3-23-704/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits ja A.A. Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-704

Haldusasi

A.A.

kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-

6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-

29.1/22/1935-3 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.A. ja B määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai

2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.A.

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

Määruskaebuse esitaja/enda kaasamist haldusasja

menetlusse kolmanda isikuna taotleja B

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel A.A. nimi tähemärgiga A ning B

nimi tähemärgiga B.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 31. jaanuari 2013. a

otsusega nr 13-6/189 A.A. Talu OÜ investeeringutoetuse taotluse nr 310012671688 ja määras

talle toetuse summas 100 000 eurot, mis täies ulatuses välja maksti.

2. PRIA tegi 8. märtsil 2022. a otsuse nr 13-6/22/78, millega tunnistas A.A. Talu OÜ-d

puudutavas osas kehtetuks PRIA 31. jaanuari 2013. a otsuse nr 13-6/189, millega rahuldati

taotlus nr 310012671688 ning määrati A.A. Talu OÜ-le toetus summas 100 000 eurot ning

nõudis solidaarselt B-lt (A.A. Talu OÜ õigusjärglane) ja A.A.-lt tagasi välja makstud toetuse

summas 100 000 eurot.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitasid A.A. ja B Tartu Halduskohtule kaebuse, millest

halduskohus võttis menetlusse vaid A.A. kaebuse PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-

6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamiseks. Kaebus sisaldas

taotlust B menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna, kui tema kaebeõigust ei tunnistata.

4. Halduskohus tagastas 24. mai 2023. a määrusega B kaebuse tervikuna. Kaebuse

tagastamine nimetatud äriühingu osas jõustus 21. novembril 2023.

5. Tartu Halduskohus uuendas 11. märtsi 2024. a määrusega haldusasja nr 3-23-704

menetluse, mille ta oli peatanud 24. mai 2023. a määrusega. 11. märtsi 2024. a määrusega

kohustas halduskohus vastustajat kaebusele vastama. Vastustajal tuli esitada ka seisukoht

kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse kohta.

6. PRIA esitas 3. mail 2024 avalduse, milles märkis, et võtab õigeks Tartu Halduskohtu 24.

mai 2023. a määrusega käesolevas haldusasjas menetlusse võetud A.A. kaebuse PRIA 8.

märtsi 2022. a otsuse ja 3. märtsi 2022. a vaideotsuse tühistamiseks. Avalduse kohaselt ei

puuduta halduskohtu menetluses olev vaidlus PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse kehtivust ja

õiguspärasust B osas. Viimane on vaidlustatud haldusaktiga esitatud nõude täies ulatuses

täitnud, mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu lahendist asjas nr C-

437/22 tulenevalt ka õigustus nõude üleval hoidmiseks kaebaja suhtes. Vaidlustatud

haldusaktiga on nõue esitatud solidaarselt B ja kaebaja vastu. Vastustaja vaatest ei oma

tähtsust kumb solidaarvastutajatest kohustuse täidab. Vastustaja ei pea kohtuvaidluse

jätkamist perspektiivikaks. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks,

et teha kindlaks, kas vaidlustatud otsuse andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt kaebaja

vastu õigustatud või mitte.

7. Tartu Halduskohus jättis 9. mai 2024. a määrusega B kolmanda isikuna haldusasja

menetlusse kaasamata (resolutsiooni p 1).

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes

ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema

õiguste või kohustuste üle. Kuna kohus tagastas B kaebuse tervikuna 24. mai 2023. a

määrusega ning haldusasja menetlusse on jäänud üksnes A.A. kaebus PRIA haldusaktide

tühistamiseks teda puudutavas osas, ei avalda kohtu edasised lahendid B õigustele ja

kohustustele mõju. Seetõttu jättis halduskohus B kolmanda isikuna haldusasja menetlusse

kaasamata.

8. A.A. ja B esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad

halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja B kaasamist menetlusse kolmanda

isikuna või siis asja tagasisaatmist halduskohtule kolmanda isiku menetlusse kaasamise uueks

otsustamiseks.

Käesolevas haldusasjas tehtav otsus avaldab B õigustele ja kohustustele mõju. Näiteks

mõjutab see PRIA 8. märtsi 2022. a otsuses nr 13-6/22/78 välja toodud solidaarvõlgnike

omavahelisi suhteid. Kuna vastustaja on asjas kaebuse õigeks võtnud, rahuldab kohus

kaebuse. HKMS § 159 lg 4 näeb ette, et kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei

nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Seetõttu, kui peaks tekkima olukord, kus PRIA

vaidlustatud otsus tunnistatakse ainult osaliselt kehtetuks A.A. osas, kuid B osas mitte,

esitaksid B ja ka A.A. kindlasti vastuväite, et kolmas isik ei nõustu nimetatud kujul

õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega, vaid soovib kaebuse sisulist läbivaatamist.

PRIA ei ole esitanud oma seisukohta B menetlusse kaasamise kohta, kuigi halduskohus palus

vastustajal selle esitada oma 11. märtsi 2024. a määruses, millega asja menetlus uuendati.

Kohus on jätnud omaalgatuslikult kolmanda isiku menetlusse kaasamata.

Kaebaja ja B jaoks on arusaamatu, kas vastustaja soovib enda 3. mai 2024. a avalduses 8.

märtsi 2022. a otsuse ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse tühistamist terviklikult või osaliselt.

Jääb arusaamatuks, mis on PRIA esialgne soov, kuigi avalduse kirjelduse järgi peetakse

tõenäoliselt samuti silmas eelkõige osalist kaebuse õigeksvõttu. Kaebuse õigeksvõtt vaid A.A.

osas ei ole see, mida A.A. on taotlenud. Kaebaja on korduvalt välja toonud, et

lõppeesmärgiks on, et tühistatakse PRIA otsus ka B osas.

B leiab, et tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmine rikub ka Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 õigust õiglasele

kohtumenetlusele. Sellega piiratakse B kohtule juurdepääsuõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

resolutsiooni p 1 tühistamiseks, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata.

10. HKMS § 20 lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud 9. mai 2024. a määruses, et kuna B kaebus on

tagastatud ning menetlusse on jäänud vaid A.A. kaebus teda puudutavas osas, ei avalda kohtu

edasised lahendid B õigustele ja kohustustele mõju. Seetõttu jättis halduskohus B kolmanda

isikuna haldusasja menetlusse kaasamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava

seisukohaga.

11. Halduskohtu menetluses on hetkeseisuga vaid A.A. kaebus, milles A.A. nõuab PRIA 8.

märtsi 2022. a otsuse ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse tühistamist. Mainitud PRIA otsusega

tunnistati kehtetuks PRIA varasem otsus, millega oli B õiguseellasele A.A. Talu OÜ-le

määratud toetus summas 100 000 eurot. Nimetatud summa nõuti solidaarselt tagasi B-lt ja

A.A.-lt . Asja materjalidest nähtub ja seda kinnitab ka PRIA, et B on kogu välja makstud

toetusesumma ka tagasi maksnud 31. augusti 2022. a seisuga (dtl 177 ja 178). Määruskaebuse

peamine argument on, et käesolevas haldusasjas tehtav lahend avaldab B õigustele ja

kohustustele mõju, kuna näiteks mõjutab see solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid.

Solidaarvõlgnikud on isikud, kes peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib

võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Vaidlustatud otsusega pani vastustaja

toetuse tagasi maksmise kohustuse nii kaebajale kui ka B-le . Mõlemad esitasid vastustajale

vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja soovisid seejärel vaidlustada PRIA otsuse

halduskohtule kaebuse esitamisega. B minetas aga võimaluse oma õiguste kaitseks

halduskohtumenetluses, kuna esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Seetõttu

kujuneks kaebuse rahuldamise korral olukord, kus haldusaktiga pandud kohustus kaebaja

suhtes tühistatakse, kuid jääb jätkuvalt kehtima B suhtes. See ei riivaks aga B õigusi, sest tal

ei ole õigust nõuda, et kaebaja jätaks kasutamata õiguskaitsevahendid ja vastuväited

haldusaktiga pandud kohustusest vabanemiseks. Seega ei ole küsimus mitte selles, et

halduskohtumenetluse tulemusena võib B kaotada nõude kaebaja, kui solidaarvõlgniku,

vastu, vaid selles, et B ise kaotas võimaluse vabaneda haldusaktiga talle pandud kohustusest.

Lisaks on vähemalt kaheldav, kas B -l tekkis ainuüksi toetuse PRIA-le tagastamise fakti alusel

nõue kaebaja vastu. Nimelt näeb VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad

solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse

olemusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul määrati ja maksti toetus B-ga ühinenud OÜ-le

A.A. Talu. B on seega toetuse saaja õigusjärglane. Kaebaja oli üksnes toetuse taotleja

esindaja ja ega vastuta seega toetusesaajana toetuse kasutamise ja tagastamise eest. Toetuse

tagastamine on üldjuhul toetuse saaja kohustus (vt ELÜPS § 111 lg 1 ja § 112 lg 2). Seega on

vaidlustatud otsusega pandud kaebaja vastustama B kohustuse täitmise eest. Seetõttu on

täiesti võimalik, et kuigi B ja kaebaja võisid toetuse tagastamise kohustuse osas PRIA suhtes

olla solidaarvõlgnikud, siis kohustuse olemusest tulenevalt võlgnike omavahelistes suhetes ei

jaguneks vastutus võrdselt, vaid kohustuse eest jääks tervikuna vastutama B toetuse saaja

õigusjärglasena. Samal ajal ei oleks välistatud kaebaja vastutus B ees, kui kaebaja oma

tegevusega A.A. Talu OÜ juhatuse liikmena on tekitanud äriühingule kahju. Kuid see oleks

vastutus teisel alusel ega puutuks praegusesse kohtumenetlusse. Toetuse määramise otsuse

kehtetuks tunnistamise järel toetuse tagastamise kohustus on olemuslikult toetuse saaja

kohustus tagastada alusetult saadu (vt VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1). Toetuse taotlejal ei ole

kehtivast õigusest tulenevalt subjektiivset õigust, et teine isik vastutaks toetuse tagastamise

eest ja toetuse taotleja vabaneks oma kohustusest teise isiku poolt toetuse tagastamise tõttu.

Kui Euroopa Kohus leidis õiguse tõlgendamisel, et pädevale makseasutusele toetuse

tagastamise eest võib vastutada kõrvuti toetuse taotlejaga ka teine isik, siis ei tulene sellest, et

piiratud oleks toetuse taotleja enda vastutus toetuse tagastamise eest pädevale makseasutusele

või solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes.

12. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamist ei muuda asjaolu, et 3. mai 2024. a

menetlusdokumendis esitas PRIA avalduse kaebuse õigeks võtmiseks põhjusel, et

vaidlustatud otsusega kaebajale ja B OÜ pandud toetuse tagasi maksmise kohustus on

täidetud ning puudub vajadus nõude üleval hoidmiseks kaebaja suhtes. Määruskaebuse

esitajad vaatavad jätkuvalt mööda sellest, et pärast seda, kui jõustus kohtumäärus B kaebuse

tagastamise kohta, on vaidluse esemeks PRIA otsuse õiguspärasus ja tühistamine üksnes

kaebajat puudutavas osas, s.o kaebajalt toetuse tagasinõudmise osas. PRIA otsus A.A. Talu

OÜ-le toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja B kohustamiseks toetus

tagastada, on kehtivad. B on minetanud võimaluse PRIA otsust vaidlustada. Eelnevast

tuleneb esmalt, et toetuse määramine on B suhtes kehtivalt kehtetuks tunnistatud ja B -l

puudub õiguslik alus toetuse saamiseks või kasutamiseks. Kohtu menetlusse jäänud kaebaja

kaebuse lahendamine ei saa muuta PRIA otsuse õiguslikku toimet B suhtes. Teiseks ei saa

praeguses asjas tehtav otsus anda PRIA-le alust toetuse määramise otsuse ja toetuse

tagasinõudmise menetluse uuendamiseks B suhtes ega saa seega ka kaudselt kaasa aidata B

õiguste kaitsmisele. Selles olukorras ei ole praeguse kohtumenetluse lõpetamise asjaoludel

puutumust B subjektiivsete õigustega. B -l võib olla küll huvi vaidlustatud otsuse tervikuna

kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohustusliku kohteelse menetluse nõuetekohaselt läbimata

jätmise tõttu ei ole see eesmärk saavutatav. Vastavalt puudub alus B kaasamiseks menetlusse

kolmanda isikuna (HKMS § 20 lg 1).

13. Määruskaebus sisaldab viidet ka HKMS § 159 lg-le 4, mis sätestab, et kohus ei võta

õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Vastustaja

saab õigeks võtta vaid kaebuse, mis on menetlusse võetud. Kohus ei saa lahendada kaebust

isiku osas, kelle kaebust menetluses ei ole. Seega ei saa ka kaebuse õigeksvõtul tugineva

otsusega kaebuse lahendamine riivata B õigusi. Liiati reguleerib HKMS § 159 lg 4 olukorda,

kus kolmas isik osaleb menetluses vastustaja poolel. Kui kolmas isik osaleks menetluses

kaebaja poolele, siis üldjuhul ei saaks kaebuse õigeks võtmine tema õigusi üldse riivata.

14. Ringkonnakohus leiab, et B kaasamata jätmine menetlusse kolmanda isikuna ei piira

põhjendamatult isiku juurdepääsuõigust kohtumenetlusele. Nagu ülal märgitud, on kohtud

varasema menetluse jooksul asunud õigustatult seisukohale, et B esitatud kaebus ei olnud

lubatav, mistõttu kaebus tagastati. Isik, kes soovib oma õigusi kohtulikult kaitsta, peab

arvestama sellega, et kaebuse esitamisele kehtivad kindlad nõuded, nt tuleb vajadusel

eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vms. Kui isik ei ole neid nõudmisi täitnud,

ei saa tema esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata. Isik ei saa eeldada, et tema kaebus igal

juhul lubatavaks tunnistatakse.

15. Määruskaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et kuigi halduskohus kohustas

vastustajat esitama seisukoht kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse kohta, ei sisalda

PRIA 3. mail 2024 esitatud kaebuse õigeksvõtu avaldus seisukohta kolmanda isiku

menetlusse kaasamise taotluse osas. Samas ei ole vastavas osas seisukoha olemasolu ka

nõutav, sest HKMS § 21 lg 2 sätestab, et enne kolmanda isiku kaasamise küsimuse

lahendamist võib kohus teised menetlusosalised ära kuulata. Seega ei ole teiste

menetlusosaliste seisukoha küsimine vastavas küsimuses nõutav ning halduskohtule ei saa

ette heita nagu ta lahendanuks kolmanda isiku menetlusse kaasamise küsimuse omavoliliselt

või omal algatusel. Kui kohtule on taotlus esitatud, tuleb tal see ära lahendada ning seda

halduskohus ka tegi.

16. Määruskaebus sisaldab taotlust nii A.A. kui B nime asendamiseks tähemärgiga

käesoleva määruse avaldamisel. Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendab ringkonnakohus

käesolevas määruses selle avaldamisel A.A. nime tähemärgiga A ning B nime tähemärgiga

B. 17. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 9. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1

õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud

asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)