2-21-16629/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-21-16629

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2024, Tallinn

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

V A hagi CONDOR INKASSO OÜ vastu 12 500

euro ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

13 500 eurot (12 500 + 1000)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V A (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Galina Danilišina

(isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja CONDOR INKASSO OÜ (registrikood

11081243)

Kostja seaduslik esindaja Andrei Rjazantsev

(isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

02.10.2024, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline V A loobumine hagist CONDOR INKASSO OÜ vastu 2500 euro

väljamõistmise nõude osas ja lõpetada selles osas menetlus tsiviilasjas nr 2-21-16629.

2. Pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada V A (isikukood XXX) hagi esitamisel

tasutud riigilõivust 25 eurot E OÜ (registrikood XXX) arveldusarvele XXX. Hagi

esitamisel tasutud riigilõivust 25 eurot jätta V A kanda.

3. Rahuldada V A hagi täies ulatuses.

4. Mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt (registrikood 11081243) V A (isikukood XXX)

kasuks välja võlg 12 500 eurot.

5. Mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt (registrikood 11081243) V A (isikukood XXX)

kasuks välja alates 23. oktoobrist 2021 seisuga 2. oktoober 2024 sissenõutavaks

muutunud viivis kindlas summas 3769,05 eurot, ning alates 3. oktoobrist 2024 kuni

kohustuse (12 500 eurot) täitmiseni viivis protsendina VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses määras.

6. Jätta menetluskulud CONDOR INKASSO OÜ kanda.

7. Rahuldada V A menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

8. Määrata V A hüvitavate menetluskulude suuruseks 1760 eurot.

9. Mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt (registrikood 11081243) V A (isikukood XXX)

kasuks välja menetluskulud 1760 eurot.

10. Mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt (registrikood 11081243) V A (isikukood XXX)

kasuks välja viivis menetluskuludelt (1760 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-21-16629

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja

2).

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V A (hageja) esitas 22. oktoobril 2021 Harju Maakohtule hagi CONDOR INKASSO OÜ

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 15 000 eurot,

viivise kuni kohustuse täitmiseni ning menetluskulud. 25. novembril 2021 täpsustas hageja

haginõude üle ning palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 12 500 eurot, millele lisandub viivis

alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi

protsendina põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Haginõude aluseks on asjaolu, et 29. detsembril 2015 sõlmis hageja kostjaga laenulepingu nr

151229 / LLT36, mille alusel sai hageja laenu 20 000 eurot. Vastavalt laenulepingu 2. punktile

maksti laenusumma hageja abikaasa V A kontole nr XXX, mida kasutavad abikaasad ühiselt.

Abikaasade vahel kehtb varaühisus, seega, kummagi abikaasa nimel olev vara kuulub abikaasade

ühisvara hulka. Hageja on laenu tagasimakseid teinud ühisvara arvelt. Lisaks sõlmisid hageja ja

tema abikaasa kui tagatisvara ühisomanikud laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks

29.12.2015 kostjaga notariaalse hüpoteegilepingu, millega koormasid kostja kasuks

hüpoteekidega kinnistusraamatus hageja nimel olnud, kuid abikaasade ühisomandisse kuulunud

korterimandi aadressil XXX, registriosa XXX.

11. septembril 2017 loovutas kostja notariaalse lepinguga laenulepingust tulenevad nõuded F

OÜ-le ja teavitas sellest hagejat. 20. septembril 2017 sõlmitud notariaalse lepinguga loovutas

kostja laenulepingut tagavad hüpoteegid samuti F OÜ-le. Seega on F OÜ hageja suhtes uus

võlausaldaja alates 11. septemrist 2017 ja hüpoteegipidaja alates 27. septembrist 2017.

Hageja tasus ühisvara arvelt (kontolt, millele laen väljastati) ekslikult kostjale laenulepingu nr

151229 / LLT36 täitmiseks 25.10.2018 kaks makset kokku 6000 eurot ja 26.10.2018 makse

summas 6500 eurot. Kõigi maksete selgituses on viide laenulepingu numbrile, millest tulenevad

nõuded kostja loovutanud oli. Kõigi nende maksete tasumise ajal ei olnud kostja enam hageja

2(8)

Tsiviilasi nr 2-21-16629

võlausaldaja ja tal polnud õiguslikku alust hagejalt raha saada. Seega on kostja nende summade

ulatuses alusetult rikastunud. Kostja ei olnud vabatahtlikult nõus tagastama tasutud summasid.

Hageja leiab, et faktiliselt tegi tagasimakseid hageja kui laenusaaja maksed tehti hageja abikaasa

kontolt, millele laen kanti ning millel olev raha on hageja ja tema abikaasa ühisomand.

Ühisomandit on õigustatud käsutama mõlemad ühisomanikud. Seega on hageja õigustatud tagasi

nõudma ka abikaasa kontolt tehtud makseid. Ülekannete ajal ei olnud kostjal enam

laenulepungust tulenevaid nõudeid hageja suhtes. Kostja on tunnistanud, et 12 500 eurot on

hageja abikaasa kontolt üle kantud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja või V A vahel oli tehingu

või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus 12 500 eurot saada.

Sisuliselt oli juba laenulepingus hageja seotud abikaasale kuuluva arvelduskontoga kui laenu

teenindava kontoga. Hüpoteegi seadmisel osalesid mõlemad abikaasad. Tegemist on abikaasade

ühise laenukohustusega, mida abikaasad täitsid ühiselt. Kostjale tehtud ülekannetest selgelt

nähtub, et hageja ja tema abikaasa kandsid kostjale üle kokku 12 500 eurot eelnevalt nimetatud

laenukohustuse katteks. Seega on hageja kandnud oma abikaasa kontolt kostjale 12 500 eurot

laenukohustuse täitmiseks, kuid selgus, et kostja ei ole enam õigustatud nimetatud maksete

saamiseks ehk kohustus kostja eest on langenud ära ja järelikult on hagejal õigus nõuda 12 500

euro tagastamist. Mõlemad abikaasad saavad olla ka sissenõudjaks täitemenetluses, isegi kui üks

neist hagejana menetluses ei osalenud. Hagi rahuldamise järel puudub ka hagejaks mitteolnud

abikaasal õiguskaitsevajadus uue hagi esitamiseks, kuivõrd hagi rahuldav lahend on

täitedokumendiks mõlema abikaasa kasuks. Seega pole vahet, kumb abikaasadest esitas

hagiavalduse kostja vastu ja kostja tuginemine ebaõigele hagejale on alusetu.

2. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe 7. juuli 2021. a

käskkirjale jagati tsiviilasi Viru Maakohtu kohtunikule. Asja arutas Viru Maakohtu kohtunik

Andres Hallmägi.

3. 11. novembri 2021. a määrusega kohus võttis hagi menetlusse.

4. Kostja vaidleb hagile vastu leides, et ei saa kanda raha hagejale üle, kuna hageja ei ole neid

makseid sooritanud. Kui kostja kannaks hagejale raha üle, võib tekkida olukord, kus nõude

kostja vastu esitab hageja abikaasa. Kostjale ei ole teinud vastavaid ülekandeid mitte hageja, vaid

kolmas isik, s.o V A, mistõttu saaks kostja teoreetiliselt rikkuda vaid V A õigusi. Seega on

sellegi sätte alusel võimalik kostja vastu nõuet esitada raha üleandjal, s.o V A, mitte hagejal.

5. Hageja jäi hagiavalduses ja selle täienduses esitatud seisukohtade ja nõude juurde ja ei nõustu

kostja vastuväidetega hagile. Kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

Iseenesest kostja ei eita, et tal on kohustus saadud raha tagastada, kuid eitab hageja õigust seda

nõuda. Kostja käitub pahauskselt. Kostja möönab oma kohustust raha tagastada, küll tal on

võimalik seda teha, kasvõi makstes raha samale kontole, millelt see kostjale tasuti, kuid kostja

lihtsalt ei tee seda ega ole teinud juba möödunud enam kui kolme aasta jooksul.

Kostja seisukoht, et raha maksjaks ei ole hageja, on väär. Maksed kostjale tegi faktiliselt hageja.

Ta tegi maksed oma abikaasa kontolt, millel olev raha on hageja ja tema abikaasa ühisomand.

Ühisomandit on õigustatud käsutama mõlemad ühisomanikud. Seega on hageja õigustatud tagasi

nõudma ka abikaasa kontolt tehtud makseid.

6. Kohus 4. juunil 2024 teatas menetlusosalistele, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ja

andis vajalikud tähtajad kirjalikus menetluses ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aja.

7. 15. juulil 2024 andis kohus teada menetlusosalistele, et tühistab kohtulahendi avalikult

teatavaks tegemise aja. Edasised juhised edastab kohus lähiajal.

3(8)

Tsiviilasi nr 2-21-16629

8. Käesolev tsiviilasi on Viru Maakohtu esimehe 10. septembri 2024. a käskkirja nr 11-1/25

alusel jagatud ümber kohtunik Tamara Šabarova menetlusse.

9. Kohus 12. septembri 2024 kirjaga teatas menetlusosalistele kohtu koosseisu muutmisest ja

kohtuotsuse teatavaks tegemise ajast.

10. Hageja esindaja esitas 17. septembril 2024 taotluse, milles loobub osaliselt nõudest (TsMS §

429 mõttes) 2500 euro ulatuses. Selle tulemusena väheneb hageja nõue 15 000 eurolt 12 500

eurole. Hageja kinnitab, et toimingu õiguslikud tagajärjed on hagejale arusaadavad. Kuna nõue

väheneb 2500,00 euro võrra, kujuneb TsMS §-de 122, 133 ja 367 alusel hagihinnaks 13 500,00

eurot (12 500,00 eurot + viivis ühe aasta eest 1000,00 eurot), millelt tuli tasuda riigilõiv 650

eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 700,00 eurot. Hageja palub tagastada enammakstud riigilõiv,

s.o 50 eurot E OÜ arveldusarvele XXX.

Kostja ei ole esitanud seisukohta hageja esindaja taotluse kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg 1 esimese lause järgi lahendab kohus

määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust.

TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Hagist loobumine, osaliselt menetluse lõpetamine

Hageja esindaja esitas 17. septembril 2024 taotluse, milles loobub osaliselt nõudest (TsMS § 429

mõttes) 2500 euro ulatuses. Selle tulemusena väheneb hageja nõue 15 000 eurolt 12 500 eurole.

Hageja kinnitab, et toimingu õiguslikud tagajärjed on hagejale arusaadavad.

Kostja ei ole esitanud seisukohta hageja esindaja taotluse kohta.

Kohus, tutvunud hageja esindaja taotlusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja esindaja

taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist osaline loobumine, s.o 2500 euro ulatuses, ei ole seadusega vastuolus ega

riku avalikku huvi. Hageja esindaja on esitanud taotluse hagist loobumiseks.

Kohus võtab hagist osaliselt, nimelt 2500 euro ulatuses, loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja

menetluse selles osas. Kohus ei tuvastanud, et hagist loobumine kahjustaks hageja huve.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Asja sisuline lahendamine

4(8)

Tsiviilasi nr 2-21-16629

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega

rahuldada.

Osapooled on ühel meelel selles, et:

- poolte vahel sõlmiti laenuleping nr 151229/LLT36, mille alusel sai hageja laenu 20 000 eurot;

- laenusumma kanti üle hageja abikaasa V A kontole nr XXX;

- laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmiti 29.12.2015 kolmepoolne (hageja, tema

abikaasa V A ja kostja) notariaalse hüpoteegileping, millega koormasid kostja kasuks

hüpoteekidega kinnistusraamatus hageja nimel olnud, kuid abikaasade ühisomandisse kuulunud

korterimandi aadressil XXX, registriosa XXX;

- laenulepingust tulenev nõue on 11. septembril 2017 loovutatud ning hüpoteegi loovutamine on

toimunud 27. septembril 2017;

- alates 11.09.2017 pidi hageja tasuma laenulepingust tulenevaid makseid uuele võlausaldajale (F

OÜ-le);

- hageja abikaasa V A kontolt on peale nõude loovutamist tehtud kostja kontole makseid summas

12 500 eurot, kusjuures makse selgituseks on laenulepingu nr 151229 / LLT36 A V.

Pooltel on erinev arusaam sellest, kas hagejal on õigus nõuda 12 500 euro tagastamist või seda

saab teha üksnes hageja abikaasa V A.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud

ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks

mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või

valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või

muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku

väärtuse.

Perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja

kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka

kuuluvaid esemeid ühiselt. PKS § 29 lg 1 järgi kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad

nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa

nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust,

eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga

tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

Kõne all oleval juhul teostati ekslikult maksed esialgse laenuandja pangakontole, kuid kohustus

tasuda laenu loovutati juba teisele võlausaldajale. Seega puudus hagejal esialgse laenuandja ees

kohustus, mis tähendab, et üle kantud raha tuleb tagastada. Kostja väitele, et nõude saab esitada

hageja abikaasa, märgib kohus, et seadusega kooskõlas valitsevad abikaasad ühisvara ühiselt ja

võivad sellega seotud tehingud teostada vaid ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kuna raha

kanti ühisvara arvelt, on abikaasadel küll ühisõigus selle üle otsustada. Seega on kohtu hinnangul

mõlemal abikaasal õigus nõuda ekslikult üle kantud raha tagasi, mitte ainult sellel abikaasal,

kelle kontolt makse teostati.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-21-16629

Kohus toob esile, et hagejal ikka oli kohustus tasuda laenu teisele võlausaldajale (nõude

loovutamine), mis tähendab, et esialgsele laenuandjale ekslikult tehtud maksed on põhjustanud

hagejale kahju. Õigusemõistmise ja õigluse põhimõtte kohaselt tuleks see kahju hüvitada,

tagastades ekslikult üle kantud raha. Kohus juhib ka tähelepanu, et seaduseandja mõtte kohaselt

tuleb lepingulisi kohustusi täita heas usus. Esialgse laenuandja põhjendus, et üknes abikaasa,

kelle kontolt makse teostati, saab raha tagasi nõuda, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna

tegemist on abikaasade ühisvaraga. Seega on õiglane, et kogu ühisvara puudutavat rahalist kahju

hüvitamist nõuda saab kumbki abikaasa.

Seega on hagejal seaduslik õigus nõuda raha tagastamist, kuna maksed teostati ekslikult ning

puudus kohustus neid makseid teostada esialgsele laenuandjale. Lisaks, arvestades ühisvara

käsutamise ja võlaõigusseaduse sätteid, on nõudeõigus nii hagejal kui tema abikaasal ja nad

saavad omavahel otsustada, kas mõlemad esitavad nõuded või üks nendest. PKS § 29 lg-st 1

tulenevalt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad selle varaga seotud õigusvaidlusi

pidada kas ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Teise abikaasa nõusolekut eeldatakse.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 12 500

eurot.

Viivis

Hageja nõuab ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel. Hageja soovib

kostjalt viivise väljamõistmist võlgnetavalt summalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast

kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi kuni kohustuse täitmiseni viivis

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Eelneva alusel rahuldab kohus ka hageja nõude kostja vastu viivise nõude osas ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 23. oktoobrist 2021 (lähtudes hageja nõudest arvestada

viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast) kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas

summas (viivisekalkulaatori abil kohtu arvestuste kohaselt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

alates 23. oktoobrist 2021 sissenõutavaks muutunud viivise suurus summalt 12 500 on 3769,05

eurot) ning edasi viivis alates 3. oktoobrist 2024 kuni nõuete kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

Toodut kokku võttes rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-21-16629

Menetluskulude jaotus

1. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et kulud kannab pool, kelle kahjuks tehti otsus. Kohus rahuldas hageja

nõude täies ulatuses, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Hageja kantud põhjendatud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

2. Hageja esindaja 17. septembril 2024 esitatud taotluses palus muuhulgas tagastada

enammakstud riigilõivu, s.o 50 eurot E OÜ arveldusarvele XXX. Kuna nõue väheneb 2500 euro

võrra, kujuneb TsMS §-de 122, 133 ja 367 alusel hagihinnaks 13 500 eurot (12 500 eurot + viivis

ühe aasta eest 1000 eurot), millelt tuli tasuda riigilõiv 650 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu

700 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt.

Nõude vähendamise tagajärjel muutub hagihind ja sellelt tasumisele kuuluv riigilõiv. Kuna nõue

väheneb 2500 euro võrra, siis kujuneb TsMS §-de 122, 133 ja 367 alusel hagihinnaks 13 500

eurot (12 500 eurot + viivis ühe aasta eest 1000 eurot). Riigilõivuseaduse lisa 1 (kehtiv

22.10.2021) kohaselt tuli hagihinnalt kuni 15 000 eurot tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on

tasunud riigilõivu 700 eurot. Seega, vahe on 50 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist.

Kuna kohus lõpetab osaliselt tsiviilasja menetluse seoses 2500 euro suurusest hagist

loobumisega, kuulub hagejale riigi poolt tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p-st 2 ja lg-st 4

tulenevalt riigilõiv 25 eurot, mitte 50 eurot nagu taotles hageja esindaja.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi määrusega

vaatamata ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna TsMS § 168 lõigetest 3–5

teisiti ei tulene, jääb ülejäänud 25 eurot hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulu 1350 eurot

(käibemaksuta). Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude osas esitanud ei ole.

Kuna nõue vähenes 2500 euro võrra, siis kujuneb TsMS §-de 122, 133 ja 367 alusel hagihinnaks

13 500 eurot (12 500 eurot + viivis ühe aasta eest 1000 eurot). Riigilõivuseaduse lisa 1 (kehtis

hagi esitamise päeval 22.10.2021) kohaselt tuli hagihinnalt kuni 15 000 eurot tasuda riigilõivu

650 eurot. Seega on kostjal hagejale hüvitada riigilõiv 650 eurot.

Õigusabikulu tunnitasu 120 eurot ja 130 eurot on põhjendatud ja vastab turuhinnale, ent kohus

leiab, et õigusabiks kulunud aeg on põhjendamatult pikk.

Kohus selgitab, et õigusabiks tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole

kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

7(8)

Tsiviilasi nr 2-21-16629

keerukusele ja mahule. Riigikohus on 27. mai 2020. a lahendi nr 2-18-7550 p-s 15 leidnud, et

hüvitatavate kulude hulka kuulub ka menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ajakulu.

Esindatava konsulteerimiseks, asjaolude ja tõenditega tutvumiseks on kulunud 1 tund ja 30

minutit. Hagiavalduse koostamine, esitamine, tõentite komplekteerimine ja kogumine on võtnud

aega 2 tundi ja 30 minutit. Tegemist ei ole nii mahuka dokumendiga, et selle ettevalmistamiseks

ja koostamiseks peaks kuluma nii palju aega. Esindaja on ikka eeltöö ära teinud ning tõenditega

tutvunud. Lisaks leiab kohus, et põhjendamata ajakulu on 18.01.2022 toimingul. Esitatud

seisukoht ei ole sellises mahus, et õigusteadmistega isikul kuluks selleks toiminguks 1 tund ja 30

minutit. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja on

õigusteadmistega ja kogenud isik, leiab kohus, et toimingute eest, mida teostati enne 04.06.2024,

on põhjendatud ajakuluks 6 tundi, mis teeb kokku 720 eurot (6 x 120). Kohus leiab, et

põhjendatud on ajakulu, mis leidis aset 04.06.2024. Seega, nimetatud toimingu tasu suuruseks

kujuneb 390 eurot (3 x 130). Kokku on hüvitatavad õigusabikulud 1110 euro suuruses

(720+390).

Kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskulud kokku 1760 eurot, s.h riigilõiv 650 eurot ja

õigusabikulud 1110 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras TsMS § 177 lg 2 järgi. Kohus rahuldab hageja

taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

8(8)