1-24-5152/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2024.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5152 (24231753154)

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Ülle Karna

Kriminaalasi

Rainer Masing süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses

Prokurör

Liis Juhalo

Süüdistatav

Rainer Masing

Ik 38707300267, elukoht xxx, xxx Vabariigi kodanik, xxx

haridus, töökoht xxx, kriminaalkorras korduvalt karistatud,

viimati Harju Maakohtu 05.01.2023 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi

ning karistatud vangistusega 1 aasta, mis KarS § 74 lg-te 1 ja 3

kohaselt jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2

aastat ja 6 kuud. Harju Maakohtu 27.09.2023 määrusega pöörati

ärakandmata karistus, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust

täitmisele. Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega vabastati

karistuse kandmiseslt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

30.12.2024, karistus kustumata.

Tõkend

KrMS § 217 alusel peeti 06.09.2024 kell 10.20 kahtlustavana

kinni, tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

Argo Küünemäe (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5;

311 ja 313

Tunnistada süüdi Rainer Masing KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja

3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Rainer Masingule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.01.2023 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud ja 29 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks

mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.09.2024 –

07.09.2024, so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Kohaldada Rainer Masingu suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise

keeldu ning karistuse algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

Mootorsõiduk sõiduk Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, mis asub PPA parklas (Rahumäe tee

6/1, Tallinn) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud

isikule.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Rainer Masingult riigituludesse sundraha 615 ja kaitsjatasu

272,29 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 887,29 eurot tuleb

tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena

esimesel 11. kuul 73,94 eurot ja viimasel 12. kuul 73,95 eurot. Kriminaalmenetluse kulude

esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda

iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS,

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega

edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu

postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist

või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse

pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest

loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib

esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada

kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD

Rainer Masingut süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema olles karistatud 05.01.2023 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-7713 KarS §

424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 06.09.2024 kella 10.11 ajal Tallinnas Turu

plats 5 juures mootorsõidukit Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik

tulem 1,37 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,25 mg/l), millega rikkus

liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks

loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Rainer Masing toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on toime pandud korduvalt.

POOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav Rainer Masing kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast esitatud

süüdistuses süüdi, nõustus lühimenetlusega ja taotles enda ülekuulamist. Avaldas, et edaspidi

soovib tegeleda tõsisemalt oma alkoholiprobleemiga. Palub anda võimalus vabaduses asjad korda

ajada paari nädala jooksul ja siis asuda karistust kandma.

Prokurör leidis, et süüdistatava süü KarS § 424 lg 2 järgi on tõendatud, kvalifikatsioon õige ning

taotles süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt

vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 05.01.2023 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa - 6 kuud ja 29 päeva vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta

6 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks R. Masingu suhtes

tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 06.09.2024.a. Eelmise kohtuotsuse

täitmisele pööramine oli raskendatud, kuivõrd R. Masing ei ilmunud kohtuistungile ning tema

suhtes kohaldati sundtoomist. Eelmine kohtuotsus pöörati täitmisele, kuna R. Masing ei ilmunud

kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Rainer Masingu puhul on tegemist isikuga, kes on juba

varasemalt üritanud karistuse kandmisest kõrvale hoiduda. Seetõttu esineb väga kõrge oht, et

Rainer Masing võib hakata ka seekord kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma.

Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad, kvalifikatsioon õige ja asja on

võimalik lahendada lühimenetluses. Raskendavad asjaolud puuduvad, isik puhtsüdamlikult

kahetseb ning on avaldanud, et soovib oma elu edaspidi muuta. Kaitsja asus seisukohale, et

süüdistatavale tuleks anda võimalus kõik temale vajalikud toimingud ära teha enne karistuse

kandmisele asumist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Rainer Masingu süü KarS § 424

lg 2 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Oma

seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise

eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada, et süüdistatav juhtis

süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.

Kriminaalasja materjalides nähtub, et Rainer Masing juhtis 06.09.2024 kella 10.11 ajal Tallinnas,

Turu plats 5 juures mootorsõidukit Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis

(lõplik mõõtetulemus 1,25 mg/l).

Rainer Masing tunnistas end täielikult süüdi 06.09.2024 hommikul mootorsõiduki Opel Vivaro

juhtimises ning kahetses tehtut. Kohtuistungil Rainer Masingu poolt antud selgituste kohaselt

võtsid nad sõbraga koos viina, hommikul kella üheksa ajal otsustasid minna Nõmme kohvikusse.

Istus rooli, et minna kohvikusse ja saada enne kella kümmet alkoholi. Kohvikus jõi mõned õlled

ning pärast istus uuesti rooli ja sõitis otsa tema sõiduki taga seisnud sõidukile. Tal on diagnoositud

tugev ärevushäire ja sellepärast võtab aeg-ajalt viina. Xanaxi kirjutas talle välja dr. M W.

Rainer Masing peeti kahtlustatavana kinni 06.09.2024 kell 10.20 aadressil Turu plats 5, Tallinn.

Tunnistaja I P ütluste kohaselt märkas ta 06.09.2024 kella 10.00 ajal Turu plats 5, Tallinn kahte

meesterahvast, kes tuigerdasid ja seisid püsti teineteise vastu toetudes. Seejärel üks meestest

kukkus ning teine meesterahvas aitas ta püsti. Meesterahvad liikusid edasi ja mõne hetke pärast

olid autos ning proovisid sõidukit käivitada. Ta suundus sõiduki juurde, koputas aknale ja ütles

sõidukis istuvatele meesterahvastele, et sellises olekus ei tohi sõitma minna. Juhi kõrvalistmel

istuv meesterahvas küsis, kas kutsutakse politsei ning ta vastas jaatavalt. Seejärel suundus ta poodi

tööle, sest arvas, et autos viibivad meesterahvad said aru, et sõitma ei tohi minna. Umbes 10.10 -

10.12 paiku kuulis pauku, jooksis poest välja ja suundus taaskord sõiduki juurde, milles kaks

meesterahvast viibisid. Mõlemad mehed väljusid sõidukist. Autoroolis oli eelnevalt pikali

kukkunud meesterahvas, kellel oli seljas halli värvi T-särk, halli värvi lühikesed püksid ja jalas

plätud. Sõiduk, milles meesterahvad viibisid, oli kollast värvi kaubik registreerimismärgiga xxx,

mis oli tagurdanud vastu sõiduautot BMW registreerimismärgiga xxx. Politsei pidas roolis olnud

isiku kinni.

Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt

tuvastati Rainer Masingul indikaatorvahendiga 06.09.2024 kell 10.20 alkoholijoove 1,37 mg/l ning

alkoholijoobele viitavad tunnused (silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane,

kerged koordinatsiooni häired, unisus).

Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt kasutati 06.09.2024 kell 10.51 kuni 10.55

Rainer Masingu seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest

9510 EE. Tõendusliku alkomeetri näit oli 1,37 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning

laiendmääramatus +/-0,12, lõplikuks mõõtetulemus 1,25 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu

kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud

pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00066) ja

järgides mõõtemetoodikat.

Asitõendi vaatlusprotokollist koos helisalvestisega nähtub, et 06.09.2024 kell 10.12 helistab

meesterahvas häirekeskusesse ja teavitab avariist, mootorsõiduk Opel Vivaro, mille roolis on

joobes juht, tagurdas otsa teisele autole.

Asitõendi vaatlusprotokollist koos videosalvestisega nähtub, et 06.09.2024 kell 10.11 hakkab

mootorsõiduk Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx tagurdama ja kell 10.18 saabub

sündmuskohale politseibuss.

Kohtu hinnangul on nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja ütlustega, turvakaamera

videosalvestusega, samuti tõendusliku alkomeetri väljatrükiga tõendatud, et Rainer Masing juhtis

süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.

Rainer Masing rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub

väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Praegusel juhul

sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris 1,25 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav

joobeseisundis.

Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 05.01.2023 kohtuotsuse väljatrükist nähtub, et

Rainer Masingul on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

eest. Seega on tegemist isikuga, kes on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja selline

tegu vastab KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.

Rainer Masingu tahtluse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub tema

teadlikkus sellest, et ta oli joobeseisundis (oli vahetult enne rooli istumist joonud õlut ja eeldas, et

tal on mingisugune joove). Hoolimata sellest asus ta sõidukit juhtima. Kriminaalasja materjalidest

nähtub, et R. Masingul esinesid selged alkoholijoobele viitavad tunnused (silmade punetus,

reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, kerged koordinatsiooni häired, unisus). Tuvastatud 1,25

mg/l joobe puhul on tegemist piirmäära oluliselt ületava joobeastmega. Süüdistatavat on ka

varasemalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Sellest järeldab kohus, et

Rainer Masingu käitumine oli teadlik tegevus, st Rainer Masing sai aru, et ta on juhile keelatud

seisundis ning pani inkrimineeritava teo toime otsese tahtlusega.

Seega on tõendamist leidnud, et Rainer Masing pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 lg 2 kohaselt karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse. KarS § 424 lg 4 p 1

kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb arvesse võtta

isiku joobe suurust. Süüdistataval tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui

1,25 mg/l. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates sellest, kui

väljahingatavas õhus on tuvastatud vähemalt 0,75 mg/l, võib asuda seisukohale, et Rainer Masingul

mõõdetud alkoholijoove ületab kaugelt piirmäära, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Süüdistava

enda sõnade kohaselt oli ta vahetult enne rooli asumist tarvitanud alkoholi. Teadlikult

mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või

ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega teistele kaasliiklejatele ja kõrvaliste

isikute varale. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et R. Masing põhjustas joobeseisundis

mootorsõidukit juhtides liiklusõnnetuse. Seega R. Masingu tegu oli ohtlik ning oleks võinud kaasa

tuua veel raskemaid tagajärgi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et isiku süü võib olla

märkimisväärselt suurem LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud koosseisupärase käitumise puhul nt olukorras,

kui ka tegelikult põhjustatakse liiklusohtlik olukord, häiritakse või takistatakse liiklust või seatakse

ohtu mõne inimese elu, tervis, vara või keskkond (RKKKo 18.06.2015 nr 3-1-1-59-15, p 13).

Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-

11, p 11). Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, seega

arvestab kohus sellist kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Harju Maakohtu 05.01.2023 otsusega mõisteti talle KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 1

aasta pikkune vangistus, mis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti täielikult tingimisi täitmisele

pööramata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 27.09.2023

määrusega ning Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega vabastati ta karistuse kandmiseslt tingimisi

enne tähtaega katseajaga kuni 30.12.2024. Seega hoolimata sellest, et süüdistav vabanes enne

tähtaega samaliigilise teo eest mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse kandmiselt, asus ta

lühikese aja möödumisel taaskord alkoholijoobes sõidukit juhtima. Arvestades karistust kergendava

asjaolu esinemist peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale põhikaristuse alla

sanktsiooni keskmise, so vangistuse 1 aasta ja 3 kuud, mis on proportsionaalne isiku süü suurusega

ning võimaldab eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist. Seejuures kohus ei pea

põhjendatuks süüdistavat kohelda eelmise otsusega võrreldes karistuslikkus mõttes leebemalt. Kuna

tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KarS § 76 lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel

määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse

kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg

2 sätestatule.

Kohus peab vajalikuks kohaldada R. Masingu suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina

elukohast lahkumise keeldu. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vajalik, et tagada karistuse

kandmisele asumine pärast kohtuotsuse jõustumist. R. Masingul on kindel elukoht ning ta on

peale karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamist allutatud käitumiskontrollile,

mistõttu kohus leiab, et kahtlustatava vahistamiseks puudub alus.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja

kaitsjatasu kokku summas 272,29 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus

süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 2565 lg-st 2 tulenevalt

vähendab poole võrra, s.o 615 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. R. Masingul puudub kindel töökoht. Arvestades

menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3

alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega.

ASITÕENDID VÕI KRIMINAALASJAS ÄRAVÕETUD ESEMED

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka

kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes

võetavad meetmed. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus mootorsõiduki Opel Vivaro

registreerimismärgiga xxx, mis asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, selle

registrijärgsele omanikule või tema poolt volitatud isikule.

Eha Popova

Kohtunik