Legislator Case Law & Legislation
2-24-12666/7 AI generated

2-24-12666/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-12666/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lahutada S. M.-K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinnas. Taastada S. M.-K. abielueelne perekonnanimi M.. S. M.-K. nimeks jääb pärast

Legislator headnote

AI generated

2-24-12666/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lahutada S. M.-K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinnas. Taastada S. M.-K. abielueelne perekonnanimi M.. S. M.-K. nimeks jääb pärast

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

2. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-12666

Tsiviilasi

S. M.-K. hagi A. K. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S. M.-K. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)

Kostja A. K. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada S. M.-K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinnas.

3. Taastada S. M.-K. abielueelne perekonnanimi M.. S. M.-K. nimeks jääb pärast

kohtuotsuse jõustumist S. M.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ning kanda see hageja arveldusarvele nr xxxx.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise

õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

Harju Maakohtu menetluses on S. M.-K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt ei soovi hageja enam kostjaga abielus olla. Pooled elavad juba kaks

aastat eraldi tubades ning kostjal on suhted teise naisterahvaga. Hageja soovib taastada nime

Miller.

Kohtus 02.10.2024 istungil jäi hageja abielulahutuse nõude juurde. Hageja selgitas, et

abielusuhted lõppesid ca 2,5 aastat tagasi. Kostja kuritarvitab alkoholi ja hageja ei taha, et

tema eelmisest suhtest sündinud tütar taolist elu näeks. Kostjat karistati hiljuti korduva joobes

juhtimise eest. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus abielu lahutusega. Pooled kinnitasid, et

loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole riigilõivu

tagastamist hageja kontole.

2-24-12666

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul

põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Poolte abielu sõlmiti abielu tõendi kohaselt xxxx Tallinnas. Hageja on esile toonud, et poolte

vahel on abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja ei ole

abielu lahutamise nõudele vastu vaielnud, on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu

lahutamisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning

PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi kuulub rahuldamisele.

Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või

perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud

perekonnanime. Rahvastikuregistri kande kohaselt oli S. M.-K. varem kantud

perekonnanimeks M.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1

alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.

TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud. Hageja taotles riigilõivu tagastamist enda kontole. Kohus leiab, et hagejale tuleb

tagastada riigilõiv 50 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte

menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

2(2)