2-23-10463/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-10463

Tsiviilasi

E.S.-i ja R.S.-i hagi J.S.-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1232,76 eurot kummagi hageja osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.S.-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): J.S. (ik: XXX)

Vastustajad (hagejad): E.S. (ik: XXX) ja R.S. (ik: XXX),

seaduslik esindaja L.S., lepinguline esindaja Tiina Mölder

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024 otsus osaliselt, s.o J.S.-ilt perioodi 1. august

2022 kuni 30. juuni 2023 eest väljamõistetud elatise ja tasumise ajatamise osas ning

alates 24. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 väljamõistetud elatise suuruse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagejate elatisenõue perioodi 1. august

2022 kuni 30. juuni 2023 eest rahuldamata ning mõista J.S.-ilt alates 24. juulist 2023

kuni 31. detsembrini 2023 välja elatis E.S.-i kasuks 130,17 eurot kuus, s.o kokku 684,45

eurot, ja R.S.-i kasuks 130,17 eurot kuus, s.o kokku 684,45 eurot. Ülejäänud osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Rahuldada E.S.-i ja R.S.-i hagi J.S.-i vastu osaliselt.

2. Mõista välja J.S.-ilt elatis E.S.-i kasuks alates 24. juulist 2023 kuni 31.

detsembrini 2023. a 130,17 eurot kuus, s.o kokku 684,45 eurot.

3. Mõista välja J.S.-ilt igakuine elatis E.S.-i kasuks alates 1. jaanuarist 2024 kuni

E.S.-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXXXX) 260,33 eurot (249,78 eurot

(baassumma alates 01.04.2023) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3

märgitud lapsetoetusest)).

4. Mõista välja J.S.-ilt elatis R.S.-i kasuks alates 24. juulist 2023 kuni 31.

detsembrini 2023. a 130,17 eurot kuus, s.o kokku 684,45 eurot.

5. Mõista välja J.S.-ilt igakuine elatis R.S.-i kasuks alates 1. jaanuarist 2024 kuni

R.S.-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXXXX) 260,33 eurot (249,78 eurot

(baassumma alates 01.04.2023) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3

märgitud lapsetoetusest)).

6. Resolutsiooni punktides 3 ja 5 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

7. Kohustada J.S.-i tasuma E.S.-i ja R.S.-i elatis L.S. arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is iga jooksva kuu 10.

kuupäevaks.

8. Jätta rahuldamata E.S.-i ja R.S.-i elatisenõue perioodi 1. august 2022 kuni 30.

juuni 2023 eest.

9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5. Võtta asja materjalide juurde täiendavad tõendid – E.S.-i ja R.S.-i poolt 9. augustil

2024 esitatud kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX väljavõte, J.S.-i poolt 6.

septembril 2024 esitatud Swedbank AS pangakonto väljavõte ja notaritasu arve ning

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt 19. septembril 2024 ringkonnakohtu nõudel

esitatud 12. märtsi 2024 korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping. Jätta asja

juurde võtmata J.S.-i 19. septembril 2024 esitatud 12. märtsi 2024 müügilepingu ja

asjaõiguslepingu projekt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.S. ja R.S. (hagejad) esitasid 24.07.2023 oma seadusliku esindaja (ema, L.S.) kaudu

maakohtule J.S.-i (kostja/isa) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt välja kummagi hageja

kasuks seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatis (hagi esitamise ajal 260,33 eurot) alates

hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning elatis tagasiulatuvalt alates

01.08.2022 kuni 30.06.2023 kummagi hageja kasuks 1965 eurot.

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ja veedavad isa juures vähem kui 7 päeva

kuus. Kostja ülalpidamismaksed on olnud ebaregulaarsed. Hagejate ema sissetulek

(netotöötasu 700 eurot, vara puudub) ei ole piisav hagejate vajaduste katmiseks.

2. Kostja vaidles täielikult vastu tagasiulatuvale elatisenõudele. Tagasiulatuva elatise

väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei ole elatise

maksmise kohustust rikkunud pahatahtlikult. Tagasiulatuva nõude perioodil oli kostja

keskmine sissetulek 798 eurot kuus. Kostja igakuisteks püsikohustusteks on eluasemelaen 110

eurot ja kommunaalkulud 90 eurot. Kostja elab elukaaslasele kuuluvas talus, korterit vajab ta

lastega kohtumiseks. Alates 2023. a jaanipäevast oli kostja töötu, töötutoetus oli 270-290

eurot kuus. Kuna kostjal on osaline töövõimetus seljavigastuse tõttu, põhiharidus, puuduvad

juhiload ja kostja elab maapiirkonnas, on töö leidmise võimalused väga piiratud. Kostjal

õnnestus töökoht leida 03.01.2024, esimene töötasu laekub veebruaris.

Tagasiulatuva nõude eeldused ei ole täidetud. Olukorras, kus hagejad nõuavad elatise

tasumise kohustuse rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist 3930 eurot, tuleks hagejatel

tõendada, et nende seaduslikule esindajale on tekkinud vastavas summas kahju. Sellise kahju

tekkimine ei ole usutav. Hagejad ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid hinnata, millised

olid hagejate vajadused perioodil, mille eest nad kahju hüvitamist nõuavad. Lisaks ei ole

hagejad tõendanud, et nad on enne hagi esitamist kostjalt järjepidevalt ülalpidamist nõudnud.

Tagasiulatuva nõude suurus on ebaõige. Hagejad on lähtunud üksnes kostja poolt hagejate

emale tehtud ülekannetest. Kostja on perioodil 19.09.2022 kuni 03.02.2023 tasunud ka

hagejate lasteaiakulusid kokku 526,70 eurot, mis tuleb hagejate nõudest maha arvestada.

Kostja palus vähendada hagejatele perioodil 24.07.2023 kuni 11.02.2024 tasumisele kuuluvat

elatist 50% võrra, kuna kostja oli töötu ega saanud temast sõltumatutel põhjustel elatist

maksta.

Kostja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub

väljamõistetud summa (v.a igakuine elatis alates 11.02.2024) osamaksetena 100 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 6. märtsi 2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis J.S.-ilt

välja elatise perioodi 1. august 2022 kuni 30. juuni 2023 eest E.S.-i kasuks 1232,76 eurot ja

R.S.-i kasuks 1232,76 eurot. J.S.-il on õigus maksta eeltoodud summad 12 kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse hagejatele kokku on vähemalt 205,46 eurot.

Samuti mõistis maakohus J.S.-ilt välja igakuise elatise alates 24. juulist 2023 E.S.-i kasuks

kuni E.S.-i täisealiseks saamiseni ja R.S.-i kasuks kuni R.S.-i täisealiseks saamiseni

kummalegi 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma alates 01.04.2023) + 50,55 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva perehüvitiste seaduse

(PHS) § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest)). Igakuine elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja tuginenud asjaolule, et oli 2023. a jaanipäevast

töötu. Kostja on 06.07.2023 võetud töötuna arvele. Eesti Töötukassa on maksnud kostjale

töötutoetust 04.08.2023. a 232,10 eurot ja 10.08.2023. a 63,30 eurot, kokku 295,40 eurot.

01.05.2022 kuni 30.04.2023 on Eesti Töötukassa teinud kostjale väljamakseid 2690,02 eurot.

Kostja on teatanud, et leidis töökoha 03.01.2024 ja esimene töötasu peaks laekuma

veebruaris.

Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ka ajal, mil ta on töötu, ja leidma töö, mis

võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Kostja selgitas kohtuistungil, et lõpetas

tööl käimise väikese palga (400 eurot) tõttu. Asjaolu, et kostja ei soovi töötada väikese palga

eest, ei ole elatise vähendamise või välja mõistmata jätmise alus. Elatise suuruse määramisel

hindab kohus ka vanema võimalusi sissetulekut saada. Kostja on suuteline sissetulekut

teenima.

Kostja on välja toonud, et 01.08.2022 kuni 30.06.2023 oli tema keskmine sissetulek 798 eurot

kuus (sh töötasu). Hagejate seaduslik esindaja on enda netotöötasuks nimetanud 700 eurot

kuus. Kostja on oma igakuisteks kohustusteks märkinud eluasemelaenu 110 eurot ja

kommunaalkulud 90 eurot. Kulud eluasemele on ka hagejate seaduslikul esindajal, kes on

taganud lastele eluaseme ja kõik muu vajaliku. Seega on kostja sissetulek olnud tagasiulatuva

nõude perioodil suurem kui hagejate seaduslikul esindajal, mistõttu ei saa olla õigustatud

vanemate oluliselt erinev panus laste ülalpidamisse. Kostjal oli osaline töövõime 15.01.2022

kuni 14.01.2023. Kostja on ka osalise töövõime perioodil teeninud sissetulekut, mis on

suurem hagejate ema töötasust. Hagejate seaduslikul esindajal vara puudub. Kostjal on

korteriomand Jõgeva maakonnas X. Seega on kostja varaliselt paremas olukorras. Kostja ei

kasuta korterit eluasemena ega ole seal lastega pikemalt aega veetnud. Töötamise registri

andmetel töötab kostja alates 16.01.2024 OÜ-s XXXXXX mööblitislerina. Töötamise

asukohaks on XXX-i, kus on ka kostja elukoht. Kostjal ei ole teisi alaealisi ülalpeetavaid, kes

elatise väljamõistmisel miinimumsummas osutuksid vähem kindlustatuks kui hagejad.

Arvestades PKS § 102 lg-tes 1, 2 sätestatut, peab vanem last ülal pidama kogu oma vara,

mitte üksnes sissetulekute arvel. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu hinnangul mõjuvat

põhjust, miks tuleks hagejate elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Kummalegi hagejale alates 24.07.2023 väljamõistetavaks miinimumelatiseks on 260,33 eurot

kuus.

Kostja maksis viimati elatist 2023. a märtsis 400 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate

ema korduvalt püüdnud kostjaga kohtuväliselt elatise maksmises kokku leppida. Arvestades,

et kostja on perioodil 2022. a august kuni 2023. a märts tasunud hagejatele elatist 1070 eurot,

hagejad on kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud ning kostja ei ole välja toonud ühtegi

mõjuvat põhjust elatise maksmisest keeldumiseks, ei leidnud kohus, et elatise väljamõistmine

tagasiulatuvalt oleks kostja ülalpidamiskohustust arvestades ebamõistlikult koormav.

Kohus ei nõustunud hagejate tagasiulatuva elatise arvestusega. Lähtudes PKS § 101 lg-test 3,

4, 5 saab tagasiulatuva elatisenõude suurus perioodil 01.08.2022 kuni 30.06.2023 olla hageja

kohta 2566,11 eurot. Kostja on tasunud sel perioodil kummalegi hagejale elatist 1070 eurot,

2566,11 – 1070 = 1496,11 eurot. Lisaks arvestas kohus perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023

ülalpidamiskohustuse täitmiseks kostja poolt 19.09.2022 kuni 03.02.2023 Jõgeva

Vallavalitsusele tasutud 526,70 eurot, kuna hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist

on enne 2022. a augustit tekkinud võlaga. Seega mõistis kohus kostjalt kummagi hageja

kasuks välja perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023 eest elatise 1232,76 eurot (1496,11 –

526,70 ÷ 2). Kostjal on õigus tasuda tagasiulatuv elatis kokku 2465,52 eurot ühe aasta jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuine makse vähemalt 205,46 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024 otsuse

tühistamist osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise

perioodi 1. august 2022 kuni 30. juuni 2023 eest, osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja

taotluse vähendada hagejatele 24. juulist 2023 kuni 11. veebruarini 2024 tasumisele kuuluvat

elatist 50% võrra, ning osaliselt osas, millega määrati kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.

Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta tagasiulatuv elatisenõue

rahuldamata, rahuldada kostja taotlus vähendada 24. juulist 2023 kuni 11. veebruarini 2024

tasumisele kuuluvat elatist 50% võrra ning määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord

selliselt, et kostja tasub välja mõistetava summa (v.a igakuine elatis) igakuiste osamaksetena

100 eurot.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on tagasiulatuv elatisenõue põhjendamatu. Kostja ei ole pahatahtlikult elatise tasumise

kohustust rikkunud. Kostja sissetulek oli perioodil 01.08.2022 kuni 30.06.2023 keskmiselt

798 eurot kuus. Kostja igakuised kohustused on 200 eurot (laen 110 eurot, kommunaalkulud

90 eurot). Kostjale pärast laenu ja kommunaalkulude tasumist ning toidu ostmist alles jäänud

summa ei võimaldanud tasuda miinimumelatist. Väike sissetulek ei ole tingitud kostja

mugavusest ja valikutest: a) kostjal on osaline töövõimetus seljavigastuse tõttu, mis seab

töökohtadele suured piirangud; b) kostjal on põhiharidus; c) kostjal ei ole autojuhilube ega

raha puudumise tõttu ka võimalust lähimas tulevikus autokooli minna; d) kostja elab

maapiirkonnas (XXXXXX küla, XXX), kus ei ole töökohti ega adekvaatset

ühistranspordiühendust piirkondadega, kus oleks võimalik tööd leida. Kostja leidis töökoha

03.01.2024.

Tagasiulava nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Võttes arvesse, et hagejate seaduslik

esindaja on oma sissetulekuks teatanud 700 eurot kuus, ei ole hagejate emal kahju tekkimine

kohtu välja mõistetud summas eluliselt usutav. Maakohus on jätnud täielikult hindamata nii

hagejate toonased vajadused kui ka kostja ülalpidamisvõime. Kohtu järeldus, mille järgi on

kostja majanduslik olukord parem kui hagejate emal, ei põhine ühelgi tuvastatud asjaolul ega

tõendil. Hagejate ema ei ole enda ega laste kulusid välja toonud. Lisaks tuli hagejatel

tõendada, et hagejate seaduslik esindaja on kostjalt enne hagi esitamist ülalpidamiskohustuse

täitmist järjepidevalt nõudnud. Hagejad ei ole selle asjaolu kinnituseks ühtegi tõendit

esitanud.

Tagasiulatuva nõude rahuldamine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kohus on tuvastanud, et kostja keskmine sissetulek oli 798 eurot kuus ja alates 2023. a

jaanipäevast kuni 16.01.2024 oli kostja töötu. Kostja töötasu on 800–900 eurot kuus. Kostjal

tuleks maakohtu lahendi järgi tasuda hagejatele hagi esitamisest kuni 01.02.2024 elatist

3262,80 eurot. Kui kostja tasub igakuiselt elatist (mida kostja on veebruarikuust teinud), jääb

kostjale töötasust alles 279,34–379,34 eurot kuus. Ei ole võimalik väita, et kostjale on

jõukohane tasuda samal ajal veel elatisevõlg kokku 5728,32 eurot (3262,80 + 2465,52);

2) jättis maakohus kostja taotluse perioodi 24.07.2023 kuni 11.02.2024 elatise vähendamiseks

50% võrra ebaõigesti rahuldamata. Kostjal ei olnud võimalik sel perioodil temast sõltumatutel

põhjustel elatist maksta. Kostja oli töötu ja ainsaks sissetulekuks oli töötu abiraha 270-290

eurot kuus. Pärast eluasemelaenu (110 eurot) ja kommunaalkulude (90 eurot) tasumist jäi

kostjale 70–90 eurot kuus. Kostja võimalused tööd teha on ülaltoodud põhjendustel äärmiselt

piiratud, millest tulenevalt ei saa kuuekuulist tööotsingu perioodi pidada ülearu pikaks;

3) tuleb kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldada täies

ulatuses. Kostjale jääb pärast igakuise elatise tasumist 279,34–379,34 eurot, mistõttu ei ole tal

võimalik tasuda lisaks jooksvale elatisele kuus rohkem kui 100 eurot.

5. E.S. ja R.S. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata,

maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hagejad nõudnud tagasiulatuvat elatist miinimummääras, millisel juhul ei pea laste

vajadusi tõendama. Vanem peab last ülal pidama kogu oma vara, mitte üksnes sissetulekute

arvel. Kostjale kuulub kinnisvara, mida ta ei kasuta elukohana. Kostja saaks kinnisvaralt tulu

teenida või selle võõrandada ja hagejatele võla tasuda. Kohus on tagasiulatuva elatise

tasumise ajatamisel võtnud proportsionaalselt arvesse nii kostja kui hagejate huve;

2) asjaolusid, mis tingiksid miinimumist väiksema elatise väljamõistmise, ei esine. Asjaolu, et

kostja ei pidanud vajalikuks kohtumenetluse ajal hagejatele ülalpidamist anda, mistõttu on

kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud arvestatav võlg, ei saa olla elatise vähendamise

aluseks. Hagejad on tõendanud, et kostjal ei ole rahalisi raskusi, vaid kostja leiab rahalisi

vahendeid enda tarbeks, sh meelelahutuseks, kuid ei ole mõistnud hagejate ülalpidamise

vajadust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o kostjalt

tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023 eest väljamõistetud elatise ja nimetatud

summa tasumise ajatamise osas täies ulatuses ning alates 24.07.2023 kuni 31.12.2023

väljamõistetud elatise suuruse osas 50% ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega jätab hagejate tagasiulatuva elatisenõude perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023

eest rahuldamata ning mõistab kostjalt alates 24.07.2023 kuni 31.12.2023 välja elatise E.S.-i

kasuks 130,17 eurot kuus, s.o kokku 684,45 eurot, ja R.S.-i kasuks 130,17 eurot kuus, s.o

kokku 684,45 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus

otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja. Seega ringkonnakohus

kontrollib kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

osas, kas maakohus on kostjalt õigesti välja mõistnud tagasiulatuva elatise perioodi

01.08.2022 kuni 30.06.2023 eest, kas esineb alus vähendada kostjalt alates hagi esitamisest

(24.07.2023) kuni 11.02.2024 välja mõistetavat elatist seadusjärgsest määrast 50% ulatuses

ning kas kostjal tuleks võimaldada tasuda hagejate kasuks välja mõistetav summa (v.a

igakuine elatis) igakuiste osamaksetena suuruses 100 eurot.

8. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde täiendavad tõendid – hagejate 09.08.2024

seisukohale lisatud kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX väljavõtte, kostja poolt

06.09.2024 esitatud notaritasu arve ja ringkonnakohtu nõudel esitatud Swedbank AS

pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2024 kuni 05.09.2024 kohta ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna poolt 19.09.2024 ringkonnakohtu nõudel esitatud 12.03.2024

korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Tegemist on asjakohaste tõenditega, mis on

tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kostja

poolt 19.09.2024 esitatud 12.03.2024 müügilepingu ja asjaõiguslepingu projekti (lepingu

projekt ei oma asja lahendamisel tähtsust, tähtsust omab notariaalselt tõestatud leping, mille

ringkonnakohtu nõudel esitas kinnistusosakond).

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab erinevalt maakohtust, et hagejate

tagasiulatuv (s.o perioodi 01.08.2022 kuni 30.06.2023) elatisenõue tuleb jätta rahuldamata.

Riigikohus on selgitanud (25.05.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20), et teatud

juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise

väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks

puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et

kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on

võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et

arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku

toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.

Õige on kostja väide, et hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad on kostjalt

enne hagi esitamist ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud (hagiavalduse lisana 1 on

märgitud „Elatise küsimist tõendav kirjavahetus“, kuid nimetatud kirjavahetust ei ole hagile

lisatud).

Tõenditest nähtuvalt oli kostjal alates 15.01.2022 kuni 14.01.2023, s.o ca pool ajast, mille eest

hagejad tagasiulatuvalt elatist nõuavad, tuvastatud osaline töövõime (dtl 112). Kostja väitel

oli tema keskmine sissetulek tagasiulatuva nõude perioodil 798 eurot kuus (dtl 103), sh

töötasu ja töövõimetoetus. 06.07.2023 on kostja võetud Eesti Töötukassas töötuna arvele (dl

46) ja tema sissetulekuks jäi vaid töötutoetus, kostja väitel 270–290 eurot kuus, mida kinnitab

ka kostja pangakonto väljavõte – 2023. a augustis on töötutoetus olnud 295,40 eurot (dtl 52).

Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli töölt lahkumise põhjuseks töötasu

vähenemine 400 eurole kuus (dtl 87). Kostja väidet kinnitab pangakonto väljavõte (dtl 44),

kust on näha, et alates aprillist on kontole laekunud töötasu oluliselt vähenenud – märtsi

töötasu on olnud 400 eurot, aprilli töötasu 564 eurot ja mai töötasu 400 eurot, mis jääb alla

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära. Uus töökoht õnnestus kostjal leida kuue

kuu pärast, 2024. a jaanuaris – kostja väitel leidis ta töökoha 03.01.2024; töötamise registri

andmetel on kostja tööle asunud 15.01.2024 OÜ-s XXXXXX mööblitislerina (dtl 136). Oma

töötasuks on kostja teatanud 800–900 eurot kuus, mida kinnitab täiendavalt esitatud

pangakonto väljavõte.

Kostja lõpetas hagejatele elatise maksmise 2023. a aprillist, perioodil 2022. a augustist kuni

2023. a märtsi lõpuni on kostja hagejate ülalpidamises igakuiselt teatud määral siiski osalenud

– teinud ülekande hagejate ema kontole või tasunud Jõgeva Vallavalitsusele hageja R.S.-i

lasteaiatasu võlga (ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, millise konkreetse kuu

tasumata lasteaiatasuga tegemist oli, on praegusel juhul põhjendatud lugeda nimetatud

ülekanded hageja põhjendatud kulude katteks tehtud kulutusteks, s.o hagejaga seotud

võlgnevuse tasumiseks).

Hagejad on 09.08.2024 kohtule teatanud (ja lisanud vastava väljavõtte kinnistusraamatust), et

kostja on 12.03.2024, s.o peale maakohtu otsuse tegemist, võõrandanud talle kuulunud

korteriomandi Jõgeva maakonnas X (registriosa nr XXXXXXXX).

Ringkonnakohus pidas hagejate teadet arvestades vajalikuks koguda asjas täiendavaid

tõendeid ning võtab asja juurde kostja ja A. J.S.-i vahel 12.03.2024 sõlmitud korteriomandi

müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingust nähtuvalt on kostja 12.03.2024 müünud

korteriomandi A. J.S.-ile hinnaga 1000 eurot. Kostja selgitas ringkonnakohtu nõudel korteri

müügi asjaolusid. Kostja väitel loobus ta korterist, sest see tekitas lisa väljaminekuid. Tühjalt

seisnud korterit tuli kütta ja kütteperioodil ulatusid küttearved 300 euroni. Korteri

gaasiküttesüsteem oli vigane ja soe vesi puudus. Korteri ostis kostja õde nende vanematele,

kellel pole talvel enam võimalik oma praeguses elukohas elada. Uus omanik maksis ära võla

korteriühistule ning laskis korda teha küttesüsteemi. Korteri ostuks võetud laenu maksab

endiselt kostja (see nähtub ka pangakonto väljavõttelt).

Seega korteri võõrandamine kostja varanduslikku olukorda oluliselt ei parandanud.

Kõike eeltoodut arvestades on kostja ülalpidamisvõime ringkonnakohtu arvates selline, et tal

puuduvad vahendid tasumaks lisaks kahele lapsele igakuiselt miinimumsuuruses elatise

maksmisele ja temalt alates hagi esitamisest välja mõistetava elatise, mille osas on tal

tekkinud pooleaastane võlgnevus (mille suuruse osas võtab ringkonnakohus seisukoha

järgmises punktis), tasumisele veel ka tagasiulatuvat elatisevõlga perioodi 01.08.2022 kuni

30.06.2023 eest. Seega tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse

majanduslikku olukorda ning ei täidaks enam oma eesmärki.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja puhul esinevad erandlikud asjaolud, mida saab

pidada PKS § 102 lg 2 kohaseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel mõista kostjalt hagejate

kasuks elatis perioodil 24.07.2023 (s.o hagi esitamisest) kuni 31.12.2023 välja alla seaduses

sätestatud alammäära.

Kostja on tõendanud, et ta oli 6. juulist 2023 kuni 2024. a jaanuarini töötu ja tema

sissetulekuks oli töötutoetus 270–290 eurot kuus. Eluliselt usutav on, et kostja Jõeääre

Partnerid OÜ-st omal soovil töölt lahkumise põhjuseks oli töötasu vähenemine 400 eurole, s.o

alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Ringkonnakohus märgib, et 400-eurone

töötasu ei oleks samuti võimaldanud hagejate ülalpidamiskohustust kohaselt täita, kuivõrd

kahe lapse miinimumelatis moodustas 2023. aastal igakuiselt kokku 520,66 eurot (2 ×

260,33).

Kostja on selgitanud, et tal on põhiharidus, puuduvad autojuhiload ja ka rahalised võimalused

lähitulevikus autokooli minna ning kostja elab maapiirkonnas (XXXXXX küla, XXX), kus ei

ole töökohti ega adekvaatset ühistranspordiühendust piirkondadega, kus on suurem võimalus

tööd leida. Hagejad ei ole kostja poolt tema hariduse, elukoha ja juhilubade puudumise kohta

esitatud väidete õigsust vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja

väljatoodud asjaolud raskendavad töö leidmist. Kostja on uue töö leidnud 2024. a alguses, s.o

pärast kuuekuulist töötuseperioodi.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada tegeliku olukorraga. Riigikohus on selgitanud (nt

17.05.2011 lahendis nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada

asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla

maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei

ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi

abita. Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt 09.06.2017 lahendis nr 3-2-1-35-17, p 21.1), et

kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis

sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist.

Eeltoodust lähtudes on kostja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et tema varaline olukord

töötuse perioodil oli selline, mis ei võimaldanud anda hagejatele ülalpidamist seaduses

sätestatud alammääras ja pidada seejuures ka ennast minimaalsel tasemel ülal.

Ringkonnakohtu arvates on kostja taotlus mõista temalt elatis välja seadusjärgsest määrast

50% ulatuses põhjendatud perioodil 24.07.2023 kuni 31.12.2023, millise aja jooksul pidi

kostja olema võimeline uue töökoha leidma. Elatise vähendamine pooles ulatuses pikemaks

perioodiks eelistaks ebaproportsionaalselt kostja huve alaealiste hagejate huvidele ja paneks

hagejate ülalpidamise koormuse ebaõiglaselt suures ulatuses hagejate ema kanda.

Ringkonnakohus märgib vastuseks hagejate väidetele, et Riigikohus on selgitanud

(13.04.2016 lahendis nr 3-2-1-17-16, p 14), et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud

vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel

võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja elustandard oleks

märkimisväärselt kõrge. Ainuüksi

hagejate 19.10.2023 seisukohale lisatud kolm

sotsiaalmeedia fotot (kaks nendest dateeritud 2022. a augustiga) seda piisavalt ei tõenda.

Täiendavalt asja juurde võetud kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2024 kuni

05.09.2024 kohta kinnitab, et kostja sissetulekud on ka pärast 2024. a alguses töökoha

leidmist kahe lapse ülalpidamiskohustust arvestades tagasihoidlikud.

Eespool on

ringkonnakohus leidnud, et ka 12.03.2024 toimunud korteriomandi müük ei parandanud

kostja majanduslikku olukorda oluliselt.

Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates 24.07.2023 kuni

31.12.2023 elatise 130,17 eurot kuus, s.o kummalegi lapsele kokku 684,45 eurot.

11. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust määrata kindlaks kohtuotsuse

täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejate kasuks välja mõistetava summa (v.a igakuine

elatis) igakuiste osamaksetena 100 eurot.

Kostjalt perioodil 24.07.2023 kuni 31.12.2023 väljamõistetav elatis moodustab kokku

1368,90 eurot (2 × 684,45 eurot).

Kostja sai 2024. a märtsis korteri võõrandamisest 1000 eurot ja lisaks tekkis tal pärast korteri

võõrandamist igakuiselt täiendavaid rahalisi vahendeid vähemalt 90 eurot, kuivõrd langesid

ära kulutused korteri kommunaalkuludele (nimetatud püsikulud olid kostja väitel 90 eurot

kuus).

Eeltoodut arvestades ei ole millegagi põhjendatud panna hagejaid juba niigi miinimumiga

võrreldes pooles ulatuses vähendatud elatist veel ka pikemat aega ootama.

12. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)