2-24-1185/23 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista YY-lt välja alaealise lapse XX ülalpidamiseks alates 23. jaanuarist 2024 Mõista YY-lt välja alaealise lapse WW ülalpidamiseks alates 23. jaanuarist 2024
Legislator headnote
AI generated2-24-1185/23 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: jaanuarist 2024 Mõista YY-lt välja alaealise lapse WW ülalpidamiseks alates 23. jaanuarist 2024
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Addis Tammiku
Kohtujurist
Kaja Aljama
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2024, Paide
Tsiviilasja number
2-24-1185
Tsiviilasi
XX ja WW hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
XX hagi hind 2342,97 eurot
WW hagi hind 1991,52 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja XX (isikukood XXX)
Hageja WW (isikukood XXX)
Hagejate seaduslik esindaja QQ (isikukood XXX)
Hagejate lepinguline esindaja BB
Kostja YY (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
1. oktoobri 2024 kohtu eelistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista YY-lt välja alaealise lapse XX ülalpidamiseks alates 23. jaanuarist 2024
kuni XX täisealiseks saamiseni x. x xxxx muutuvas suuruses igakuine elatis
vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 260,33
eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)), mis muutub iga
aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva
perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
3. Mõista YY-lt välja alaealise lapse WW ülalpidamiseks alates 23. jaanuarist 2024
kuni WW täisealiseks saamiseni x x xxxx muutuvas suuruses igakuine elatis
vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 221,28
eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi
1(4)
keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot) – 15% (kui vanem
on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse
järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga
võrreldes, kui laste vanusevahe on vähem kui 3 aastat)), mis muutub iga aasta 1.
aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse
§ 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse
muutumisele järgnevast kuust).
4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on
hagejatele tasunud elatisena alates 23. jaanuarist 2024.
5. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb YY-l
kanda 15. kuupäevaks QQ arveldusarvele nr. x, selgitusega „elatis“.
6. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas
puuduvad.
7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada
tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus ja menetluse käik
1. QQ (laste ema) esitas 23. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule XX ja WW (lapsed, hagejad)
nimel YY (kostja, laste isa) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad mõista
kostjalt enda kasuks välja alates hagi esitamisest, s.o 23. jaanuarist 2024, igakuise elatise
miinimummääras, so PKS § 101 alusel muutuva suurusena. Kohus võttis hagi menetlusse 1.
veebruari 2024 määrusega.
2(4)
2. 26. märtsil esitas kostja vastuseks hagile kohtule taotluse, milles märgib, et soovib taotleda
dna testi isaduse tõestamiseks kuna on hakanud kahtlema, kas ta on nende laste (XX, WW)
bioloogiline isa. Siinses asjas on kohtu menetluses hagejate elatise nõue kostja vastu ning
kohus käsitles esitatud taotlust vastuhagina isaduse vaidlustamiseks. 19. augusti 2024
määrusega kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-24-1185 YY vastuhagi menetlusse võtmisest.
3. Kohus määras asjas kohtu eelistungi 11. septembril 2024. Kostja teatas, et ei saa määratud
ajal istungile tulla kuna ajas kuupäevad segamini. Kohus lükkas määratud istungi edasi ja
määras uue istungi aja 1. oktoobril 2024 kell 11.00. Kohus saatis pooltele kohtukutsed. Kostja
on kohtukutse kätte saanud isiklikult allkirja vastu (dtl 44). Kostja istungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
4. Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte 07.02.2024
kohtu e-toimiku kaudu. Kohus määras kahel korral kohtu eelistungi. Kohus kohustas kostjat
isiklikult 01.10.2024 istungile ilmuda. Kostja kohtu eelistungitele kohale ei ilmunud.
5. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
6. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte
toimetatud ja kohus on määranud asjas kohu eelistungi ning kohustanud kostjat isiklikult
01.10.2024 istungile ilmuda, ei ole kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses on selgitatud, et
kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja
taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja ei
ilmunud kahel korral, so 11.09.2024 ja 1.10.2024 kohtu eelistungile. Kohus kohustas kostjat
isiklikult 01.10.2024 istungile ilmuda. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse
tegemist.
TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus
kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja
arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas
juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult
tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata
jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb
kostja esindaja. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata
jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse
tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole
ilmunud edasi lükatud kohtuistungile, ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile
ilmumata jätmiseks ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud.
Kohus on kostjat kohustanud isiklikult 01.10.2024 istungile ilmuda. Kostjat teavitati
kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt
puudumise tagajärgi. Kostja kohtu eelistungile kahel korral kohale ei ilmunud. Kohus,
tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud.
3(4)
7. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale
otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja
sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus
vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos
kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja
oma väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,
sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul
riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,
millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad
menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool
oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt
hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude
jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
jaotus kindlaks määrati.
9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Addis Tammiku
kohtunik
4(4)