2-24-11577/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista V Plt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja Coop Finants AS vahel Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi V P vastu sissenõudmiskulu 15 euro nõudes
Legislator headnote
AI generated2-24-11577/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista V Plt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja Coop Finants AS vahel Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi V P vastu sissenõudmiskulu 15 euro nõudes
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.10.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-11577
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi V P vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
12 685 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood:10746479,
asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko, e-posti aadress:
jurist@julianus.ee
Kostja: V P, isikukood:xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:
xxxx
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista V Plt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja Coop Finants AS vahel
30.10.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel ja 09.08.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxxx
muutmise kokkuleppe nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 9275,47 eurot, intressivõlgnevus
579,50 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus 1107,27 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.07.2024 17,9% aastas
põhinõudelt 9275,47 eurolt kuni põhinõude 9275,47 euro täitmiseni.
3. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi V P vastu sissenõudmiskulu 15 euro nõudes
rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud V P kanda.
5. Välja mõista V Plt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud summas 1148,39 eurot
ning menetluskuludelt 1148,39 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-11577 OÜ Aktiva Finance Group hagi V P vastu
võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte
toimetatud 06.08.2024, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 26.08.2024 hagile vastust
esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1
p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist
kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni
otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et
pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt
tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:
sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava
tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5
eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 9275,47 eurot,
intressivõlgnevus 579,50 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivisevõlgnevus 1107,27 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.07.2024 17,9% aastas
põhinõudelt 9275,47 eurolt kuni põhinõude 9275,47 euro täitmiseni.
Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus on seisukohal, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet
rikutud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Coop Finants AS vahel
30.10.2020 sõlmitud laenulepingu nr L284816 alusel ja 09.08.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxxx
muutmise kokkuleppe nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 9275,47 eurot, intressivõlgnevuse
579,50 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevuse 1107,27 eurot ning edasiulatuva viivise alates 31.07.2024 17,9% aastas
põhinõudelt 9275,47 eurolt kuni põhinõude 9275,47 euro täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata
sissenõudmiskulud 15 euro osas, kuivõrd makseviivitusest tingitud kulu ei ole tõendatud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral
kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt
hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1586 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 910
eurot ja õigusabikulu 676 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: täiendavate
alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade
kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 4 h x 169=676 eurot, käibemaksuta.
Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 910 eurot, milline menetluskulu on põhjendatud.
Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja
kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on
standartse hagiga, siis ei ole 676 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et
hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja
mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on
120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1150 eurot
(õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas
910 eurot).
Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 0,14% ulatuses ja kostja
kanda 99,86 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1148,39
eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik