3-24-1185/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1185

Haldusasi

V.S kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 27.03.2024 otsuse

nr 12310040055-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

tema

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – V.S

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Andrei Krassilnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 19. septembril 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Anda kaebajale kohtu algatusel menetlusabi ning tõlkida talle kohtuotsuse

resolutsioon, edasikaebamise kord ning kohtuotsuse põhjendav osa vene keelde.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.10.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S (edaspidi ka taotleja) on kodakondsuseta isik, kes sündis Eestis, ent elab alates 1992.

aastast alaliselt Valgevene Vabariigis. Eestisse saabus V.S 16.10.2022 C-viisa alusel, et töötada

ja hoolitseda isa haua eest. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas taotleja 04.10.2023. Taotluse

kohaselt vajab ta kaitset poliitilistel põhjustel.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 27.03.2024 otsuse nr 12310040055-1 (edaspidi

27.03.2024 otsus), millega luges taotleja 04.10.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse

põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Samuti tehti 27.03.2024 otsusega taotlejale 30-päevase

vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus ning kohaldati sissesõidukeeldu Eestisse ja

Schengeni viisaruumi 1-aastaks. PPA 27.03.2024 otsuse põhjendused on kokkuvõetult

järgmised:

taotleja hirmu Valgevene riigivõimu ees (VRKS § 19 lg 5 punkt 1) ning subjektiivse

tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist. Taotlejal

on kartus Valgevene riigivõimu ees, kuna tal on riigivõimust erinevad vaated;

taotlejal ei ole Valgevenes elades ametivõimudega probleeme olnud, ehkki ta osales

2020. aastal meeleavaldusel. Ei ole tõenäoline, et 2024. aasta kevadel sooviks Valgevene

politsei hakata sel põhjusel taotlejat tagakiusama. On tõenäoline, et Valgevene võimud ei

ole teadlikud taotleja osalemisest 2020. aasta meeleavaldusel;

ka sotsiaalmeediakontode, jagatud postituste ja tehtud kommentaaride tõttu ei ole

tagakius tõenäoline, kuna asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et ametivõimud ei ole

taotleja meelsusest teadlikud. Taotleja kustutas sotsiaalmeedia sisu, mistõttu ei ole

võimudel olnud võimalik ka taotleja meelsust tuvastada;

mõistetav on taotleja hirm, et teda võidakse hakata tagakiusama, kuna tema VKontakte

sõbralistis on 4 aastat tagasi vahistatud opositsioonipoliitik Sjargei Tsihhanovski, kuid

Valgevene võimud ei ole taotlejaga selles kontekstis tänini ühendust võtnud ning on

vähetõenäoline, et taotlejat sel põhjusel võidakse tagakiusata. Valgevenes elab üle 9

miljoni inimese ning arvestades 2020. aasta massimeeleavalduste suurust, võib arvata, et

Valgevenes oli/on palju Tsihhanovski toetajaid, kes on ta ka sotsiaalmeedias oma

sõbralisti lisanud ja talle sõnumeid saatnud. Ei ole eluliselt usutav, et võimud on

suutelised võtma kõik need inimesed vastutusele või neid kriminaalkorras karistama;

töölt vallandamine ei anna alust kvalifitseerida taotlejat pagulaseks. Samuti ei saa

nõustuda taotleja arvamusega, et tema edasised raskused uue töökoha otsingul olid seotud

tema nime sattumisega ametivõimude nimekirja. Tegemist on taotleja subjektiivse

arvamusega ning tööandjate otsust, jätta taotleja tööle võtmata, ei saa seostada poliitilise

tagakiusuga. Valgevenes toimuvat arvestades oleks mõistlik järeldada, et kui taotleja oleks

allkirja andmata jätmise tõttu sattunud erilise tähelepanu alla, siis oleks sellele järgnenud

ka karmimad isiklikud repressioonid. Taotlejal ei olnud ametivõimudega aga ühtegi

kontakti. Lisaks sai taotleja Valgevenest ilma probleemideta lahkuda;

tööpõlguri nimekirja sattumist ei saa nimetada repressiooniks, mida riik kohaldab

taotlejale isikupõhise poliitilise tagakiusamise eesmärgil. Sotsiaalparasiitide maks on

Valgevene ametliku maksusüsteemi osa ning seda kohaldatakse ühetaoliselt;

arvestades taotleja profiili ja tegevust Valgevenes ning ettevaatlikust meelsuse

avaldamisel ei ole kuigi tõenäoline, et ta langeb Valgevene piiriületusel tagakiusamise

ohvriks;

määratlemata kodakondsus ja elamislubade puudumine ei anna alust pidada taotlejat

pagulaseks. Taotleja Valgevene elamisluba tühistati tema enda taotluse alusel. Seega pani

taotleja end ise olukorda, kus tal ei ole seaduslikku alust üheski riigis viibida. Samuti ei

saa väita, et Valgevenesse naastes ei ole taotlejal võimalik oma seal viibimist uuesti

seadustada;

asjaoludest nähtuvalt ei ole alust järeldada, et taotleja vajaks täiendavat kaitset;

taotlejale tuleb teha 30-päevase lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Kuigi

Valgevene ei ole taotleja kodakondsusjärgne riik vaid endine asukohariik, siis vastavalt

Valgevenega sõlmitud kahepoolsele tagasivõtulepingule saab taotlejale teha ettekirjutuse

Valgevenesse lahkumiseks;

taotlejale tuleb kohaldada kolme aasta asemel sissesõidukeeldu üheks aastaks, kuna

taotleja on Eestis sündinud, tema sugulased on Eesti kodanikud ja elavad Eestis ning tema

isa haud asub Eestis.

2 (9)

3. V.S (edaspidi kaebaja) esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.03.2024

otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti

läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA 27.03.2024 otsus tuleb tühistada. PPA omistab Valgevenest lahkumise võimalikkusele

liiga suure kaalu. Valgevenest lahkumise ajal ei pööratud lahkujatele tähelepanu. Lisaks ei ole

kaebaja ka Valgevene kodanik. Võimalik, et kaebajal lasti lahkuda temast vabanemise

eesmärgil. Kaebaja sündis Eestis ning peab end rahvuselt eestlaseks, ehkki ta ei ole tugevalt

Eesti ühiskonda integreerunud. Ka on kaebaja pikaajaliselt olnud Eestis, st riigis, mida

Valgevene peab vaenulikuks riigiks. See muudab olukorda ohtlikumaks ning välistada ei saa, et

Valgevenesse naasmisel võivad olla parandamatud tagajärjed. Ka PPA ei välista seda.

4.2. Hiljuti peeti piiril kinni pikka aega Poolas töötanud ja sealt naasnud mees, kes osales küll

2020. aastal meeleavaldusel, kuid kes ei olnud avalikult võimudega konfliktis või aktiivses

opositsioonis. Vaatamata väikese lapse olemasolule kutsuti tema naine kutsuti ülekuulamisele ja

hoiti ööpäeva ajutises kinnipidamiskeskuses. Valgevenes on vähe neid, kes saavad endale

lubada poliitiliste vaadete aktiivset väljendamist. Inimesed, kes on seda teinud, kas

arreteeritakse või nad lahkuvad riigist.

4.3. Kaebaja ei kujuta oma elu Valgevenes ette, kuna tal puuduvad igasugused dokumendid.

Puudub võimalus töötada ja meditsiinilist abi saada. Samuti ei väljastataks kaebajale enam

elamisluba. Kaebaja soovib elada riigis, mida ta peab oma kodumaaks.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. PPA 27.03.2024 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Otsuse tegemisel

analüüsiti asjakohast päritoluriigi infot ja võeti seisukoht kaebaja Valgevenesse

tagasipöördumise osas. PPA jääb otsuses toodu juurde. Kaebaja väide, et tal lubati riigist

lahkuda selleks, et temast lahti saada, on oletuslik. Kaebajal ei tekkinud probleeme Valgevene

välismaalase passi hankimisel ja riigist lahkumisel, mistõttu on tõenäoline, et Valgevene

ametivõimud ei ole kaebaja meelsusest ja meeleavaldusel osalemisest teadlikud. Kuigi välistada

ei saa, et naastes võidakse kaebaja suhtes läbi viia täiendav piirikontroll, kuid pelgalt isiku

põhjalikum küsitlemine ja tema asjade läbivaatus ei ole käsitatav tagakiusuna.

5.2. Välistada ei saa tagakiusu piiriületusel, kuid pelgalt hüpoteetiline oht sattuda tagakiusu

ohvriks ei ole pagulasena tunnustamise aluseks. Varjupaigamenetluses on eelkõige taotleja

kohustuseks põhistada, miks tagakius just tema suhtes on tõenäoline. Kaebaja viitab Valgevene

kohta avaldatud informatsioonile, kuid samas puuduvad indikatsioonid, mis viitaks, et

konkreetselt kaebaja oleks Valgevene ametivõimude huviorbiiti sattunud või tema sattumine

Valgevene ametivõimude huviorbiiti tulevikus oleks tõenäoline. Kaebaja on meelsuse

avaldamisel olnud ettevaatlik ja ka Eestis viibimise ajal ei ole ta tegelenud avalikult

opositsioonilise tegevuse või aktivismiga. On ebatõenäoline, et Valgevenesse naastes asub

kaebaja aktiivselt meelt avaldama ning satub seetõttu ametivõimude teravdatud tähelepanu alla.

5.3.Väited eestlaseks olemisest ei ole asjakohased. Kaebaja selgitustest nähtuvalt ei ole tal olnud

Valgevenes elades selliseid probleeme seoses enda rahvusega, mis oleks käsitatavad

tagakiusuna.

3 (9)

5.4. Kaebaja viited Poolast saabunud isiku kinnipidamisele ei ole asjakohased, kuna see

sündmus ei ole automaatselt kaebajale üle kantav. Puudub konkreetne informatsioon sellest,

millega isik tegeles ja kas tema profiil on kaebaja omaga võrreldav. Ehkki päritoluriigi

informatsiooni kohaselt peavad võimud jätkuvalt kinni ja annavad kohtu alla 2020. aasta

meeleavaldustel osalenud inimesi, kuid see ei tähenda, et kõigile meeleavaldustel osalenud

isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. PPA jääb otsuses toodu juurde, et Valgevenest

lahkumisel kontrollitakse inimeste andmeid mitmetest andmebaasidest ning ehkki kaebaja sõnul

filmiti nii teda kui ka tema ema, siis ei ole tõenäoliselt kaebaja osalemine 2020. a

meeleavaldustel Valgevene ametivõimudele teada. Selle järelduse aluseks on mh asjaolu, et

kaebaja või tema Valgevenes elava ema suhtes ei ole võimudepoolset reaktsiooni järgnenud.

5.5. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ta ei kujuta ette enda elu Valgevenes, kuivõrd tal

puuduvad igasugused dokumendid, võimalus töötada ning meditsiiniabi saada. Kaebaja loobus

enda elamisloast ajal, mil tal ei saanud olla õigustatud ootust, et talle antakse elamisluba Eestis

elamiseks. Kaebaja asetas end teadlikult olukorda, kus tal puudub üheski riigis elamiseks kehtiv

elamisluba. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole pakkuda lahendust taolistele olukordadele.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. PPA tuvastas

27.03.2024 otsuses1 õigesti, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset, sh täiendavat kaitset, ning

et talle tuleb teha lahkumisettekirjutus ja kohaldada ühe aasta pikkust sissesõidukeeldu. PPA

analüüsis vaidlustatud otsuse punktis 5.6 põhjalikult Valgevene kohta käivat päritoluriigi infot

ning vaidlust ei ole, et Valgevenes toimuvad poliitilised repressioonid, seadusandlust on

karmistatud ning valitseva riigikorralduse vastu poliitilise vastumeelsuse avaldamine on

karistatav. Ka on PPA otsuses välja toonud, et Valgevenes võivad tagakiusuohus olla kõrgema

profiiliga avaliku elu tegelased, aktivistid, tavakodanikud, kes kritiseerivad avalikult

sotisaalmeedias võime, jagavad ekstremistliku sisuga postitusi ja teevad ekstremistlikuks

kuulutatud organisatsioonidele annetusi. Ent kaebaja profiil ei vasta ühelegi eeltoodule. Kuna

kohus nõustub PPA 27.03.2024 otsuses tehtud järeldusega2, siis kooskõlas

halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 analüüsib kohus küll kaebuses

esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuse põhjendusi. PPA

27.03.2024 otsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsus on hästi struktureeritud ja

loetav ning otsuse järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. Vastuseks kaebaja väidetele

märgib kohus järgmist.

Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamine

Kaebaja pagulasena tunnustamata jätmine

7. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL3 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või

kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse)

1 Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 1–19.

2 Järeldused, miks kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitse on toodud vaidlustatud otsuse osa I punktides 5–7 (dtl 4–

16); lahkumisettekirjutuse tegemist on põhjendatud vaidlustatud otsuse osa II punktis 1 (dtl 17–19) ning

sissesõidukeelu kehtestamist on põhjendatud vaidlustatud otsuse osa II punktis 2 (dtl 19).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011 , mis käsitleb nõudeid, millele

kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse

saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele

seisundile ja antava kaitse sisule.

4 (9)

ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Pagulasseisundi aluseks olev tagakiusamine

(tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või

kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas

süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2

esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1)

olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket

rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et

mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL

art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld,

orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Kui tagakiusamine tuvastatakse, siis ei

ole vaja alati rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse,

vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste

raskus. Samuti tuleb arvestada, et VRKS § 4 lg 1 tähenduses ei ole igasugune õiguste riive või

ka rikkumine, kui see ei ole piisava raskusastmega või ei mõjuta isikut märkimisväärselt,

tagakiusamine (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 13 ja 15).

8. Rahvusvahelise kaitse taotlejate seas on levinud arusaam, et ainuüksi riigivõimust erineva

poliitilise meelsuse omamine on rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Samuti on

rahvusvahelise kaitse taotlejate arusaam, et kui päritoluriik ei ole demokraatlik ning seal

kehtivad ulatuslikud piirangud, siis on see rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Ka kaebaja

hinnangul peaks tema rahvusvahelise kaitse vajaduse jaatamiseks piisama sellest, et ta ei jaga

Valgevene riigivõimuga samu vaateid. Kaebaja sõnul kardab Valgevenesse naasta, kuna ta ei

nõustu Valgevene riigivõimu poliitikaga, so A. Lukašenka režiimiga, ning tal on hirm sel

põhjusel tagakiusatud saada. Need põhjused (sh riigivõimus erinev poliitiline arvamus) ei ole

iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Ka Riigikohus on möönnud, et

rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne või et

tegemist on autoritaarse riigiga (Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, punkt 18.8). Selleks

peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale, st isiku poliitiline arvamus peab olema

võimule teatavaks saanud või on see võimult kaebajale omistatud, lisaks peab olema näidatud

hirm saada taga kiusatud selle erineva arvamuse omamise pärast, mida riigivõim ei tolereeri.

Oluline on ka selle arvamuse suhteline tähtsus ja püsivus. Tagakiusamine peab oma olemuselt

olema isiku vastu suunatud, sihipärane ning järjepidev.

9. PPA luges olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti tema rahvusvahelise

kaitse taotluse põhjendamatuks. Kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kaebaja ei

lahkunud Valgevenest tagakiusu eest. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud ning teda ei

ole kinni peetud (sh meeleavaldusel osalemisel, kus teda filmiti). Kaebajat on küll trahvitud

põhjusel, et ta on tööpõlgur4, kuid ühtegi menetlust tema suhtes Valgevenes käimas ei ole.

Samuti ei taksitanud maksmata trahvid kaebajal Valgevenest lahkuda. Ka töökohalt lahkumine

ning kahele töökohale mitte saamine ei ole käsitatav tagakiusuna. Seega puuduvad igasugused

tõendid, et kaebajat oleks Valgevenes tagaotsitud või -kiusatud või tema tegemiste vastu huvi

tuntud. Kaebaja ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted

Valgevene ametivõimudega.

10. Ka PPA hinnang, et eluliselt ei ole usutav, et kui kaebaja naaseb Valgevenesse, siis hakatakse

teda Genfi konventsiooni ja VRKS-is mõttes taga kiusama. Ehkki välistatud ei ole, et

Valgevenest pikk eemalviibimine ning Eestis viibides elamisloast loobumine võivad

piiriületusel tekitada täiendavalt küsimusi, siis ei oleks selline küsitlemine käsitatav

tagakiusuna. Kaebaja pidi elamisloa kehtetuks tunnistamise taotlust esitades mõistma selle

võimalikke tagajärgi.

4 PPA vastuse lisad 18 ja 20

5 (9)

11. Oma poliitilise meelsuse avaldamisena on kaebaja toonud 2020. aastal meeleavaldusel

osalemise. Lisaks on kaebaja toonud välja, et ta on jaganud teiste tehtud postitusi ning märkinud

neid meeldivaks. Ükski see asjaolu ei ole iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.

Ehkki kaebaja kirjeldused 2020. aasta meeleavaldusel osalemisest on mõneti küsimusi

tekitavad, nt kui neid emaga filmiti, siis miks neid kinni ei peetud või nende vastu hiljem üldse

huvi ei ole tuntud, ent sarnaselt PPA-le ei sea ka kohus kahtluse alla kaebaja väiteid, et ta võis

osaleda 2020. aastal meeleavaldusel. Kuna aga sellele ei järgnenud ametivõimude huvi, sh ei ole

huvi järgnenud Valgevenes elava ema suhtes, kes samuti videotele jäi, siis on tõenäoline, et

kaebaja osalemine 2020. aasta meeleavaldusel ei ole ametivõimudele teada. Lisaks joonistub

kaebaja antud selgitustest välja ka see, et tema poliitilise meelsuse avaldamine on olnud

sedavõrd napp, et sellest ei saa tuleneda talle tagakiusuohtu. Kaebajal ei olnud probleemi

piiriületustega 2021. aastal ega ka 2022. aastal, sh ei väida kaebaja, et kui ta 2022. aasta

oktoobris Valgevenest lahkus, et siis oleks tema telefoni läbiotsitud või püütud tuvastada tema

seoseid 2020. aasta meeleavaldusel osalemisega. Ehkki kaebaja ütlused seoses tööpõlguriks

olemise eest saadud trahvidega on vastuolulised (esimesel vestlusel väitis kaebaja, et ta on

selliseid trahve saanud ning teisel vestlusel, et ei ole5), siis ka trahvid tööpõlguriks olemise eest

ei ole samastatav tagakiusuga. PPA tõi 27.03.2024 otsuses välja6, et tööpõlguri nimekirja

sattumine ja sellega seonduv sotsiaalparasiitide maks on ühetaoline kõigile Valgevene

kodanikele ning ehkki kaebaja sõnul taksitavad tasumata trahvid Valgevenest lahkumist7, siis

kaebaja puhul see nii ei olnud8.

12. Pagulasseisundi tunnustamiseks vajaliku tagakiusulävendit ei ületa ka see, et kaebajal tuli

Valgevene suhtes kohaldatavate majandussanktsioonide vastu algatatud petitsioonile allkirja

andmata jätmise tõttu 4 päeva enne töösuhte lõppemist töölt lahkuda. Kohtule ei nähtu, et sellele

oleks järgnenud riigivõimu poolsed aktid ning kaebaja hinnang, et sel põhjusel ei saanud ta

hiljem tööd, on üksnes tema subjektiivne hinnang9. Kohus nõustub PPA-ga, et Valgevenes

toimuvat arvestades oleks mõistlik järeldada, et kui kaebaja oleks allkirja andmata jätmise tõttu

sattunud riigivõimu erilise tähelepanu alla, siis oleks sellele järgnenud ka karmimad isiklikud

repressioonid (nt 2021. aasta augustis piiriületusel). Jättes kõrvale aga tööpõlguri trahvid, mida

kohaldatakse Valgevenes ühetaoliselt, ja 2018. aasta alkoholi tarbimisega seotud intsidendi, ei

ole kaebajal petitsiooni allkirjastamata jätmise tõttu ametivõimudega kontakte ei olnud.

13. Kohus ei pea usutavaks ka seda, et kaebajat ootaks ees tagakius või ametivõimude

teravdatud tähelepanu põhjusel, et tema VKontakte sõbralistis on opositsioonikandidaat Sjargei

Tsihhanovski. Vaidlust ei ole, et enne Valgevenest lahkumist kustutas kaebaja enda

sotsiaalmeedia sisu ning suhtlust opositsioonipoliitikuga kaebajal säilinud ei ole. Sjargei

Tsihhanovski vahistati esimest korda 06.05.2020, misjärel vabastati ta 20.05.2020. Teistkordselt

vahistati ta 29.05.2020 ning 2021. aasta detsembris mõisteti ta 18. aastaks vangi. Kohus märgib,

et kui kaebaja vahetas Sjargeiga sõnumeid, siis oleks olnud loogiline, et sõnumite sisu jõuab

ametivõimudeni pigem Sjargei telefoni sisu kaudu. Seda ei ole aega juhtunud. Sama viitab ka

PPA 27.03.2024 otsuse punktis 7, kus märgib, et: „ Taotleja ütlustest ei nähtu, et ametivõimud

oleks Tsihhanovski ülekuulamise, kohtuprotsessi või vanglas oleku ajal taotlejaga ühendust

võtnud (kuigi taotleja viibis veel Valgevenes) selleks, et uurida, milline on tema seos

Tsihhanovskiga ning miks taotleja temaga ühenduses oli.“. Eelnev näitab nii seda, et kaebaja

vastu Valgevene ametivõimude huvi puudub kui ka seda, et kaebaja oli oma meelsuse

avaldamisel ettevaatlik, ega soovinud vaatamata enda varasemale tegevusele võimude

5 Vrdl PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimused 33–35 ja lisa 20, küsimus 31

6 27.03.2024 otsuse punkt 5.7 (lk 9/18–10/18)

7 PPA kaebuse vastuse lisa 20, küsimus 30

8 PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimused 33–35

9 Kaebuse vastuse lisa 18: vastus küsimustele 6, 9 ja 10 (dtl

6 (9)

tähelepanu alla sattuda. Ka Eestis olles ei ole kaebaja oma meelsust avalikult väljendanud10.

Arvestades kaebaja varasemat tegevust on vähetõenäoline, et kaebaja profiiliga isik asuks

Valgevenesse naastes seal avalikult poliitiliselt meelt avaldama viisi, et tema tegevus võiks

äratada ametivõimude tähelepanu.

14. Kohus ei pea usutavaks ka seda, et Valgevene ametivõimud võiksid saada kaebaja

tegevusest ja suhtlusest S. Tsihhanovskiga teada seeläbi, et taastavad tema sotsiaalmeedia

kontode kustutatud sisu. Kaebaja vastavad väited on hüpoteetilised ning ülepaisutatud, kuivõrd

ka kaebaja ise ei suutnud enda sotsiaalmeedia kustutatud sisu taastada viisil, et esitada PPA-le

tõendeid enda poliitilise meelsuse kohta11. Kaebaja suutis kustutatud sisu taastada üksnes viisil,

et esitada PPA-le tõend selle kohta, et tema sõbralistis on Valgevene opositsioonikandidaat.

VRKS § 11 lg 2 punkt 3 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotleja on kohustatud igakülgselt

kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas esitama kõik

andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel. Lisaks meeleavaldustel osalemise videod ja fotod

ei asu kaebaja tänases telefonis, vaid eelmises telefonis, ning sotsiaalmeedias kaebaja pilte ja

videoid ei jaganud12. Seega ei ole võimalik ka seda sisu Valgevene ametivõimudel taastada.

15. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA leidis õiguspäraselt, et kaebaja ei ole rahvusvahelist

kaitse vajav pagulane.

Täiendava kaitse vajaduse hindamine

16. Kaebaja ei ole ka isik, kes vajaks täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on

täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine

täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi-

või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas

surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (punkt 1), tema piinamise või tema suhtes

ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (punkt 2)

või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal

vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (punkt 3). Ka täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt

Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab

risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

17. Kaebajal puudub Valgevenesse tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu

VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Valgevenes

nii suur, et tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Kuigi kohus ei välista, et

Valgevenesse naastes võib kaebajal esineda probleeme uue elamisloa taotlemisel, kuid selle

olukorra tekitas kaebaja endale elamisloast loobumisega ise ning see ei ole rahvusvahelise

kaitse (sh täiendava kaitse) andmise aluseks. Kohus nõustub selles osas PPA-ga. Samuti ei

välista see asjaolu lahkumisettekirjutuse tegemist või sissesõidukeelu kehtestamist. Kohus

möönab, et kõiki asjaolusid arvestades on tõenäoline, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse seetõttu, et ta ei soovi üksi Valgevenes elada, mitte seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist

kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu.

10 Kohtuistungi helisalvestis alates 00:28:49–00:32:36

11 Vt mh PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimus 27.

12 PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimus 31.

7 (9)

18. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 27.03.2024 otsuse resolutsiooni punkt 1, millega

lükata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi, on õiguspärane ja kaebus jääb selles osas

rahuldamata.

Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasuse hindamine

19. Õiguspärane on ka kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning tema suhtes kohaldatud

üheaastane sissesõidukeeld.

20. Kaebaja õigus viibida Eestis seaduslikult on seotud tema rahvusvahelise kaitse taotleja

staatusega ning kui see lõpeb, siis lõpeb ka kaebaja Eestis viibimise alus. Väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis

viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Praegusel juhul ei esine VSS § 76 lg-s

3 ja § 9 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis oleksid välistanud lahkumisettekirjutuse tegemise. Samuti

pole tegemist olukorraga, kus lahkumisettekirjutuse tegemine oleks vastuolus

mittetagasisaatmise põhimõttega (Riigikohtu 16.06.2021 otsus nr 3-21-838, punkt 18). Ehkki

kaebaja leidis, et ta oleks valmis Eestist lahkuma ka 7 päeva jooksul, siis asjaolusid arvestades

leidis PPA, et mõistlik on kaebajale anda Eestist lahkumiseks 30-päevane tähtaeg. Tegemist on

seadusest tuleneva maksimaalse lahkumistähtajaga, mille lahkumisettekirjutusega määrata võib

(VSS § 72 lg 4), ning kohtu hinnangul ei ole see ebaproportsionaalselt koormav. Lisaks märgib

kohus, et seadus võimaldab kaebajal vajadusel taotleda ka vabatahtliku lahkumise tähtaja

pikendamist (VSS § 72 lg 5).

21. Kuna kaebajale tehti vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus, siis sellises

olukorras võib isiku suhtes kohaldada maksimaalselt kolmeaastast sissesõidukeeldu (VSS § 74

lg 1). PPA kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu üheks aastaks. PPA võttis sissesõidukeelu

vähendamisel arvesse, et kaebaja on Eestis sündinud, tema sugulased on Eesti kodanikud ja

elavad Eestis, isiku isa haud asub Eestis. Kohtu hinnangul ei ole kehtestatud sissesõidukeeld

ebaproportsionaalne või põhjendamatu. Ka kaebaja ei väida seda. Kaebaja isa suri aastal 2012

ning ehkki kaebaja osales tema matustel, siis isa hauda käis kaebaja esimest korda külastamas

alles 2021. aasta augustis. Seejärel tuli kaebaja Eestisse 2022. aasta oktoobris. See asjaolu

näitab, et kaebajal ei ole selliseid sidemeid Eestiga, et pidada ühe aasta pikkust sissesõidukeeldu

ebaproportsionaalseks. Lisaks märgib kohus, et asjaolude olulisel muutumisel on kaebajal

võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75,

32).

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning

neid talle ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109

lg 1). Käesoleva otsuse osalise tõlkimisega kaasnevad kulud jäävad riigi kanda.

23. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust

kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse

kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse

varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka

ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

8 (9)

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)