2-24-12666/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLahutada S. M.-K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinnas. Taastada S. M.-K. abielueelne perekonnanimi M.. S. M.-K. nimeks jääb pärast
Legislator headnote
AI generated2-24-12666/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lahutada S. M.-K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinnas. Taastada S. M.-K. abielueelne perekonnanimi M.. S. M.-K. nimeks jääb pärast
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg
2. oktoober 2024
Tsiviilasja number
2-24-12666
Tsiviilasi
S. M.-K. hagi A. K. vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja S. M.-K. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)
Kostja A. K. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada S. M.-K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinnas.
3. Taastada S. M.-K. abielueelne perekonnanimi M.. S. M.-K. nimeks jääb pärast
kohtuotsuse jõustumist S. M.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ning kanda see hageja arveldusarvele nr xxxx.
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale
apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise
õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.
Hagi asjaolud ja kostja vastuväited
Harju Maakohtu menetluses on S. M.-K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt ei soovi hageja enam kostjaga abielus olla. Pooled elavad juba kaks
aastat eraldi tubades ning kostjal on suhted teise naisterahvaga. Hageja soovib taastada nime
Miller.
Kohtus 02.10.2024 istungil jäi hageja abielulahutuse nõude juurde. Hageja selgitas, et
abielusuhted lõppesid ca 2,5 aastat tagasi. Kostja kuritarvitab alkoholi ja hageja ei taha, et
tema eelmisest suhtest sündinud tütar taolist elu näeks. Kostjat karistati hiljuti korduva joobes
juhtimise eest. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus abielu lahutusega. Pooled kinnitasid, et
loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole riigilõivu
tagastamist hageja kontole.
2-24-12666
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul
põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja
nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).
Poolte abielu sõlmiti abielu tõendi kohaselt xxxx Tallinnas. Hageja on esile toonud, et poolte
vahel on abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja ei ole
abielu lahutamise nõudele vastu vaielnud, on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu
lahutamisega.
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning
PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi kuulub rahuldamisele.
Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või
perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud
perekonnanime. Rahvastikuregistri kande kohaselt oli S. M.-K. varem kantud
perekonnanimeks M.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1
alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.
TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled
loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest
loobunud. Hageja taotles riigilõivu tagastamist enda kontole. Kohus leiab, et hagejale tuleb
tagastada riigilõiv 50 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte
menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab
menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Enely Sepp
kohtunik
2(2)