2-24-111721/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2024.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-111721

Tsiviilasi

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi A K

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

396,03 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused,

registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt

24-15, Tallinn; esindaja: K V, e-post: xxx

Kostja: A K, isikukood xxx, tegelik

viibimiskoht xxx, menetlusdokumendid kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A K hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks

võlgnevus summas 355,07 eurot, millest laenu põhiosa 331,01 eurot, viivis

24,06 eurot, ning alates 02.07.2024.a kuni põhinõude summa 331,01eurot

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tagastamata laenu summalt päevas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt A K hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks

menetluskuludena 380 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A Kil tasuda AS-ile Era Liisingu

Inkassoteenused alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

xxx AS ja A K sõlmisid interneti vahendusel 12.06.2019.a lepingu. Lepingu sõlmimisel

avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu

avatud krediidilimiidi ulatuses. Esialge võlausaldaja võimaldas kostjal võtta laenu.

Leping sõlmitud elektrooniliselt kostja isikut tuvastades. Kostja on taotlenud laenu

seitseteist korda ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale seitseteist laenumakset,

kokku 2426,00 eurot: 1) 13.06.2019.a summas 200,00 eurot; 2) 20.06.2019.a summas

310,00 eurot; 3) 23.06.2019.a summas 125,00 eurot; 4) 24.06.2019.a 80,00 eurot; 5)

26.06.2019.a summas 220,00 eurot; 6) 28.06.2019.a summas 270,00 eurot; 7)

02.07.2019.a summas 110,00 eurot; 8) 05.07.2019.a summas 210,00 eurot; 9)

20.07.2019.a summas 220,00 eurot; 10) 27.07.2019.a summas 100,00 eurot; 11)

29.07.2019.a summas 110,00 eurot; 12) 02.08.2019.a summas 65,00 eurot; 13)

23.09.2019.a summas 72,00 eurot; 14) 11.11.2019.a summas 50,00 eurot; 15)

14.03.2020.a summas 50,00 eurot; 16) 09.06.2020.a summas 150,00 eurot; 17)

23.11.2020.a summas 84,00 eurot. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja

22.11.2020 ja peale 22.11.2020 .a laenuosamakse taotluse esitamist esialgne võlausaldaja

rahuldas kostja taotluse 23.11.2020.a. Kostja esitas laenutaotluse antud summa

kasutamiseks 1080-ks päevaks, ehk kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt

30.11.2023.a. Kokku on kostja sooritanud laenu tagastamiseks makseid kokku summas

2094,99 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 30.11.2023.a. Seega kostja

võlgnevus hagejale seisuga 01.07.2024.a tagastamata laenupõhiosa eest on 331,01 eurot

(2426 – 2094,99 = 331,01). Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 331,01 eurot perioodil

01.12.2024 kuni 01.07.2024 viivist summas 331,01 x 214p x VÕS § 113 lg 1 toodud

määras viivise protsent = 24,06 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates

02.07.2024.a, kuni põhinõude summa 331,01 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingu alusel võetud laenu krediidikulukuse määr oli 55,99 %. Esialgne võlausaldaja

loovutas nõude xxx AS-le koos kõikide seadusest ja kliendilepingu p 10 ja nõude

loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega 28.05.2021.a. Hageja märkis, et

kui kohus leiab, et vastutustundlikku laenamist on rikutud, on hagejal kostja vastu

alternatiivselt alusetu rikastumise õiguse järgne nõue 331,01 eurot saamiseks ja

viivisenõue perioodi 01.12.23-01.07.24 eest 24,06 euro saamiseks.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 355,07 eurot, millest

laenu põhiosa summas 331,01eurot, viivis summas 24,06 eurot; alates 02.07.2024.a kuni

põhinõude summa 331,01eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tagastamata laenu summalt päevas.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud

kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja

vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab Hageja Kostja vastu

alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 355,07 eurot. Lisaks palub Hageja

Kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 02.07.2024.a, kuni põhinõude summa 331,01

eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 25.08.24.a ning

menetluskulude nimekiri 30.08.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis ei ole hageja selgitanud ega põhjendanud, et oleks järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Märgitu ei oma tähendust, kuna hageja on esile

toonud ja põhjendanud, et kostja sai laenu 2462 eurot kokku ja on sellest laenu (põhiosa)

tasunud 2094,99 eurot. Hageja ei ole arvestanud nõudesse intresse. Hageja on väitnud, e

lepingujärgne krediidi kulukuse määr 55,99% ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS

§ 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.19.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37% ja 30.11.20

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Esimese krediidi

sai lepingu järgi kostja 13.06.2019 ja viimase 22.11.20, mil kulukuse määr oli 20,52 %.

Perioodil 31.05.19- 22.11.2020 olid vastavad Eesti Panga poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määrad järgmised: 19,37%, 20,61%, 0,52%. Seega olid

perioodil 13.06.2019-23.11.2020 arvestuslikud 3-kordsed määrad vastavalt 58,11%,

61,83% ja 61,52%). Seega vastasid laenude andmise ajal laenulepingu krediidi kulukuse

määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ja leping pole tühine.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha muus

osas kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 140 eurot

ja esindustasu 240 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on tutvumine hagiavalduse

aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 01.07.2024.a 1,5 h x 120 =180 eurot;

Harju Maakohtu 12.07.2024.a kohtumäärusega tutvumine ja hageja menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5h x 120 = 60 eurot , kokku summas 240

eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja

mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on

esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu

alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*96).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 380 eurot

(140+240), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik