4-24-2881/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-2881

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2024, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-2881 (kohtueelses menetluses 2315,24,005361)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Norman Kägo (isikukood: 38703084273) väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 16.08.2024. a otsus väärteoasjas nr

2315,24, 005361.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Norman Kägo kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 16.08.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2315,24,005361 osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 16.08.2024. a otsus väärteoasjas nr 2315,24,005361

osaliselt, nimelt mõistetud karistuse osas.

3. Teha uus otsus, millega:

4. KarS § 63 lg 1 alusel, liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja LS § 234 lg 1 järgi, karistada Norman

Kägo LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o summas 500 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadavaks tegemise päevast, s.o hiljemalt 18.11.2024 Politsei-ja Piirivalveameti

16.08.2024. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi, märkides ära kohustusliku viitenumbri

xxx.

Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui

kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks, saadab lahendit

täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

6. KarS § 63 lg 1 alusel mõista LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

kolmeks kuuks.

7. LS § 127 kohaselt on Norman Kägo kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohus viitab, et kui Norman Kägo kolmekuulise perioodi jooksul juhib mootorsõidukit, siis

paneb ta oma teoga toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4-24-2881

8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 01.11.2024.a.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond koostas 12.07.2024

väärteoprotokolli AB 1632565 Norman Kägole selle eest, et tema 12.07.2024 kella 19.58 ajal Veesaare

tee 2, Peetris, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus

mitte väiksem kui 0, 67 mg/l kohta. Samuti, juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku

poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt

eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politsei eravärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase

töötava vilkuriga.

Nimetatud käitumisega rikkus Norman Kägo LS § 69 lg 3 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime sellega

väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupp karistas 16.08.2024. a koostatud otsusega Norman Kägo LS § 224 lg 2 alusel

rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o. 500 euroga ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Samuti, LS § 234 lg 1 alusel rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 400 euroga ja LS § 234 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 7 kuuks.

04.09.2024 Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustab Norman Kägo otsuse mõistetud

lisakaristuste osas, taotledes määrata rahatrahvi, või määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1-

3 kuud (taotluse lõpus), kuni kaks kuud (algusosas).

Kaebusest nähtuvalt segab nii raske karistus perekonnal elu elamist ja laste eest hoolitsemist,

raskendab leida tööd ja pere majanduslik seis kannataks märgatavalt. Norman Kägo peab käima lastel

lasteaias järgi, viima neid huviringidesse ja käima ise kriminaalhooldaja juures. Juhtimisõiguseta oleks

see raskelt teostatav. Rahatrahvi saaks kaebaja tasuda lähedaste kaudu. Kaebajat ei ole varem

analoogsete süütegude eest karistatud, puuduvad rikkumised. Kaebaja tunnistab alkoholi tarvitamist ja

auto juhtimist, kuid arvas, et on kaine. Kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult. Teo pani toime kaudse

tahtlusega hooletusest. Kaebajal on võimalik asuda septembri lõpust tööle, mis eeldab juhilubade

olemasolu. Ta on seni olnud töötu alates veebruari lõpust. Norman Kägo taotles kirjalikku menetlust.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 20.09.2024. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast alused otsuse tühistamiseks puuduvad. Vaidlust ei ole

tegude toimepanemise üle. Norman Kägo poolt taotletava rahalise karistuse suurendamine kohtu poolt

oleks reformatio in peius keelu põhimõtte rikkumine. Juhtimisõiguse vähendamisega seoses tuleb

tähelepanna, et sanktsiooni miinimumiks on mõlemal juhul 3 kuud. Otsuse tegemisel ei olnud Norman

Kägo esitanud tõendeid perekonnaseisu, ülalpeetavate ja enda kohustuste kohta, sh liikumisega seoses.

Arvestades Norman Kägo elukohta on tal võimalik liikuda ühistranspordiga või jalgsi. Samuti ei ole

Norman Kägo avaldanud laste lasteaia ega huviringide asukohti, mistõttu nendega seonduvat ei ole

võimalik hinnata. Kaebusele lisatud kriminaalhooldaja arvamusega seoses tuleb arvestada, et

arvamuse andmise algandmed ei ole teada. Samuti nähtub arvamusest endast, et ajal, kui Norman

Kägo on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja elektroonilise järelevalve graafikut ajal, kui pidi

olema koos lastega. Tähele tuleb panna, et Norman Kägol tuvastati alkoholijoove 0, 67 mg/l kohta

ning isik põgenes politsei eest elamupiirkonnas. Väljakutsest nähtub seegi, et Norman Kägo sõidustiil

4-24-2881

oli murettekitav ja kiirust ületav. Vastuvõetud otsus on seaduslik ja põhjendatud, kohtuvälise menetleja

esindaja taotleb jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohus edastas kohtuvälise menetleja seisukoha koos täiendatud materjalidega Norman Kägole ning

24.09.2024 vastas Norman Kägo, et jääb esitatud taotluse juurde, vajab juhilube, et käia tööl ning jääb

kirjaliku menetluse taotluse juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Joobes juhtimine

LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Norman Kägo on tunnistanud joobes juhtimist nii väärteoprotokollis (lk 1), menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollis (12) kui enda kaebuses (kohtu köide lk 3). Viimases on ta avaldanud

kahetsust toimepandu suhtes.

Norman Kägo poolt mootorsõiduki Volvo riikliku registreerimismärgiga xxx alkohoolsejoobe

seisundis juhtimine just 12.07.2024 kell 19.58 ajal Peetris Veesaare tee 2 Salu tee 62 suunas nähtub

indikaatorvahendi kasutamise protokollist (lk 8), tõendusliku alkomeetri väljatrükist (0, 67 mg/l kohta,

lk 3), tunnistaja A A ütlusest, mille kohaselt reageeris tema väljakutsele Selveri parklasse, kus

tuvastasid kõnealuse Volvo. Volvo sõitis (peale peatumise märguande andmist) parklast ära, Volvo

tabati mahajäetuna ja teenistuskoera abiga peeti kinni Norman Kägo, kinnipidamisel tundis tema suust

alkoholi lõhna (lk 6-7). Tunnistaja ütlusi kinnitavad väärteoasja juures olevad videosalvestised,

milledel kohus peatub eraldi allpool. Et sündmuskohal justnimelt Norman Kägo sõidukit juhtis ja kinni

peeti tuleneb samuti isikusamasuse tuvastamise protokollist (lk 9), kuid ka sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusest (lk 10). Eelnevatest andmetest tulenevalt juhtis Norman Kägo mootorsõidukit,

kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0, 67 mg/l kohta (lk3). Esitatud tõendite kohaselt oli

alkomeeter taadeldud ja mõõtja läbinud pädeva mõõtja koolituse (lk 4-5).

Norman Kägo on tunnistanud alkoholi tarvitamist, mööndes 3 gin tooniku tarbimist (lk 12)

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, kuid kaebuses on Norman Kägo väitnud, et tarbis 100

grammi viina, magas mõne tunni ja arvates ärgates end kaine olevat, asus rooli (kohtu köide lk 3).

Taoliselt on alkoholi tarvitamise osas Norman Kägo ütlused ebajärjepidevad, mis ei tekita kohtus

veendumust nende usaldusväärsuses. On selge, et Norman Kägo oli 12.07.2024 tarvitanud sellises

koguses, määras ja kangusega alkoholi, mis väljendus kell 19. 58 tema joobeseisundis (vähemalt 0, 67

mg/l kohta). Taolise joobe määra peab isik objektiivselt tunnetama ehk aru saama, et ta ei ole kaine.

Sealjuures esialgse mõõtmise ajal, indikaatorvahendi kasutamise protokollist kohaselt, oli Norman

Kägo esialgne mõõtetulemus 0, 78 mg/l kohta (lk 8, 9) ja joobeseisundi kirjeldamise protokollist

nähtub tema joove kõrgemas määras, kui mõni aeg hiljem tõendusliku alkomeetriga mõõtes. Arvestada

tuleb, et rooli istus Norman Kägo veel varem, mistõttu ta pidi tajuma enda seisundit. Sellele vaatamata

asus Norman Kägo mootorsõidukit juhtima. Taoliselt on Norman Kägo teo toime pannud kavatsetult,

kuivõrd ta pidi arusaama või vähemalt möönma, et on joobes.

Eeltoodu alusel on Norman Kägo enda tegevusega täitnud LS § 224 lg 2 koosseisu.

Politsei peatumismärguande eiramine

LS § 234 lg 1 järgi on karistatav sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlik

eiramine.

Politsei peatumismärguande eiramise osas nähtub väärteoprotokollist sõna „nõustun“ (lk 1), kuid

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Norman Kägo väitnud, et ei saanud aru, et politsei

peatumise märguande andis, ta lahkus autost ja ta peeti hiljem kinni (lk 12). Kaebuses Norman Kägo

seda süüdistust ei puuduta.

4-24-2881

Tunnistaja, politseiametnik A A ütluste kohaselt sai patrull väljakutse sisuga, et Peetris ilmselt

narkojoobes juht kihutab. Selveri parklas Volvo riikliku registreerimismärgiga xxx taha jõudes, hakkas

viimane liikuma, misjärel lülitas tunnistaja sisse sinise- punase märgitule ja helisignaali. Volvo keeras

paremale ja jäi parkimiskohale seisma, kuid samal ajal, kui tema autost väljus, hakkas Volvo uuesti

liikuma Mõigu tee suunas. Tema naasis autosse, lülitas helisignaali ning sinise- punase vilkurid sisse ja

sõitis sõidukile järgi. Volvo kiirendas nii intensiivselt, et nad kaotasid auto silmist, sõiduki leidsid nad

hetke pärast tupiktänavast tühjana. Juht oli autost lahkunud. Juhi otsimisse kaasati teenistuskoer ja kell

20.03 kinni peeti isik, kes tuvastati kui Norman Kägo (lk 6-7).

Videosalvestised kinnitavad tunnistaja ütlusi. Politseiauto pardakaamera salvestiselt nr

20240712_185716_F.MOV nähtub salvestise kell 18.57.58 politseisõiduki Selveri ette jõudmine ning

Volvo riikliku registreerimismärgiga xxx seismine risti Selveri ees olevate parkimiskohtadega, on aru

saada, et sõidukisse siseneb keegi külje uksest. Volvo alustab koheselt sõitu ja sõidab politseisõiduki

ees parklas, kuni näitab paremat suunatuld ja peatub parkimiskohal kell 18.58.14. Politseisõiduk jääb

risti Volvo taha seisma. Videosalvestiselt 20240712_185816_F.MOV: 18.58.21 on näha, et Volvo

asub uuesti liikuma märgatava kiirusega ning politseisõiduk järgneb talle. Sealjuures on Volvo

kiirendanud taoliselt, et politseisõiduki kaamera vaateväljas teda ei näe kuni 18.58.44 keerab Volvo

vasakule. Volvo siseneb 30 märgi mõjualasse kiirusega, mis visuaalselt tajutavana on selgelt antud

kiirust ületav ning politseisõiduk järgneb temale. Kohtul puuduvad kahtlused, et politseisõiduki

vilkurid põlesid, kuivõrd nt vasakpöördel andis teine auto politseisõidukile teed. Videosalvestisel nr

20240712_185916_F.MOV ei ole Volvo politseisõiduki kaameravaateväljas, sõiduki kiirus on

ilmselgelt tajutavana rohkem kui 30 km/h, eramajade vahelisel kitsal teel. 18.59.46 on Volvo pargitud

kividega takistatud tupiktee äärde, politseisõiduk peatub. Kontrollimisel selgub, et auto on tühi.

Videosalvestis nr 20240712_190016_F.MOV tõenduslikku väärtust ei oma. Videosalvestiselt

1_E1207002_E1207001_BCU_U07614_2024-07-12_170458000_-1560422414.MP4)

nähtub

politseinike ja teenistuskoera poolt Norman Kägo jalgsi otsimine ja kinnipidamine.

Taoliselt on kahtlusteta tõendatud, et politsei andis nõuetekohase sinise ja punase vilkuri ning

helisignaaliga peatumise märguande sõiduki Volvo riikliku registreerimisnumbriga xxx juhile, viimane

otse politseiauto ees asudes peatus parklas ja mõni hetk hiljem alustas olulise kiirusega ärasõitu, sõites

mitme kvartali jagu eemale, ületades sealjuures tajutavalt lubatud sõidukiirust ning hüljates auto

tupikteel. Asjaolu, et mootorsõidukit juhtis, ehk peatumismärguandele oli kohustatud alluma Norman

Kägo, tuleneb tunnistaja ütlustest, isikusamasuse tuvastamise protokollist kogumis videosalvestistega,

milles on kinnipeetud äratuntavalt Norman Kägo.

Norman Kägo väide, et ta ei märganud peatumise märguannet ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas

teiste uuritud tõenditega. Nii nähtub salvestiselt koostoimes tunnistaja ütlustega, et Norman Kägo

esialgu parkis sõiduki Selveri ette parklasse, politsei peatumise märguande peale ning politsei

väljumisel sõidukist, alustas intensiivselt kiirendades ärasõitu. Ühtegi objektiivset põhjust taoliselt

käituda Norman Kägol ei olnud. Tema kiirust ületav sõit jätkus eramajade vahelistel kitsastel teedel

kuni tupiktänavani. Isegi seejärel, hüljates auto, püüdis ta pääseda kinnipidamisest, kuid tänu politsei

tegevusele (sh teenistuskoerale), peeti ta kinni. Taoline järsk ärasõit, kiirus ja marsruut, viitavad

objektiivselt sellele, et Norman Kägo tegi kõik selleks, et politsei eest põgeneda ehk vältida enda

kinnipidamist. Samuti, taoliselt käitudes, eiras ta kavatsetult politsei antud peatumise märguannet.

Arvestades, et Norman Kägo viibis tol hetkel kriminaalhoolduse all ehk oli katseajal, et esialgu

tuvastati tal kriminaalne joove, s.o 0, 79 mg/l kohta on kohtul veendumus, et Norman Kägo, olles enda

tugevast joobest teadlik, püüdis vältida kriminaalkaristust joobes juhtimise eest. Seega leiab kohus, et

Norman Kägo pani politsei märguande eiramise toime kavatsetult.

Eeltoodu alusel on Norman Kägo enda tegevusega täitnud LS § 234 lg 1 koosseisu.

Karistus

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja

4-24-2881

võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud

süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja on isikut karistanud LS § 224 lg 2 alusel 125 trahviühiku ulatuses, s.o

rahatrahviga 500 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 4 kuuks.

LS § 234 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Lõige 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja on isikut karistanud LS § 234 lg 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses, s.o

rahatrahviga 400 eurot ja LS § 234 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 7 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja on karistused mõistnud KarS § 63 lg 3 alusel, leides, et tegemist on

eraldi tegudega. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu. Sisuliselt on Norman Kägo pannud toime ühe teo,

s.o mootorsõiduki juhtimise, realiseerides sealjuures kaks erinevat süüteokoosseisu- olles juhtimise

ajal joobeseisundis ja eirates politsei peatumise märguannet. Mõlemad temale etteheidetavad teod on

sisuliselt samad ja väljendusid ühes teos- mootorsõiduki juhtimises. Mõlemad teod algasid ja lõppesid

samal ajal. Mootorsõiduki juhtimise ja peatumise märguande eiramise (ehk edasise liikumise) lõpetas

tupikteele sattumine. Oluline on siinkohal ka see, et Norman Kägo, eirates politsei peatumise

märguannet, ehk sõites politsei eest ära, pani vältavalt toime mootorsõiduki joobes juhtimise.

Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et enam ei hinnata isikule etteheidetavate süütegude

koosseisude objektiivseid tunnuseid, et kinnitada nende omavahelist kattumist, vaid hinnatakse

objektiivses reaalsuses aset leidnud käitumisakte (vt Gradnier vs. Austria).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Norman Kägo on ühe käitumisaktiga toime pannud kaks erinevat

süüteokoosseisu, mistõttu tuleb temale mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel, mitte KarS § 63 lg 3

alusel. Tulenevalt VTMS § 132 p 2 parandab kohus selle enda otsusega.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega, et Norman Kägo on toime pannud ühe teoga kaks erinevat

väärteokoosseisu.

LS § 224 lg 2 mõistes on Norman Kägo teosüü suur, kuivõrd tuvastatud alkoholikogus tema

väljahingatavas õhus mootorsõiduki juhtimise ajal oli ülemise määra lähedane. Samuti on Norman

Kägo teosüü LS § 234 lg 1 järgi keskmisest määrast kõrgem. Kohus arvestab, et esialgu Norman Kägo,

justkui peatus, kuid politseiniku väljumisel autost hoopis sõitis kiirendades minema, tehes seda

poeparklas, kus olid ka salvestiselt nähtavalt teised autod ja inimesed.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses arvestanud karistust kergendava asjaoluna Norman Kägo

kahetsusega.

Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Norman Kägo teoaegne ega -järgne käitumine ei tekita kohtus

veendumust puhtsüdamlikus kahetsuses toimepandu suhtes. Norman Kägo asus teadlikult

joobeseisundis mootorsõidukit juhtima, teadlikult sõitis ära politsei eest, veel enam hülgas auto ja

püüdis edasi jalgsi põgeneda, et vältida tabamist. Samuti on Norman Kägo olnud ebajärjepidev enda

poolt tarbitud alkoholi margis ja koguses. Kuigi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on

Norman Kägo vabandanud, ei ole Norman Kägo politsei märguande eiramist tunnistanud. Vabandanud

ja kahetsust avaldanud on ta alles peale kinnipidamist antud ütlustes, kuigi tal oli korduvalt võimalus

enda käitumist korrigeerida- peatuda teel Selverist kuni tupiktänavani. Selle asemel ta hülgas auto ja

jätkas jalgsi põgenemist. Taoline käitumine ei väljenda puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes,

olenemata sellest, et Norman Kägol analoogsed liiklusalased rikkumised puuduvad. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

4-24-2881

Karistust raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p 9 sätestatud süüteo toimepanek teise süüteo

varjamiseks. Nimelt eiras Norman Kägo politsei peatumise märguannet, soovides varjata enda poolset

mootorsõiduki joobes juhtimist.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel teosüü suuruse määramisel ka sellega, et Norman Kägo ületas

tajutavalt piirkiirust, seda linnasiseses liikluses, kitsastel tänavatel, kui videosalvestiselt on näha tee

ääres ka inimesi. Samuti oli Norman Kägo alkoholi sisalduse määr LS § 224 lg 2 mõistes kõrge ning

politsei märguande eiramine, st politsei eest põgenemine pikaajaline ning selle lõpetas politsei tegevus,

mitte Norman Kägo enda tahe.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Norman Kägol puuduvad kehtivad väärteokaristused, millest

tulenevalt eripreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks puuduvad. Samas tuleb

üldpreventiivsetel kaalutlustel anda ühiskonnale signaal, et politsei peatumise märguanne on täitmiseks

kohustuslik ning selle eiramine on rangelt karistatav, eriti, kui seda tehakse tiheasustusalal kiirust

ületades.

Norman Kägo mõttekäigule, et temale karistuseks määratud rahatrahvi saavad tasuda lähedased, vastab

kohus, et karistus peab mõjutama vahetult Norman Kägo, mitte tema lähedasi. Rahatrahvi tasumiseks

nt laenu võtmine on aktsepteeritav, kuid lähedased ei pea kannatama Norman Kägo õigusrikkumiste

arvelt. Samuti on Norman Kägol vaja teha endale selgeks väärtushinnangud. Kaebuses viitab Norman

Kägo vajadusele laste eest hoolitseda ja neid sõidutada. Samas nähtub, et käesolevad väärteod on ta

toime pannud joobeseisundis ajal, kui ta pidanuks elektroonilise valve graafiku järgselt koos olema

enda lastega Peetri mänguväljakul (lk 7). Norman Kägo taoline käitumine on täielikult vastutustundetu

ning ilmestab, et kaebuses viidatud vajadus laste eest hoolitseda ei vasta tegelikkusele. Ilmselgelt

Norman Kägo, kas ei saa usaldada selles, et ta viibib koos lastega, või olid lapsed ajal, kui tema joobes

poe parklas viibis, autoga sõitis, järelevalveta. Igal juhul ei ole argumendid laste hooldamise ja

sõidutamise vajaduse kohta sellest tulenevalt kohtu jaoks arvestatavad.

Väärteoprotokollist nähtuvalt on Norman Kägo töötu. Ometi on politsei määranud talle

märkimisväärses summas rahatrahvid ning lisaks pikaajalise juhtimisõiguse äravõtmise. Karistuse

vahetus on teatud juhtudel kõige tõhusam meede isiku õiguskuulekale käitumisele suunamiseks.

Arvestades Norman Kägo poolt toimepandud sündmuste ahelat ja rikkumisi võinuks kohtuvälise

menetleja esindaja kaaluda karistusena kohest aresti taotlemist maakohtult.

Kohtuvälise menetleja esindajal on õigus selles, et kaebust lahendades ei saa kohus isiku olukorda

(karistust) raskendada. Seega saab kohus otsustada karistuse üksnes kohtuvälise menetleja esindaja

määratud karistuse piires.

Praegusel juhul on Norman Kägo teosüü mõlemas episoodis keskmäärast kõrgem, rikkumine on olnud

intensiivne, esinevad karistust raskendavad ja üldpreventiivsed asjaolud karistuse suurendamiseks.

Arvestades, et lisaks etteheidetud rikkumistele ületas Norman Kägo rikkumisi toime pannes kiirust,

sõitis tiheasustusalal joobes olles politsei eest ära, oli ta väga suureks ohuks kaasliiklejatele. Taoliselt

tuleb reageerida õiguskorra kaitsmiseks ja Norman Kägo tuleb eemaldada liiklusest, et tal oleks

küllaldaselt aega enda poolt toimepandu üle järele mõelda ja teha reaalsed korrektiivid enda

suhtumises alkoholitarvitamisesse ning liikluskultuuri. Norman Kägo ei ole kohtule esitanud ühtegi

tõendit tööle asumise kohta või sellega seotud juhtimisõiguse vajalikkuse kohta. Samuti, ei ole töökoht

ega juhtimisõiguse vajalikkus selles, ega laste sõidutamine kooli/lasteaeda/huvitegevusse (mille kohta

pole samuti tõendeid esitatud) aluseks juhtimisõigus alles jätta. Juhtimisõigust ei võeta ära seoses

puudega, muudel juhtudel tuleb isikul oma elu taoliselt korraldada, et negatiivne tagajärg võimalikult

vähe tema pereelu mõjutaks (ühistransport, pere, sugulased, sõbrad jne). Teo toimepanemise ajal oli

Norman Kägole teada, et ta peab alluma kriminaalhooldusele. Märkimisväärne on ka see, et kõnealuse

väärteo toimepanemise ajal oli Norman Kägol keeld alkoholi tarvitada. Teisisõnu rikkus ta ka

kriminaalhoolduse nõudeid. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on

põhjendatud ja vajalik Norman Kägo õiguskuulekale teele suunamiseks. Samas, arvestades, et ta on

varem väärteokorras karistamata, on võimalik lisakaristust kohaldada sanktsiooni miinimummääras.

4-24-2881

Eeltoodust tulenevalt mõista Norman Kägo süüdi LS § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi ning mõista

karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühiku suuruses

summas, s.o 500.- eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud rekvisiitide ja

viitenumbri järgi. Kuivõrd 45 päev rahatrahvi tasumiseks langeb puhkepäevale, siis tähtaja viimane

päev rahatrahvi tasumiseks on esimene tööpäev, s.o 18.11.2024.

KarS § 63 lg 1 ning LS § 224 lg 3 p 1 ja § 234 lg 2 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine kolmeks kuuks. Norman Kägol tuleb loovutada enda juhiluba Transpordiametile 5

tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et asudes mootorsõidukit juhtima

ajal, kui juhtimisõigus on äravõetud, võib isik toime panna uue väärteo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik