Legislator Case Law & Legislation
2-24-2891/4 AI generated

2-24-2891/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-2891/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS LHV Kindlustus (avaldaja/kindlustusandja) esitas 20.02.2024 Harju Maakohtule avalduse D R-i (puudutatud isik/võlgnik) vastu 427,60 euro väljamõistmiseks. Avaldaja palus jätta

Legislator headnote

AI generated

2-24-2891/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Avaldaja palus jätta

Keywords

AI generated
reimbursement credit repair costs set-off of claims calculation of compensation amount ancillary expenses attorney fee assessment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

02.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2891

Tsiviilasi

AS-i LHV Kindlustus avaldus D R-i (D R; endine K)

vastu 427,60 euro väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611),

lepinguline esindaja W.G

Puudutatud isik D R (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista D R-ilt AS-i LHV Kindlustus kasuks välja 427,60 eurot.

3. Jätta menetluskulud D R-i kanda. Välja mõista D R-ilt AS-i LHV Kindlustus kasuks

menetluskulu 50 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse

esitamise nõudest.

Asjaolud

1. AS LHV Kindlustus (avaldaja/kindlustusandja) esitas 20.02.2024 Harju Maakohtule avalduse

D R-i (puudutatud isik/võlgnik) vastu 427,60 euro väljamõistmiseks. Avaldaja palus jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx (edaspidi

ka kindlustatud korter). 17.01.2023 saabus avaldajale kahjuteade, kus kindlustatud korteri omanik

teavitas kindlustusandjat, et tema naaber tegi oma korteris remonti. Täpsemalt puuris ta pistikupesa

avasid ja ilmselt ei arvestanud seina paksusega, mistõttu kindlustatud korteri elutoas on nüüd keset

seina suurem „mull“, mis puurimise käigus tekkis. Kahju sai alguse puudutatud isiku korterist nr x.

Kindlustusandja koostööpartner hindas kindlustatud korteri parandustööde maksumuseks 895,56

eurot. Avaldaja pakkus korteri omanikule kahte kahju hüvitamise varianti: 1) garantiikirja

väljastamine remondikulude 895,56 euro ulatuses; 2) rahaline hüvitis 427,60 eurot. Klient valis

rahalise hüvitise ja avaldaja tegi kliendile ülekande 427,60 eurot. Avaldaja palus mõista

puudutatud isikult välja 427,60 eurot.

2. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastu vaielnud.

Kohtumääruse põhjendused

3. Praegune vaidlus on hagita asi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13, § 613

lg 1 p 1) ja kohus lahendab vaidlust hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 477).

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus on

tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad

asjaolud:

avaldaja ja kindlustatud korteri omanik sõlmisid kodukindlustuse lepingu (dtl 5–7);

kindlustatud korteri seina taga olevas korteris nr x toimusid ehitustööd. 16.01.2023 puuriti

korteris nt x seina ja puurimistööde käigus tekkis kindlustatud korteri ja korteri nr x vaheseina ca

10 cm suurune kühm (dtl 8-9; dtl 11; dtl 25–31);

korter nt x kuulub võlgnikule (dtl 10);

seoses kindlustusjuhtumiga maksis avaldaja kindlustatud korteri omanikule hüvitist 427,60

eurot (dtl 14-15).

5. Avaldaja kui kindlustusandja on hüvitanud kannatanud korteriomanikele tekkinud kahju

(korteri remondikulud). Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu on läinud

üle avaldajale võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Avaldaja on praegusel juhul esitanud

kahjustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõude kahju põhjustanud korteriomaniku vastu.

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

7. Avaldaja on tõendanud, et võlgnikule kuulavas korteris nr x toimunud puurimistööde käigus sai

kahjustatud korteri nr x ja kindlustatud korteri vaheline sein. Seega rikkus puudutatud KrtS § 31 lg

1 p-s 1 sätestatud kohustust ja tekitas kindlustatud korteri omanikule kahju. Avaldaja

kindlustusandjana maksis kannatanud korteriomanikele kahjuhüvitist 427,60 eurot. Avaldajal on

õigus nõuda võlgnikult 427,60 euro hüvitamist. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja 427,60 eurot.

8. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja

menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulu on

põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 50 eurot menetluskulu

katteks.

9. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Aleksandr Kondrašov

(digitaalselt allkirjastatud)

kohtunik