3-23-704/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 31. jaanuari 2013. a otsusega nr 13-6/189 A.A. Talu OÜ investeeringutoetuse taotluse nr 310012671688 ja määras
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg; 3-23-704/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: jaanuari 2013. a otsusega nr 13-6/189 A.A. Talu OÜ investeeringutoetuse taotluse nr 310012671688 ja määras
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Madis Ernits ja A.A. Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
2. oktoober 2024, Tartu
Haldusasja number
3-23-704
Haldusasi
A.A.
kaebus Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-
6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-
29.1/22/1935-3 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.A. ja B määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai
2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.A.
Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Amet
Määruskaebuse esitaja/enda kaasamist haldusasja
menetlusse kolmanda isikuna taotleja B
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse
resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel A.A. nimi tähemärgiga A ning B
nimi tähemärgiga B.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 31. jaanuari 2013. a
otsusega nr 13-6/189 A.A. Talu OÜ investeeringutoetuse taotluse nr 310012671688 ja määras
talle toetuse summas 100 000 eurot, mis täies ulatuses välja maksti.
2. PRIA tegi 8. märtsil 2022. a otsuse nr 13-6/22/78, millega tunnistas A.A. Talu OÜ-d
puudutavas osas kehtetuks PRIA 31. jaanuari 2013. a otsuse nr 13-6/189, millega rahuldati
taotlus nr 310012671688 ning määrati A.A. Talu OÜ-le toetus summas 100 000 eurot ning
nõudis solidaarselt B-lt (A.A. Talu OÜ õigusjärglane) ja A.A.-lt tagasi välja makstud toetuse
summas 100 000 eurot.
3. Pärast edutut vaidemenetlust esitasid A.A. ja B Tartu Halduskohtule kaebuse, millest
halduskohus võttis menetlusse vaid A.A. kaebuse PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-
6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamiseks. Kaebus sisaldas
taotlust B menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna, kui tema kaebeõigust ei tunnistata.
4. Halduskohus tagastas 24. mai 2023. a määrusega B kaebuse tervikuna. Kaebuse
tagastamine nimetatud äriühingu osas jõustus 21. novembril 2023.
5. Tartu Halduskohus uuendas 11. märtsi 2024. a määrusega haldusasja nr 3-23-704
menetluse, mille ta oli peatanud 24. mai 2023. a määrusega. 11. märtsi 2024. a määrusega
kohustas halduskohus vastustajat kaebusele vastama. Vastustajal tuli esitada ka seisukoht
kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse kohta.
6. PRIA esitas 3. mail 2024 avalduse, milles märkis, et võtab õigeks Tartu Halduskohtu 24.
mai 2023. a määrusega käesolevas haldusasjas menetlusse võetud A.A. kaebuse PRIA 8.
märtsi 2022. a otsuse ja 3. märtsi 2022. a vaideotsuse tühistamiseks. Avalduse kohaselt ei
puuduta halduskohtu menetluses olev vaidlus PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse kehtivust ja
õiguspärasust B osas. Viimane on vaidlustatud haldusaktiga esitatud nõude täies ulatuses
täitnud, mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu lahendist asjas nr C-
437/22 tulenevalt ka õigustus nõude üleval hoidmiseks kaebaja suhtes. Vaidlustatud
haldusaktiga on nõue esitatud solidaarselt B ja kaebaja vastu. Vastustaja vaatest ei oma
tähtsust kumb solidaarvastutajatest kohustuse täidab. Vastustaja ei pea kohtuvaidluse
jätkamist perspektiivikaks. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks,
et teha kindlaks, kas vaidlustatud otsuse andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt kaebaja
vastu õigustatud või mitte.
7. Tartu Halduskohus jättis 9. mai 2024. a määrusega B kolmanda isikuna haldusasja
menetlusse kaasamata (resolutsiooni p 1).
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes
ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema
õiguste või kohustuste üle. Kuna kohus tagastas B kaebuse tervikuna 24. mai 2023. a
määrusega ning haldusasja menetlusse on jäänud üksnes A.A. kaebus PRIA haldusaktide
tühistamiseks teda puudutavas osas, ei avalda kohtu edasised lahendid B õigustele ja
kohustustele mõju. Seetõttu jättis halduskohus B kolmanda isikuna haldusasja menetlusse
kaasamata.
8. A.A. ja B esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad
halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja B kaasamist menetlusse kolmanda
isikuna või siis asja tagasisaatmist halduskohtule kolmanda isiku menetlusse kaasamise uueks
otsustamiseks.
Käesolevas haldusasjas tehtav otsus avaldab B õigustele ja kohustustele mõju. Näiteks
mõjutab see PRIA 8. märtsi 2022. a otsuses nr 13-6/22/78 välja toodud solidaarvõlgnike
omavahelisi suhteid. Kuna vastustaja on asjas kaebuse õigeks võtnud, rahuldab kohus
kaebuse. HKMS § 159 lg 4 näeb ette, et kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei
nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Seetõttu, kui peaks tekkima olukord, kus PRIA
vaidlustatud otsus tunnistatakse ainult osaliselt kehtetuks A.A. osas, kuid B osas mitte,
esitaksid B ja ka A.A. kindlasti vastuväite, et kolmas isik ei nõustu nimetatud kujul
õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega, vaid soovib kaebuse sisulist läbivaatamist.
PRIA ei ole esitanud oma seisukohta B menetlusse kaasamise kohta, kuigi halduskohus palus
vastustajal selle esitada oma 11. märtsi 2024. a määruses, millega asja menetlus uuendati.
Kohus on jätnud omaalgatuslikult kolmanda isiku menetlusse kaasamata.
Kaebaja ja B jaoks on arusaamatu, kas vastustaja soovib enda 3. mai 2024. a avalduses 8.
märtsi 2022. a otsuse ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse tühistamist terviklikult või osaliselt.
Jääb arusaamatuks, mis on PRIA esialgne soov, kuigi avalduse kirjelduse järgi peetakse
tõenäoliselt samuti silmas eelkõige osalist kaebuse õigeksvõttu. Kaebuse õigeksvõtt vaid A.A.
osas ei ole see, mida A.A. on taotlenud. Kaebaja on korduvalt välja toonud, et
lõppeesmärgiks on, et tühistatakse PRIA otsus ka B osas.
B leiab, et tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmine rikub ka Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 õigust õiglasele
kohtumenetlusele. Sellega piiratakse B kohtule juurdepääsuõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse
resolutsiooni p 1 tühistamiseks, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
10. HKMS § 20 lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna
menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.
Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud 9. mai 2024. a määruses, et kuna B kaebus on
tagastatud ning menetlusse on jäänud vaid A.A. kaebus teda puudutavas osas, ei avalda kohtu
edasised lahendid B õigustele ja kohustustele mõju. Seetõttu jättis halduskohus B kolmanda
isikuna haldusasja menetlusse kaasamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava
seisukohaga.
11. Halduskohtu menetluses on hetkeseisuga vaid A.A. kaebus, milles A.A. nõuab PRIA 8.
märtsi 2022. a otsuse ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse tühistamist. Mainitud PRIA otsusega
tunnistati kehtetuks PRIA varasem otsus, millega oli B õiguseellasele A.A. Talu OÜ-le
määratud toetus summas 100 000 eurot. Nimetatud summa nõuti solidaarselt tagasi B-lt ja
A.A.-lt . Asja materjalidest nähtub ja seda kinnitab ka PRIA, et B on kogu välja makstud
toetusesumma ka tagasi maksnud 31. augusti 2022. a seisuga (dtl 177 ja 178). Määruskaebuse
peamine argument on, et käesolevas haldusasjas tehtav lahend avaldab B õigustele ja
kohustustele mõju, kuna näiteks mõjutab see solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid.
Solidaarvõlgnikud on isikud, kes peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib
võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Vaidlustatud otsusega pani vastustaja
toetuse tagasi maksmise kohustuse nii kaebajale kui ka B-le . Mõlemad esitasid vastustajale
vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja soovisid seejärel vaidlustada PRIA otsuse
halduskohtule kaebuse esitamisega. B minetas aga võimaluse oma õiguste kaitseks
halduskohtumenetluses, kuna esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Seetõttu
kujuneks kaebuse rahuldamise korral olukord, kus haldusaktiga pandud kohustus kaebaja
suhtes tühistatakse, kuid jääb jätkuvalt kehtima B suhtes. See ei riivaks aga B õigusi, sest tal
ei ole õigust nõuda, et kaebaja jätaks kasutamata õiguskaitsevahendid ja vastuväited
haldusaktiga pandud kohustusest vabanemiseks. Seega ei ole küsimus mitte selles, et
halduskohtumenetluse tulemusena võib B kaotada nõude kaebaja, kui solidaarvõlgniku,
vastu, vaid selles, et B ise kaotas võimaluse vabaneda haldusaktiga talle pandud kohustusest.
Lisaks on vähemalt kaheldav, kas B -l tekkis ainuüksi toetuse PRIA-le tagastamise fakti alusel
nõue kaebaja vastu. Nimelt näeb VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad
solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse
olemusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul määrati ja maksti toetus B-ga ühinenud OÜ-le
A.A. Talu. B on seega toetuse saaja õigusjärglane. Kaebaja oli üksnes toetuse taotleja
esindaja ja ega vastuta seega toetusesaajana toetuse kasutamise ja tagastamise eest. Toetuse
tagastamine on üldjuhul toetuse saaja kohustus (vt ELÜPS § 111 lg 1 ja § 112 lg 2). Seega on
vaidlustatud otsusega pandud kaebaja vastustama B kohustuse täitmise eest. Seetõttu on
täiesti võimalik, et kuigi B ja kaebaja võisid toetuse tagastamise kohustuse osas PRIA suhtes
olla solidaarvõlgnikud, siis kohustuse olemusest tulenevalt võlgnike omavahelistes suhetes ei
jaguneks vastutus võrdselt, vaid kohustuse eest jääks tervikuna vastutama B toetuse saaja
õigusjärglasena. Samal ajal ei oleks välistatud kaebaja vastutus B ees, kui kaebaja oma
tegevusega A.A. Talu OÜ juhatuse liikmena on tekitanud äriühingule kahju. Kuid see oleks
vastutus teisel alusel ega puutuks praegusesse kohtumenetlusse. Toetuse määramise otsuse
kehtetuks tunnistamise järel toetuse tagastamise kohustus on olemuslikult toetuse saaja
kohustus tagastada alusetult saadu (vt VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1). Toetuse taotlejal ei ole
kehtivast õigusest tulenevalt subjektiivset õigust, et teine isik vastutaks toetuse tagastamise
eest ja toetuse taotleja vabaneks oma kohustusest teise isiku poolt toetuse tagastamise tõttu.
Kui Euroopa Kohus leidis õiguse tõlgendamisel, et pädevale makseasutusele toetuse
tagastamise eest võib vastutada kõrvuti toetuse taotlejaga ka teine isik, siis ei tulene sellest, et
piiratud oleks toetuse taotleja enda vastutus toetuse tagastamise eest pädevale makseasutusele
või solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes.
12. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamist ei muuda asjaolu, et 3. mai 2024. a
menetlusdokumendis esitas PRIA avalduse kaebuse õigeks võtmiseks põhjusel, et
vaidlustatud otsusega kaebajale ja B OÜ pandud toetuse tagasi maksmise kohustus on
täidetud ning puudub vajadus nõude üleval hoidmiseks kaebaja suhtes. Määruskaebuse
esitajad vaatavad jätkuvalt mööda sellest, et pärast seda, kui jõustus kohtumäärus B kaebuse
tagastamise kohta, on vaidluse esemeks PRIA otsuse õiguspärasus ja tühistamine üksnes
kaebajat puudutavas osas, s.o kaebajalt toetuse tagasinõudmise osas. PRIA otsus A.A. Talu
OÜ-le toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja B kohustamiseks toetus
tagastada, on kehtivad. B on minetanud võimaluse PRIA otsust vaidlustada. Eelnevast
tuleneb esmalt, et toetuse määramine on B suhtes kehtivalt kehtetuks tunnistatud ja B -l
puudub õiguslik alus toetuse saamiseks või kasutamiseks. Kohtu menetlusse jäänud kaebaja
kaebuse lahendamine ei saa muuta PRIA otsuse õiguslikku toimet B suhtes. Teiseks ei saa
praeguses asjas tehtav otsus anda PRIA-le alust toetuse määramise otsuse ja toetuse
tagasinõudmise menetluse uuendamiseks B suhtes ega saa seega ka kaudselt kaasa aidata B
õiguste kaitsmisele. Selles olukorras ei ole praeguse kohtumenetluse lõpetamise asjaoludel
puutumust B subjektiivsete õigustega. B -l võib olla küll huvi vaidlustatud otsuse tervikuna
kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohustusliku kohteelse menetluse nõuetekohaselt läbimata
jätmise tõttu ei ole see eesmärk saavutatav. Vastavalt puudub alus B kaasamiseks menetlusse
kolmanda isikuna (HKMS § 20 lg 1).
13. Määruskaebus sisaldab viidet ka HKMS § 159 lg-le 4, mis sätestab, et kohus ei võta
õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Vastustaja
saab õigeks võtta vaid kaebuse, mis on menetlusse võetud. Kohus ei saa lahendada kaebust
isiku osas, kelle kaebust menetluses ei ole. Seega ei saa ka kaebuse õigeksvõtul tugineva
otsusega kaebuse lahendamine riivata B õigusi. Liiati reguleerib HKMS § 159 lg 4 olukorda,
kus kolmas isik osaleb menetluses vastustaja poolel. Kui kolmas isik osaleks menetluses
kaebaja poolele, siis üldjuhul ei saaks kaebuse õigeks võtmine tema õigusi üldse riivata.
14. Ringkonnakohus leiab, et B kaasamata jätmine menetlusse kolmanda isikuna ei piira
põhjendamatult isiku juurdepääsuõigust kohtumenetlusele. Nagu ülal märgitud, on kohtud
varasema menetluse jooksul asunud õigustatult seisukohale, et B esitatud kaebus ei olnud
lubatav, mistõttu kaebus tagastati. Isik, kes soovib oma õigusi kohtulikult kaitsta, peab
arvestama sellega, et kaebuse esitamisele kehtivad kindlad nõuded, nt tuleb vajadusel
eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vms. Kui isik ei ole neid nõudmisi täitnud,
ei saa tema esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata. Isik ei saa eeldada, et tema kaebus igal
juhul lubatavaks tunnistatakse.
15. Määruskaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et kuigi halduskohus kohustas
vastustajat esitama seisukoht kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse kohta, ei sisalda
PRIA 3. mail 2024 esitatud kaebuse õigeksvõtu avaldus seisukohta kolmanda isiku
menetlusse kaasamise taotluse osas. Samas ei ole vastavas osas seisukoha olemasolu ka
nõutav, sest HKMS § 21 lg 2 sätestab, et enne kolmanda isiku kaasamise küsimuse
lahendamist võib kohus teised menetlusosalised ära kuulata. Seega ei ole teiste
menetlusosaliste seisukoha küsimine vastavas küsimuses nõutav ning halduskohtule ei saa
ette heita nagu ta lahendanuks kolmanda isiku menetlusse kaasamise küsimuse omavoliliselt
või omal algatusel. Kui kohtule on taotlus esitatud, tuleb tal see ära lahendada ning seda
halduskohus ka tegi.
16. Määruskaebus sisaldab taotlust nii A.A. kui B nime asendamiseks tähemärgiga
käesoleva määruse avaldamisel. Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendab ringkonnakohus
käesolevas määruses selle avaldamisel A.A. nime tähemärgiga A ning B nime tähemärgiga
B. 17. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 9. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1
õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud
asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)