2-23-12900/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

03.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12900

Kohtuasi

TH avaldus Tallinn, Kuldnoka tn 16 korteriühistu

vastu arve nr 280 osalise alusetuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

TH määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja TH (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isik Tallinn, Kuldnoka tn 16 korteriühistu

(registrikood 80148544), lepinguline esindaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus.

2. Jätta TH avaldus läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TH kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-23-12900

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TH (avaldaja) esitas 11.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kuldnoka tn 16

korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus tuvastada, et puudutatud isiku 11.08.2023

arvel nr 280 märgitud summa on ebaõige ning avaldaja võlgneb puudutatud isikule arvel

märgitud 827,74 euro asemel 114,34 eurot.

Avalduse ja selle täienduste kohaselt on arvel toodud summa ebaõige, kuna see ei vasta avaldaja

korteri tegelikule veetarbimisele. 2023. a juulis oli avaldaja korteri veetarbimine järgmine:

külm vesi 474 m3, soe vesi 575 m3. Avaldaja lisas avaldusele foto köögi veemõõtjate näitudest.

20.07.2023 käisid puudutatud isiku juhatuse liikmed avaldaja korteris eelneva kokkuleppeta

veenäitusid kontrollimas. Kontrolliti köögi veemõõtjate näite. Kontrolli tulemusi ei

dokumenteeritud, fotosid ei tehtud ja avaldajal ei võimaldatud kirjapandud näitude õigsust

kontrollida.

Puudutatud isiku seisukohad

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on arve 280 koostatud 20.07.2023 kontrolli käigus

saadud näitude alusel. Puudutatud isiku juhatuse liikmed kontrollisid avaldaja korteris köögi

veemõõtjate näitusid. Vannitoa veemõõtjate näitudest lubas avaldaja saata puudutatud isikule

foto, kuid puudutatud isik ei ole seda saanud. Puudutatud isik esitas kohtule 20.07.2023

kontrolli kohta vormistatud dokumendi, mille kohaselt olid avaldaja korteri köögi veemõõtjate

näidud järgmised: külm vesi 485 m3, soe vesi 685 m3.

Puudutatud isiku juhatuse liikmed soovisid pärast 20.07.2023 veelkord näite kontrollida, kuid

avaldaja ei andnud selleks luba. 2023. a augustis teavitas avaldaja puudutatud isikut, et on oma

korteris veemõõtjad vahetanud. Vanade veemõõtjate numbreid ja lõppnäitusid ning uute

veemõõtjate numbreid ja algnäitusid avaldaja puudutatud isikule ei esitanud.

Puudutatud isik esitas vastunõude, et kohus kohustaks avaldajat esitama puudutatud isikule foto

vannitoa veemõõtjate näitudest, mille avaldaja väidetavalt 2023. a juuli lõpus tegi. Samuti palus

puudutatud isik kohustada avaldajat võimaldama puudutatud isiku juhatuse liikmetele

sissepääsu avaldaja korterisse köögi ja vannitoa veemõõtjate numbrite ja näitude

kontrollimiseks. 17.11.2023 seisukohas nõustus puudutatud isik maakohtu väljendatud

seisukohaga, et esitatud vastunõudeid tuleb käsitada menetluslike taotlustena.

Puudutatud isik pakkus välja aja avaldaja korteris veemõõtjate kontrolli tegemiseks, sealhulgas

veemõõtjate numbrite ja näitude fikseerimiseks vastava aktiga, märkides, et kontrolli

läbiviimine võiks olla kompromissläbirääkimiste alustamise eelduseks.

Puudutatud isik märkis maakohtu 21.05.2024 istungil, et foto köögi veemõõtjate näitudest,

mille avaldaja kohtule esitas, on tehtud 24.07.2023. Fotol olevatel veemõõtjatel puuduvad

plommid, mistõttu on kaheldav, kas näitusid saab arvestada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 27.06.2024 määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulusid

maakohus kindlaks ei määranud.

2-23-12900

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist avaldaja väide, et arve nr 280

summa peaks olema 114,34 eurot. Kõrvutades arvet nr 280 ning 20.07.2023 veemõõtjate

kontrolli tulemusi, on arve koostatud korrektselt. On usutav, et avaldaja oli enne kontrolli

esitanud puudutatud isikule tegelikule veetarbimisele mittevastavaid näite. Sellele viitab muu

hulgas asjaolu, et avaldaja igakuine veetarbimine on pärast näitude kontrollimist ligi kolm

korda suurenenud.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub avaldus uuesti läbi vaadata.

Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et avaldaja igakuine

veetarbimine on pärast näitude kontrollimist ligi kolm korda suurenenud. Köögi veetarbimine

ei ole suurenenud. Vannitoa veetarbimine on suurenenud seetõttu, et korterit kasutab

varasemaga võrreldes rohkem inimesi ja veekulu on suurem.

Avaldajale ei näidatud 20.07.2023 veemõõtjate kontrolli tulemusi. Tõendamaks, et avaldajale

on kontrolli tulemusi näidatud, oleks puudutatud isik pidanud esitama avaldaja allkirjaga

dokumendi, kuid seda ei ole puudutatud isik teinud.

Menetlusosaliste seisukohad

5. Puudutatud isik leidis määruskaebuse kohta esitatud seisukohas, et maakohtu määruse

muutmiseks alus puudub.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning

maakohtu määrus TsMS § 425 lg 3 ja TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659)

tühistada.

8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ekslikult avalduse rahuldamata, kuigi oleks

pidanud keelduma TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi avaldust menetlusse võtmast või jätma selle

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldajal puudus avalduse esitamiseks õiguslik huvi

ja avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki.

9. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Muu hulgas on hagita menetluses esitatud avalduse

suhtes kohaldatavad hagi läbi vaatamata jätmise alused, sh TsMS § 423 lg 2 p 2, mille järgi

kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

10. Avaldaja on esitanud tuvastusnõude puudutatud isiku arve nr 280 osalise alusetuse

tuvastamiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas

sisulise lahendi tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse

etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-71-16, p 12).

2-23-12900

Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda

põhjendavad asjaolud esile tooma.

Asjas esile toodud asjaolusid arvestades puudub avaldajal ringkonnakohtu hinnangul TsMS

§ 368 lg 1 järgi nõutav tuvastushuvi. Avaldaja eesmärk on vaidlusalusel arvel toodud summat

täies ulatuses mitte tasuda, mida avaldajal on võimalik teha ka ilma, et kohus arve (osalise)

alusetuse tuvastaks. Esitatud tuvastusnõue ei aita kaasa avaldaja soovitud eesmärgi

saavutamisele. Ainuüksi teadmine, et arve on osaliselt alusetu, ei anna avaldajale midagi

rohkemat, kui praegune olukord, kus avaldaja ei ole arvet vaidlusaluses ulatuses tasunud, leides,

et arve on alusetu. Avaldajal ei ole seega eraldiseisvat tuvastushuvi selle vastu, et arve on

osaliselt alusetu. Tuvastusnõude esitamisel peab avaldajal olema mingi eesmärk, mida ta üritab

avaldusega saavutada.

Ringkonnakohus selgitab, et tuvastusnõue ei sobi kõigi vaidluste lahendamiseks. Tuvastusnõue

tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas

esitada. Tuvastushuvi eeldab veel, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend

ohu kõrvaldamiseks ning puudub lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Seega lihtsalt

õigustatud huvist õigussuhte tuvastamise vastu ei piisa, vaid avaldaja peab põhjendama, miks

just tuvastusnõue on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid

arvestades sobivaim õiguskaitsevahend (vt TsMS II komm (2017), § 368, p-d 3.1.1 ja 3.1.3.3

ning kohtumääruse p 12 allpool). Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui

isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse

või huvi kaitseks.

11. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata.

12. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui puudutatud isik pöördub kohtusse sooritusnõudega

avaldajalt arvel nr 280 viidatud nõude tasumata osa väljamõistmiseks või avaldaja

kohustamiseks võimaldada veemõõtjate näitude kontrollimist, on avaldajal võimalik esitada

oma vastuväited arvele selles menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud

puudutatud isiku taotlust avaldaja kohustamiseks veemõõtjate kontrolli võimaldamiseks

menetlema asjas esitatud vastuavaldusena, mitte menetlusliku taotlusena. Ringkonnakohtul

puudub siiski alus asja saatmiseks maakohtule vastuavalduse uueks läbivaatamiseks, sest

puudutatud isik ei ole vastuavalduse menetlemata jätmist vaidlustanud.

13. Avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda.

14. TsMS § 174 lg 4 järgi juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva

kohtumääruse peale saab TsMS § 427 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)