2-23-16837/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-16837

Tsiviilasi

H. V. hagi K. P. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1226,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: H. V., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Hageja seaduslik esindaja: A. V., isikukood: xxxx; elukoht:

xxxx, e-posti aadress: xxxx

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maris Kure, e-posti

aadress: maris.kure@namm.ee

Kostja: K. P., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Kostja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner, e-posti

aadress: irina@hugolegal.ee

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H. V. hagi K. P. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista K. P.ilt H. V. kasuks välja elatis 1201,15 eurot perioodi 01.12.2022 kuni

31.05.2023 eest.

3. Jätta H. V. hagi K. P. vastu elatise 25 euro (periood 01.12.2022 kuni 31.05.2023 eest)

nõudes rahuldamata.

4. Kohustada K. P.i tasuma väljamõistetud elatis 1201,15 eurot A. V. arveldusarvele nr

xxxx AS Xxxx.

5. Jätta menetluskulud K. P. kanda.

6. Välja mõista K. P.ilt H. V. kasuks menetluskulud 2128,28 eurot.

7. Välja mõista K. P.ilt H. V. kasuks menetluskuludelt 2128,28 eurolt viivis VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

2128,28 euro täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. 30.11.2023 hagiavalduse täienduses toodult on kostjal K. P.il (P.) ja A. V. (V., H. V. seaduslik

esindaja) on ühine poeg. Aastatel 2010-2020 elas H. V. (hageja) koos kostjaga. 2016.aastal pöördus

hageja kostja esindusel elatise nõudega kohtusse, elatise vaidlus tsiviilasjas nr xxxx lõppes

kompromissiga, milles A. V. kohustus tasuma hagejale igakuiselt elatist mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuli tasuda kostja arveldusarvele.

Alates 2020.a märtsikuust kuni 2023.a juunini elas hageja enda seadusliku esindaja, so A. V. ning oli

tema vahetul ülalpidamisel. Kostja käis teda Xxxx vaid külastamas. Sellel perioodil kostja hagejale

elatist ei tasunud ja ei pidanud hagejat üleval. Alates 2023.a 10. juunist, so õppeaasta lõpust, on H.

V. elanud suurema osa ajast taas K. P.i elukohas. A. V.e pole K. P.i täpne elukoht teada. Välja

arvatud augustikuus, mil H. V. elas pool kuud koos A. V.. Nüüd, mil H. V. on elanud suurema osa

ajast uuesti koos K. P.iga, on K. P. H. V. nimel täitmisele pööranud kohtumääruse tsiviilasjas nr

xxxx, olenemata sellest, et vahepealsed 3. aastat kostja enda kohustust täitnud ei ole ning kostjal

puudub õigus nõuda nimetatud aja eest hagejalt elatist. Kuivõrd kostja ei täitnud ülalpidamise

kohustust perioodil detsember 2022 kuni mai 2023, nõuab hageja kostjalt nimetatud perioodi eest

tagasiulatuvalt elatise tasumist. Kuivõrd tsiviilasjas nr xxxx on sõlmitud tänaseni kehtiv kokkulepe

H. V. ülalpidamise suuruse kohta, on hageja seisukohal, et kohtumäärusest tulenev elatise suurus

vastab hageja vajadustele ning tema tavalisele elulaadile. Tsiviilasjas nr xxxx kompromissi kinnitava

kohtumääruse kohaselt on ülalpidamise suurus mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 2172 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta

1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

Eeltoodust lähtuvalt leiab hageja, et kostjal oli perioodil märts 2020 kuni mai 2023 kohustus tasuda

hagejale elatist summas 292 eurot kuus. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud ning on rikkunud

enda seadusest tulenevat kohustust. Vastavalt perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) kuni 31.01.2023

kehtinud redaktsiooni § 17 lg 3 järgi oli detsembris 2022 lapsetoetus pere esimese lapse kohta 60

eurot ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi tagasiulatuvalt 2023. a jaanuarist

alates 80 eurot. PHS kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsiooni § 21 lg 2 järgi oli detsembris 2022

lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot ning alates

01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi tagasiulatuvalt 2023. a jaanuarist alates 650 eurot. A.

V. on koos H. V.ga kolm alaealist last ning ajal, mil H. V. elas A. V. juures, maksis

Sotsiaalkindlustusamet A. V.e nii H. V. lastetoetust kui ka lasterikka pere toetust. Seetõttu vähendab

hageja kostjalt nõutavat elatise summat ulatuses, milles lapse vajadusi sai katta toetuste arvelt.

Hageja nõuab kostjalt: detsember 2022 eest elatist summas 292-(60:2)- (300:3:2:2)=292-30-

25=237eurot; jaanuar 2023 – mai 2023 eest elatist summas 292-(80:2)-(650:3:2:2)=292-40-

54,17=197,83 eurot. Kokku 237+197,83*5= 1226,15 eurot. Hageja oli seisukohal, et tagantjärele

esitatud ülalpidamisnõue ei sea kostjat raskesse majanduslikku olukorda, kuivõrd kostja on alates

2020. aasta märtsikuust jätnud hagejale ülalpidamiskohustuse täitmata ning on seeläbi kokku

hoidnud märkimisväärse summa. Märts 2020 - november 2022, so 33 kuu elatis, mis tsiviilasjas nr

xxxx välja mõistetut aluseks võttes on 33 x 292= 9 636 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt

tagasiulatuvalt vaid kümnendikku tema tegelikult täitmata jäänud kohustuse summast. Hagi esemes

palub hageja kohustada kostjat tasuma hagejale tagasiulatuvalt elatist perioodi detsember 2022 kuni

mai 2023 eest kokku summas 1226,15 eurot; kohustada kostjat tasuma kohtu poolt väljamõistetud

elatise summa A. V. arveldusarvele xxxx (Xxxx) (dtl 40-48, 30.11.2023 täiendatud hagiavaldus).

2. 07.06.2024 seisukohas märkis hageja, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et perioodil

märts 2020 kuni juuni 2023 oli hageja elukoht A. V. elukoht ja hageja oli viimase ülalpidamisel.

Selles osas vaidlus puudub. Kostja vastuväited puudutavad seda, et kostja oli mingitel ajahetkedel

hagejaga kokku saanud ja kostja tegi omalt poolt kulutusi. Kostja vastuväited on üldsõnalised ja

tõendamata. Kostja ei ole nimetanud oma vastuses ühtegi kuupäeva ega ajavahemikku, mil ta

hagejaga koos viibis. Ühtegi kulutust ei ole kostja esile toonud ja sellekohaseid tõendeid esitanud ei

ole. Hageja möönas, et hageja ja kostja vahel on kokkusaamisi toimunud, kuid need olid lühiajalised

ja harvad, periooditi kokkusaamisi ei ole toimunud, kuna kostja elas välismaal. Kostja väide, et

hageja seaduslik esindaja ei ole kostja poole elatise nõudmisega pöördunud, on ebaõige. Hageja on

korduvalt kostja poole elatise maksmise küsimusega pöördunud, kuid kostja vältis vastamast ja

kostja ei ole elatist tasunud. Ka juhul kui hageja ei oleks enne hagi esitamist kostjalt elatise tasumist

nõudnud, ei tähenda see, et hageja ei saaks tagasiulatuvalt elatist nõuda, kuivõrd ülalpidamiskohustus

on seadusest tulenev kohustus, mida peab kostja igal juhul täitma. PKS § 108 piirab elatise nõude

vaid ühe aastaga, antud juhul on elatise nõue esitatud vaid 6 kuu eest ja seega ei ole nõude suutus

kostjale ülejõu käiv, võttes arvesse varasemalt kokkuhoitut. Niisamuti täidab A. V. jätkuvalt

ülalpidamiskohustust, seega ei saa olla kahtluse all, et kui hageja nõue rahuldatakse, siis täidab see

ikkagi õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Viited vanemate vahelisele kokkuleppele ja mingitele

kulutustele on kostja poolt tõendamata. K. A.iku kirjaliku selgitusega on tõendatud, et hageja elas

märts 2020 kuni mai lõpp 2023 A. V. juures ja hageja oli viimase ülalpidamisel. K. A. on elanud A.

V. ühiselt alates 2012. aastast, seega perioodil, mil H. V. elas A. V., elas ka K. A. hagejaga koos.

Seega on K. A. teadlik nii hageja ja kostja suhtlemise sagedusest kui ka hageja elamiskuludega

seonduvatest asjaoludest. K. A.i selgitusest nähtub, et regulaarsed kokkusaamised hageja ning kostja

vahel perioodil märts 2020 kuni mai 2023 puudusid ning kõik H. V. vajalikud kulutused kandis sel

perioodil ainuisikuliselt A. V.. Kostja esitas ka väite, et jaanuaris 2023 viibis A. V. reisil Hispaanias.

Antud väide vastab tõele. A. V. viibiski kahe nädala pikkusel reisil Hispaanias jaanuaris 2023 ning

H. V.u ei saanud reisile kaasa, kuivõrd tal oli vaja tegeleda koolitöödega. Kõnealusel perioodil aga ei

elanud H. V. kostjaga, vaid A. V. ema H. R. juures ning ka sel perioodil tasus hagejaga seonduvad

elamiskulud A. V.. Hageja esitas tõendina A. V. ja H. R. vahelise kirjavahetuse 26.01.2023, mil H.

R. andis A. V.e teada, et on lapsele ostnud saapad, kindad, vihikud ja pastakad ning saadab pildi

uutest saabastest. K. A.i antud selgituskirjast nähtub ühtlasi, et ebaõige on kostja väide vastuse p-s

1.9., et hageja seaduslik esindaja pole varasemalt esitanud ühtki pretensiooni. 2021. aastal oli A. V.

sunnitud pöörduma kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötaja poole, kuna K. P. mitte ainult ei

maksnud elatist vaid ei andnud nõusolekut ka riikliku lastetoetust ümbervormistamiseks selliselt, et

see laekuks A. V. kontole. Seega ligikaudu aasta aega laekus riiklik lastetoetus K. P.i arvele selliselt,

et laps tema juures ei elanud ning K. P. lisaks ei maksnud ka elatist. Vale on ka kostja vastuse

punktis 1.12. esitatu, milles kostja väitis, et alates 2023. aasta juunist pole A. V. H. V. suhtes huvi

üles näidanud ning seetõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, nõudes elatise tasumise

võlgnevust perioodi eest juuni 2023 kuni oktoober 2023. Hageja selgitas, et hageja elas A. V. vahetul

ülalpidamisel kuni 10.06.2023 ning samuti viibis A. V. vahetul ülalpidamisel augustis 2023 kaks

nädalat (14.08.2023-31.08.2023). Alles pärast A. V. poolsete vastuväidete esitamist vähendas K. P.

elatisenõuet, mille ta oli kohtutäituri vahendusel esitanud. Seega ei saa kuidagi tõele vastata väide, et

A. V. pole lapse vastu huvi tundnud ning samuti ei olnud K. P.i poolt esialgu kohtutäiturile esitatud

nõue täies ulatuses põhjendatud. Lisaks esitas hageja tõendina e-kirja, milles A. V. küsis 23.08.2023

kostjalt, et kas ja mil viisil soovib kostja edaspidiselt elatise tasumist, võttes arvesse, et kostja ise

aastaid elatist ei tasunud. Kostja jättis A. V. küsimustele elatise osas vastamata ning pöördus

nõudega otse kohtutäituri poole, mis näitab tema pahauskset käitumist A. V. suhtes. Kostja väited

selle kohta, et A. V. lapse vastu huvi ei tunne on valed ka sellest aspektist, et perioodil juuli-oktoober

2023 tasus A. V. lapse hambaravi kulusid, kuigi laps enam temaga koos ei elanud. Nimelt vajas H.

V. hambaraviks breketeid, mida riiklik ravikindlustus ei hüvita. Kui laps asus 2023. aastal elama

kostja juurde, edastas A. V. kostjale ka lepingu hambaravi kohta, milles sisaldus nii hambaarsti

juures käimise ajagraafik, kui maksegraafik. Kostja viis pidevalt hagejat hambaarsti juurde, kuid

ühegi hambaarsti visiidi eest tasunud ei ole. Kuni käesoleva aasta kevadel helistas arst A. V.e ja

teavitas 1 333,3 euro suurusest võlgnevusest. Ka selle võlgnevuse on A. V. tasunud, kuigi laps elab

emaga ning võiks eeldada, et ema katab lapsega seonduvad kulud tasutava elatise arvelt. Hageja

osutab ühtlasi, et K. P. ei ole esitanud väiteid nagu tema jaoks oleks nõutud elatise tasumine ülejõu

käiv või raske. K. P.i ainus vastuväide on, et tal puudub elatise maksmise kohustus, kuid põhjused

ning vastuväited on seejuures tervikuna tõendamata. Hageja tõendas asjas, et kostja ei ole läbi aastate

enda rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ning on seejuures pahauskselt vältinud kohtu- ja

kohtutäiturite väliselt kohustuste teemal suhtlemist. Kokkuvõtvalt jäi hageja enda nõude juurde

(elatise nõue 1226,15 eurot perioodi detsember 2022-mai 2023) ning oli seisukohal, et kostja poolt

13.05.2024 esitatu ei anna alust elatise nõude rahuldamata jätmiseks (dtl 100-108).

Kostja vastuväited

3. 13.05.2024 vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal puuduvad vastuväited selle kohta, et alates

2020.aastast elas hageja A. V. ehk isa juures. Hageja viibis kostja juures pidevalt ja kostja suhtles

hagejaga. Selle ajavahemiku jooksul olid üksikud juhtumid, kus kostja pole hagejaga suhelnud 2-3

nädalat, so koroona viiruse pandeemia ajal, kui kostja oli rase ja hageja seadusliku esindaja peres oli

keegi pereliikmetest haigestunud. Seoses sellega ei ole hageja kostja juures käinud kolm nädalat,

kuna oli oht, et kostja, olles lapseootel haigestub. Hageja seaduslik esindaja pole kostja poole elatise

maksmiseks pöördunud (nõuet ega pretensioone pole esitanud), kuna ta oli teadlik, et kostja kannab

ka hagejaga seotud kulud. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt perioodi detsember 2022-mai 2023

elatist. Kostja ei nõustu hageja nõudega, kuna detsembris 2022 veetis hageja kostjaga palju aega, iga

nädalavahetus käisid kostja ja hageja matkamas, mere ääres, suvilas, jõulupidudel ja enne ja pärast

aastavahetust viibis samuti laps emaga, käigi Tallinnas. Jaanuaris 2023 oli hageja kostja juures igal

nädalavahetusel ja sel ajal elas kostja Tallinnas, kostja käis igal nädalavahetusel Rakveres, et hageja

koos olla. Kostja külastas hagejat ka nädala sees. Jaanuaris 2023 läks hageja seaduslik esindaja

Hispaaniasse ja sel ajal viibis laps hageja seaduslik esindaja ema juures ning hageja viibis enamuse

ajast kostjaga. Veebruaris 2023 viibis hageja kostja ema juures. 16.02.2023 juhtus kostjaga õnnetus,

mille tagajärjel oli kostjal raske peapõrutus ja kostja ema aitas teda ning sel ajal suhtles kostja

hagejaga niipalju, kui suutis, kuna kostjale oli määratud voodirežiim ja 2- kuuline taastusravi. Kostja

kinnitas, et on koguaeg hoolitsenud lapse eest, on käinud lapsega puhkusel ning on kulutanud lapse

peale niipalju, kui oli võimeline. Tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega

ja hagejal lasub tõendamiskoormis, mida ta on varasemalt elatise nõudmiseks (st kas, kui tihti ja

mismoodi on hageja seaduslik esindaja pöördunud kostja poole elatise saamiseks) teinud, et sellist

kahju ei tekiks. Hageja elab kostjaga alates juuni 2023 ja sellest ajast saadik ei ole hageja kostjaga

suhelnud, ei ole lapse vastu huvi tundnud, mistõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole.

Hageja eksitas kohut, väites et kostja on hageja nimel täitmisele pööranud kohtumääruse tsiviilasjas

nr xxxx, olenemata sellest, et vahepealsed 3 aastat K. P. enda kohustust täitnud ei ole ning kostjal

puudub õigus nõuda nimetatud aja eest hagejalt elatist (vt 30.11.2023 hagiavaldus täiendus punkt

1.5), kuid 21.12.2023 määruskaebuse punktis 2.3 kinnitas hageja seaduslik esindaja, et novembris

2023 pöördus K. P. kohtutäituri poole ja nõudis A. V.t elatise tasumist perioodi eest, mil H. V. oli

uuesti asunud elama K. P.i juurde, st alates juunist 2023. Hageja väited muutuvad ja nõue on

ebaselge. Kostja selgitas, et täitmisele pöörati elatise võlgnevus perioodi juuni 2023 – oktoober 2023

eest. Kostjal on õigus nõuda elatist nimetutud perioodi eest, kuna lapse isa A. V. ei täida

ülalpidamiskohustust vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas nr xxxx ning samuti puudub pooltel

vaidlus selle üle, et alates juuni 2023 elab hageja kostjaga (dtl 83-85).

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte kirjalikult avaldatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagiavaldus on

põhjendatud osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse

vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist

ulatuses, mille lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse,

et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (jõust. 01.02.2023). PKS § 108 sätestab, et

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Perehüvitiste

seaduse (PHS) kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsiooni § 17 lg 3 järgi oli detsembris 2022 lapsetoetus

pere esimese lapse kohta 60 eurot ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi

tagasiulatuvalt 2023. a jaanuarist alates 80 eurot. Kuni 31.01.2023 kehtinud PHS redaktsiooni § 21 lg

2 järgi oli detsembris 2022 lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on

300 eurot ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi tagasiulatuvalt 2023. a

jaanuarist alates 650 eurot.

7. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on hageja H. V. (sünd xxxx) vanemateks A. V. ja K. P.

(dtl 27-32) ja hageja seaduslikul esindajal A. V. on lisaks hagejale veel kaks alaealist last K. V. (sünd

xxxx) ja E. V. (sünd xxxx) (dtl 37).

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue on ebaselge. Hageja on 30.11.2023 täiendatud

hagiavalduse punktides 2.15, 2.19 ja hagi eseme punktis 1 selgelt väljendanud oma nõuet ja on

hagimenetluses jäänud oma nõude juurde. Täiendatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista

fikseeritult elatise ajavahemiku eest, so tagasiulatuvalt, alates 01.12.2022 kuni 31.05.2023 1226,15

eurot (dtl 46). Hageja elatise arvestus on järgnev: detsember 2022 eest summas 292-(60:2)-

(300:3:2:2)=292-30-25=237eurot; jaanuar 2023 – mai 2023 eest summas 292-(80:2)-

(650:3:2:2)=292-40-54,17=197,83 eurot. Kokku: 237+197,83*5=1226,15 eurot.

Elatise arvestuses PKS § 101 lg-t 6 ja lg-t 7 aluseks ei võeta, kuna hagejal vahelduvat elukohta ei ole

ja laste H. V. (sünd xxxx), K. V. (sünd xxxx) ja E. V. (sünd xxxx) vanusevahed on suuremad kui

kolm aastat. Kohus leiab, et hageja elatise arvestus on detsembri 2022 elatise osas ebaõige. Elatise

arvutuskäik on kooskõlas PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2, vt otsuse p-is 6 toodud

regulatsioone arvestades järgnev:

-01.12.2022-31.01.2023 perioodil on elatis 409,83 eurot (212+197,83= 409,83 eurot); 01.12.2022-

31.12.2022, elatis 292 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 30 eurot (so 60/2; 292-

30=262 eurot) ja lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 262-300/2)/3= 212 eurot.

01.01.2023-31.12.2023, elatis 292 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 40 eurot

(so 80/2; 292-40=252 eurot) ja lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 252-325/2)/3=

197,83 eurot.

-01.02.2023-31.03.2023 elatis 395,66 eurot (2 kuud x 197,83=395,66 eurot); ühe kuu elatis 292

eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 40 eurot, so 80/2; 292-40=252 eurot ja

lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 252-(325/2)/3=197,83 eurot.

-01.04.2023-31.05.2023 elatis 395,66 eurot (2 kuud x 197,83= 197,83 eurot); ühe kuu elatis 292

eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 40 eurot, so 80/2; 292-40= 252 eurot ja

lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 252-(325/2)/3=197,83 eurot.

Tagasiulatuv elatis on perioodi 01.12.2022-31.05.2023 eest kokku 1201,15 eurot

(409,83+395,66+395,66= 1201,15 eurot).

8. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 108 võimaldab ülalpidamiskohustuse

täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati kohtule 28.11.2023

ja haginõude periood detsember 2022 kuni mai 2023 hõlmab PKS §-s 108 sätestatud perioodi.

Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (Riigikohtu

27.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13). Hagiavalduses esitatud asjaoludel on hageja

nõude aluseks PKS § 108, kuna hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt perioodi detsember 2022 kuni

mai 2023 eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja elas hageja seadusliku esindajaga A. V. viidatud

perioodil. Seega ajal, mil hageja elas isaga, pidas hagejat ülal hageja seaduslik esindaja A. V..

Hageja soovib elatise väljamõistmist põhjusel, et kostja rikkus sel ajal hageja suhtes

ülalpidamiskohustust.

Kostja käsitles tagasiulatuvat elatisenõuet kahju hüvitamise nõudena ja viitas sellele, et hagejal lasub

tõendamiskoormis, tõendamaks, mida hageja on varasemalt elatise nõudmiseks teinud (dtl 84).

Hageja on TsMS § 230 lg 1 kohaselt 05.09.2021 ja 22.09.2021 sõnumitega (dtl 111-114) ja

23.08.2023 e-kirjaga (dtl 119) tõendanud, et ta on enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud.

Samas märgib kohus, et isegi kui hageja ei oleks kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud, ei

välista see tema õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid

selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-35-16, p 20 ja

3-2-1-136-13, p 12).

Kostjal oli 12.07.2024 kohtumäärusest tulenevalt võimalik esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid

(dtl 127), kuid pärast 13.05.2024 vastuse esitamist ei ole kostja omapoolseid seisukohti ja tõendeid

pidanud vajalikuks esitada. Kostja vastuväited põhinesid sellel, et kostja kohtus ja suhtles hagejaga

erinevatel ajahetkedel ning kostja on lapsele teinud kulutusi. Hageja on möönnud, et kostja ja hageja

kokkusaamisi esines, kuid need olid lühiajalised ja harvad, periooditi ei toimunud kohtumisi isegi

kuid, kuna kostja elas välismaal. K. A.i seletusega (dtl 116) on tõendatud, et kostja ei ole haginõude

perioodil hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, vastupidist ei ole kostja tõendanud. Asjaolu, et

jaanuaris 2023 viibis hageja hageja seadusliku esindaja ema juures (so ajal kui hageja seaduslik

esindaja A. V. viibis kahenädalasel reisil Hispaanias), ei tähenda seda, et hageja oleks olnud

vanaema ülalpidamisel ja eeltoodu ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kohus nõustub siinkohal

hageja seisukohaga, et kostja 13.05.2024 vastuses toodult lapse vahetu suhtlusega ja sellega

kaasnevalt ülalpidamisega (ülalpidamiskuludega) seonduvad vastuväited on üldsõnalised ja

tõendamata. Kuivõrd vahetut ülalpidamist perioodil detsember 2022 kuni mai 2023 toimunud ei ole,

siis asjas PKS § 101 lg 6 ei kohaldu ja vastava perioodi osas elatis vähendamisele ei kuulu.

Ka ei ole kostja asjas esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine

kostjalt oleks ebamõistlikult koormav. Kohus märgib, et kostja ei ole antud asjas ühtegi PKS §-s 102

märgitud asjaolu (so mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks) kohtu ette toonud. Kohtu hinnangul

on kostja hageja osas ajavahemikul märts 2020 kuni november 2022 säästnud elatise

mittetasumisega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohtu hinnangul on tagasiulatuva elatise nõude 1201,15 euro

(periood 01.12.2022 kuni 31.05.2023) kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata

hageja elatise nõude 25 euro (1226,15-1201,15=25 eurot) ulatuses.

9. Hageja palub hagi eseme punktis 2 (dtl 46) kohustada kostjat tasuma väljamõistetud elatise A. V.

arveldusarvele nr xxxx, AS Xxxx.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus

määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale väljamõistetud elatis A. V. arveldusarvele nr

xxxx, AS Xxxx.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus

ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), kuna kostja on 31.05.2024 e-kirjast

nähtuvalt keeldunud kompromissi sõlmimisest (dtl 109), kostja pakkus kohtumenetluse ajal hagejale

kompromissi, mille sisuks oli kompromissi korras haginõudest loobumine, mis ei olnud põhjendatud.

09.08.2024 menetluskulude nimekirjas (dtl 135-138) palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulud 2172,60 eurot. Õigusabikulud koosnevad järgnevast (sh 20% käibemaks): hagi

koostamine 4 h x 180=864 eurot; määruskaebuse koostamine 2 h x 180= 432 eurot; kostja vastusega

tutvumine 0,25 h, tõendite kogumine 0,75 h, 07.06.2024 seisukoha koostamine 2,5 h x 180=768,6

eurot; kompromissläbirääkimiste pidamine 0,2 h, menetluskulude nimekirja koostamine 0,3 h x

180=108 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et

õigusteenuse tunnitasu suurus on kohtupraktikast lähtuvalt ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Menetlustoimingute mahtu ja keerukust arvestades on hageja

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud.

Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 2,04% ulatuses ja kostja

kanda 97,96 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2128,28

eurot.

11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud (dtl 138) ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik