollide nr 4977/19 ja 5391/19

kohaselt oli lepingu nr 1-10/19/2052-1 järgses töös settekivimite (valdavalt lubjakivi)

osakaal asfaltsegu täitematerjalis 90%, lepingu nr 1-10/19/2053-1 järgses töös oli

settekivimite osakaal asfaltsegu täitematerjalis 34% ning lepingu nr 1-10/19/2054-1

järgses töös oli settekivimite osakaal asfaltsegu täitematerjalis 29% (II kd tl 8-11).

Vaidlust ei ole selles, et lepingute kohaselt ei tohtinud sellist settekivimit täitematerjalis

olla. Settekivimite olemasolu täitematerjalis tuvastati katsega „lihtsustatud petrograafiline

kirjeldus EVS-EN 923-3“.

25. Hageja leiab, et nimetatud katseprotokollidele ei saa tugineda, kuna Maanteeameti

peadirektori 23.12.2015.a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhis“ punkt 2.1.20 nõuab akrediteeritud katset, kuid antud juhul oli tegemist

akrediteerimata katsega. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Maanteeameti peadirektori

23.12.2015.a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“

punkt 2.1.20 sätestab, et proov A toimetatakse akrediteeritud katsega laboratooriumisse,

kus määratakse asfalt- või mustsegu sideaine sisaldus ja terastikuline koostis vastavalt

katsestandarditele EVS-EN 12697-1 ja EVS-EN 12697-2 (II kd tl 29 pöördel-30). Seega

on sideaine sisalduse ja terastikulise koostise katses nõutud akrediteeringut vastavalt

katsestandarditele EVS-EN 12697-1 ja EVS-EN 12697-2. Eelnimetatud punktist ei

tulene, et täitematerjali proovi katse „lihtsustatud petrograafiline kirjeldus EVS-EN 923-

3“ peab olema akrediteeritud. Ülaltoodust tulenevalt on ebaõige hageja seisukoht, et

katseprotokolle nr 4977/19 ja 5391/19 ei saa tõendina kasutada. TsMS § 232 lg 2 kohaselt

ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber katseprotokolle nr

4977/19 ja 5391/19 tulemused, sh ei lükka nimetatud katseprotokollide tulemusi ümber

hageja 13.05.2021 menetlusdokumendi lisad 3-5.

26. Ülaltoodust tulenevalt on katseprotokollidega nr 4977/19 ja 5391/19 tõendatud, et hageja

töö ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 646 lg 1, lg 2 p 1).

27. Kostja esitas 11.03.2020 hagejale teate, milles keeldus ehitustööde vastuvõtmisest, kuna

asfaltsegu „AC16 Surf“ ei vasta lepingutes sisalduvatele nõuetele (asfaltsegus on

lubamatu settekivim) ja nõudis asfaltsegu asendamist nõuetele vastava asfaltseguga.

Kostja andis lepingute täitmiseks täiendava tähtaja 31.05.2020 (II kd tl 6-7). Hageja

avaldas 15.05.2020 kostjale, et kostja keeldub alusetult tööde vastuvõtmisest ja esitas

kostjale tasumiseks arved (I kd tl 98-99). Kostja esitas 17.09.2020 hagejale avaldused

lepingutest taganemise ja leppetrahvi nõudmise kohta (I kd tl 121-135).

28. Vastavalt VÕS § 646 lg 1, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja

väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. VÕS § 646 lg 2 sätestab, et muu

töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele

mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses

nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist

olulise lepingurikkumisega.

Kostja on selgitanud, et riigiteede libedusetõrjes kasutatakse kloriide ning kloriidid

hakkavad asfaltsegus olevat lubjakivimit (settekivim) lagundama, mis seab ohtu tee

püsivuse. Arvestades, et tee kvaliteedi püsivus on lepingu eesmärgi seisukohalt tähtis, et

settekivim asfaltsegu täitematerjalis vähendab tee püsivust, ning et settekivimit esines

asfaltsegus olulisel määral, on kolleegium seisukohal, et tegemist on lepingute olulise

rikkumisega. Hageja leiab, et lepingurikkumist ei saa pidada oluliseks seetõttu, et

riigiteede lõigud on kasutuses, ning lisaks planeerib kostja nende teelõikudel pindamist,

taastusremonti või rekonstrueerimist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Asjaolud, et

teelõigud on kasutuses, või et nende osas on planeeritud tulevikus teha töid, ei muuda

hageja rikkumist ebaoluliseks.

29. Hageja on apellatsioonkaebuses avaldanud, et kogu töö ümbertegemine oleks toonud

hagejale kaasa ebamõistlikult suure kulu võrreldes lepingute hinnaga, mistõttu ei olnud

kostjal õigust töö ümbertegemist nõuda (VÕS § 646 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et

hageja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et kostja ei saanud töö ümbertegemist nõuda

selle suure kulukuse tõttu (VÕS § 646 lg 1). Hageja on sellele viidanud küll kohtueelses

kirjavahetuses kostjaga (hageja 03.04.2020, II kd tl 12), kuid mitte kohtule esitatud

seisukohtades. Kohus ei saa tuletada asjaolusid tõenditest. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus hageja väite tähelepanuta kui hilinenult esitatu (TsMS § 652 lg 4). Lisaks ei ole

hageja ümbertegemise kulude kohta ka tõendeid esitanud.

30. Ülaltoodule tuginedes ei ole hageja esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mis välistaksid

kostjal VÕS § 646 lg 1 järgse nõude. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib

lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt

rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt VÕS § 647 lg-le 1 loetakse töövõtja

töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö

tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd

parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi

kostja antud täiendava tähtaja jooksul, siis oli kostja õigustatud lepingutest taganema.

31. Koos lepingutest taganemisega nõudis kostja hagejalt leppetrahvi: lepingu nr 1-

10/19/2052-1 alusel 42 083,33 eurot, lepingu nr 1-10/19/2053-1 alusel 14 166,67 eurot ja

lepingu nr 1-10/19/2054-1 alusel 2 083,33 eurot. Lepingute p 11.2 sätestab, et tellija võib

lepingust taganeda ja nõuda leppetrahvi kuni 10 % tasust, kui töövõtja rikub oluliselt oma

õigusaktidest või lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt oli kostja

õigustatud nimetatud summades hagejalt leppetrahvi nõudma. Leppetrahvi suurust

puudutavas osas ei ole hageja sisulisi vastuväiteid esitanud.

32. Hageja nõudis kostjalt täitmisnõudena 104 539,24 euro ja sellelt arvestatava viivise

tasumist. Kolleegium märgib, et kuna kostja on lepingutest kehtivalt taganenud, siis ei saa

hagejal olla täitmisnõuet kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud

põhjendatult hagi rahuldamata.

33. Kolleegium selgitab, et VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja

muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 p-des 1-3 sätestatud

tingimuste korral peal lepingupool, tagastamise või väljaandmise asemel, hüvitama

üleantu väärtuse. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema nõuet tuleks alternatiivselt

käsitleda VÕS §-s 189 sätestatud nõudena ega toonud esile ka lepingu alusel üleantu

tagastamise või hüvitamise nõude asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt

puudub

ringkonnakohtul vajadus käsitleda küsimust, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue VÕS

§ 189 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, mistõttu

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)