3-24-2099/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2099

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X. X. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Kaebaja – X. X.

Eeldatav vastustaja - Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X. kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta X. X. riigi õigusabi taotlus läbivaatamata.

3. Jätta X. X. menetlusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tallinna Vanglas registreeriti 16.04.2024 X. X. taotlus kahju hüvitamiseks. X. X. soovis kahju

12.04.2024 haigena, madratsita kambrisse paigutamise eest. Täiendavalt soovis kaebaja kahju selle

eest, kaebaja jäeti 13.04.2024 hommikusöögita ja lõunasöögita ning ei antud meditsiinilist abi.

12.04.2024 inspektor-kontaktisiku K. Krafti külaskäigu tõttu vaevles kaebaja raskete

haigushoogude käes.

2. Tallinna Vangla tagastas 08.07.2024 vastusega nr 5-37/24/45-3 X. X taotluse osas, mis puudutas

vangla 8 ööpäevast kartserikaristuse kandmist (p 1) muus osas jättis vangla X. X taotluse

rahuldamata (p 2).

3. Tallinna Halduskohtule saabus 17.07.2024 X. X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes summas 9977 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise

taotluse ja riigi õigusabi taotluse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata

(määrus jõustus 30.08.2024).

5. X. X. esitas 11.09.2024 riigi õigusabi taotluse.

Kohtu põhjendused

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seejuures sama §-i lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus

tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses

puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama

vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega saab

kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik

kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 8. Seejuures on Riigikohus kohtuasja 3-3-1-78-13

määruse punktis 20 osundanud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist,

ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma,

et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses

menetluses. Samuti selgitas Riigikohus 30.11.2023 määruses asjas nr 3-22-1679, et kaebajal tuleb

kahju hüvitamise nõude esitamisel ära näidata kahju põhjustanud avaliku võimu kandja tegevus ja

väidetavalt saabunud kahjulikud tagajärjed (p 15). Kui kaebaja neid ära ei näita, on see HKMS § 121 lg

1 p 2 järgi aluseks tagastada kaebus. Samasugune kohustus on vanglal kohustuslikus kohtueelses

menetluses kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Vastasel korral ei ole hiljem võimalik hiljem

nõudeid korrektselt menetleda, sh hinnata vajadusel nõuete kattuvust.

7. Tallinna Vangla tagastas 08.07.2024 vastusega nr 5-37/24/45-3 X. X taotluse osas, mis puudutab

vangla 8 ööpäevast kartserikaristuse kandmist (p 1). Tallinna Vangla tõi 20.05.2024 kirjas nr 5-

18/24/7469-2 välja, et: “Tallinna Vanglas on registreeritud 16.04.2024 Teie pöördumine nr-ga 5-

18/24/7469-1, mis on mitmekümnel lehel ning raskesti mõistetav ja jälgitav. Oma pöördumises

olete esitanud segamini distsiplinaarmenetluse materjale ning selle juurde käivaid enda poolseid

selgitusi, meditsiinilisi dokumente ning koopia töövõimetuskaardist, kahjunõude vanglale ning

kaebusi teenistujate tegevuse osas“ (dtl 104). Samuti andis Tallinna Vangla 14.06.2024 kirjaga nr

5-37/24/45-2 X. Xle tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla palus välja tuua

faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitleb kahjuna ning seostada need kahjuhüvitise summaga (dtl

123). Tallinna Vangla 08.07.2024 vastusest nr 5-37/24/45-3 nähtuvalt kaebaja tähtaegselt

puuduseid ei kõrvaldanud. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja esitatud pöördumine on osaliselt

arusaamatu. Pöördumises on esitatud erinevaid taotlusi ning avaldusi, mida ei ole seostatud

kahjunõudega. Taotluse sisu on osaliselt korduv (dtl 57-103). Arvestades, et kaebaja ei esitanud

tähtaegselt nõuetele vastavat taotlust, tagastas vangla taotluse osaliselt õiguspäraselt. Eelnevast

tulenevalt tuleb kohtule esitatud kaebuse nõue (seoses 8 ööpäevase kartserikaristuse kandmisega)

tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

8. Tallinna Vangla vaatas kaebaja taotluse sisuliselt läbi vanglaametnike J. Karii ja K. Krafti

tegevuse osas ajavahemikul 12.04.-13.04.2024.

Kaebaja esitas 17.07.2024 kohtule Tallinna Vangla 08.07.2024 vastuse nr 5-37/24/45-3, mille

lõppu on käsikirjaliselt lisanud nõude (dtl 5) ning väljavõtted haigusloost (dtl 6-10). Tallinna

Halduskohus jättis 18.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ning palus välja tuua nõuded, aluse ja

tagajärjed, st kaebajal tuli detailselt kirjeldada asjaolusid ning välja tuua faktilised tagajärjed, mida

ta käsitleb kahjuna ning seostada see kahjuhüvitise summaga. Kaebaja täiendas 20.07.2024 kaebust

ning tõi välja, et esitas kaebuse psüühilisest pingest lahtisaamiseks (dtl 16). Kaebuse täienduse

viiendas osas toob kaebaja välja, et kaebajale tekkis kahju seoses julgeolekumeetme

rakendamisega. Kaebaja isoleerimise tagajärjel kannatas kaebaja psüühilist ja füüsilist valu. Vangla

ametnikud eirasid kaebaja meditsiiniabi palveid ning aitasid kaasa vigastuste tekkimisele (dtl 19).

9. Kohus palus 10.09.2024 veelkord välja tuua ja täpsustada asjaolusid, mis kaebajale kahju

tekitasid. Kaebaja täiendas 11.09.2024 esitatud kaebust. Õigusvastaste toimingutena nimetas

kaebaja tema kartserisse paigutamist, kehavigastuste tekitamist, 12-13.04.2024 söögita jätmist ning

vangistusseaduse § 4 lg 1, § 53, § 52, § 49, § 135 rikkumist (dtl 48). Kartserisse paigutamise osas

on läbimata kohtueelne kohustuslik menetlus (vt määruse p 7). Teised kahjunõude aluseks olevad

asjaolud on põhistamata vaatamata kohtu palvele, kirjeldada detailselt asjaolusid. Kirjeldatud ei ole

sündmuseid või toiminguid, mille alusel kaebaja kahju nõuab (miks jäeti söögita või kas kaebaja

keeldus söögist; kes, milliseid kehavigastusi tekitas; kuidas ametnikud ja meedikud väärikust

alandavalt käitusid; millised meedikud, kuidas ning millal jätsid andmata terviseabi; milline oli K.

Krafti õigusvastane käitumine jne). Kaebaja ei märkinud ka, et jääb vanglale esitatud kahjunõudes

toodud asjaolude juurde. Eelnevatel põhjustel ei ole vastustajal võimalik kaebusele vastata ning

kohtul ei ole võimalik hinnata kaebuses väljatoodud toimingute õigusvastasust. Puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et asja keerukuse tõttu on kaebajale vajalik määrata riigi õigusabi.

Juba riigi õigusabi seadus (RÕS) välistab üldjuhul riigi poolse õigusabi andmise mittevaralise

kahju nõude esitamisel (RÕS § 7 lg 1 p 6), kuna üksnes kaebaja ise saab kirjeldada asjaolusid, mis

talle kahju tekitasid. Eelneva tõi välja ka Tallinna Ringkonnakohus 30.08.2024 määruses, leides, et

vaidlus ei ole olemuselt keerukas ja puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks kohtu selgitusi järgides

iseseivalt suuteline tooma välja nõudega seonduvaid asjaolusid ja põhjendusi. Kaebaja märkus, et

ta ei suuda enda kohtule esitatud rohkearvuliste kaebuste menetluste õiguspärasust jälgida, ei ole

aluseks riigi õigusabi saamisel. Kuivõrd kohus on lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotluse, on

tegemist korduva taotlusega ja kohus jätab taotluse läbivaatamata (HKMS § 55 lg 3).

11. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jätab rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust

vabastamiseks.

12. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte ning teadmiseks Tallinna Vanglale.

(allkirjastatud digitaalselt)