2-24-7576/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7576

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus

X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AB

“Lietuvos

draudimas“

(Eesti

filiaali

kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali

(registrikood 12831829) kaudu), lepinguline esindaja AL

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.07.2024 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks

maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 14.05.2024 X (puudutatud isik) vastu

avalduse, milles palub puudutatud isikult välja mõista kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju

190 eurot, seisuga 14.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 54,97 eurot ja edasiulatuva

viivise alates 15.05.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

1.1. Avalduse kohaselt sai avaldaja 03.09.2020 kahjuteate, mille kohaselt sai Tallinnas

Järveotsa tee 2-55 asuv korter (korter 55), mis on kindlustatud avaldaja ja korteriomaniku Q

2-24-7576

(kannatanu) vahel sõlmitud kindlustuslepinguga nr 2593431786, veekahjustuse. Puudutatud

isik selgitas avaldajale, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast Tallinnas Järveotsa

tee 2-62 asuvast korterist (korter 62), kus lekkis vannitoa kraan.

1.2. Kindlustuslepingu alusel hüvitas avaldaja kannatanule kahju 1013,15 eurot. Avaldaja esitas

puudutatud isikule 05.11.2020 nõudekirja, milles palus kahju (1013,15 eurot) hüvitamist 10

päeva jooksul, s.o hiljemalt 19.11.2020. SWEDBANK P&C INSURANCE AS hüvitas

avaldajale 01.12.2020 kahju osaliselt, s.o 823,15 eurot. Seega jäi hüvitamata kahju 190 eurot.

Avaldaja saatis puudutatud isikule 30.04.2021 meeldetuletuse, et kahju 190 eurot on jätkuvalt

hüvitamata. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.

1.3. Avaldajale kui kindlustusandjale on VÕS § 422 lg 1 ja § 492 lg 1 alusel üle läinud

kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu.

2. Maakohus võttis 15.05.2024 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut

esitama seisukoha 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

3. Menetlusosalised esitasid 21.05.2024 kompromisslepingu, mille kohaselt leppisid nad

kokku, et puudutatud isik tasub avaldajale maksegraafiku alusel võla 629,97 eurot, millest

põhinõue 190 eurot, viivis 54,97 eurot, pool riigilõivu 25 eurot ning avaldaja õigusabikulud 360

eurot.

4. Maakohus teatas 21.05.2024 kirjaga, et soovib enne kompromissi kinnitamist

menetlusosalised ära kuulata ja määras kohtuistungi ajaks 05.06.2024. Puudutatud isik selgitas

05.06.2024 kohtuistungil, et nõue on aastast 2020 ja vahepeal keegi seda meelde ei tuletanud.

Samuti selgitas puudutatud isik, et kompromisslepingu, sh summa, edastas pärast

kohtudokumentide saamist puudutatud isikule avaldaja. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja

õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Puudutatud isik esitas avaldaja nõudele aegumise vastuväite.

5. Maakohus jättis 05.06.2024 määrusega esitatud kompromisslepingu kinnitamata ning andis

avaldajale võimaluse esitada seisukoht puudutatud isiku poolt esitatud aegumise vastuväitele 7

päeva jooksul määruse jõustumisest (määrus jõustus 22.06.2024).

6. Avaldaja esitas 06.06.2024 vastuväite kohtu tegevusele põhjusel, et 05.06.2024 istungi

protokollist nähtub, et pärast seda, kui kohus oli lubanud avaldajal istungilt lahkuda, alustas

kohus uue istungiga ilma avaldaja osaluseta. Avaldajale oli arusaamatu praktika, et kohus

kutsub istungile osalema telefoni teel. Lisaks esitas avaldaja taotluse, et kohus selgitaks

kohaldatavat õigust seoses puudutatud isiku aegumise vastuväitega.

7. Maakohus jättis 25.06.2024 määrusega avaldaja vastuväite rahuldamata, kuivõrd hagita

menetluses kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja

lahendamist. Kohus selgitas sama määrusega pooltele ka kohalduvat õigust.

8. Avaldaja leidis 26.06.2024 seisukohas, et antud juhul kohaldub aegumisele tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 149 lg 1. Korteriomanike kui kaasomanike vahel on eriline

seadusjärgne võlasuhe VÕS § 3 p 6 mõttes.

Maakohtu määrus

9. Maakohus jättis 31.07.2024 määrusega avalduse aegumise tõttu rahuldamata ja

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

2-24-7576

9.1. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et kahjunõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149 lg 1.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 sätestab korteriomaniku kohustused

kui seadusest tulenevad kohustused, millede aegumist reguleerivad TsÜS 10. peatüki 3. jao

sätted, sh TsÜS § 149 ja § 150. TsÜS § 149 lg 1 suhtes on erisätteks TsÜS § 150 lg 1, mis

reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega, milleks on kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi

teada saama. Avaldaja nõude ja puudutatud isiku vastutuse aluseks on VÕS § 1043jj ehk kahju

õigusvastase tekitamise sätted (nn lepinguväline kahju), kuivõrd poolte vahel puuduvad

lepingulised suhted. Seega on tegemist TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud erijuhtumiga ehk

õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 149 lg 1

sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg kahju hüvitamise nõuetele reeglina ei kohaldu, sest

tehingulised kahju hüvitamise nõuded aeguvad TsÜS § 146 järgi, nagu ka lepingueelsetest

läbirääkimistest tulenevad nõuded ning deliktilised nõuded aeguvad §-de 150 ja 153 järgi. TsÜS

§ 149 lg 1 kohaldub üksnes sellistele kahju hüvitamise nõuetele, millised ühegi erisätte järgi ei

aegu.

9.2. Maakohus tugines TsÜS § 147 lg-le 1, § 150 lg-le 1 ja § 160 lg-le 1 ning tuvastas, et

esialgne kannatanu (kindlustusvõtja) pidi tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust

teada saama 03.09.2020, kui kahjujuhtum aset leidis ja kannatanu esitas kindlustusandjale

kahjuteate või hiljemalt 05.11.2020, kui avaldaja esitas puudutatud isikule kahjunõude. Samuti

on avaldaja 30.04.2021 esitanud puudutatud isikule kahjunõude meeldetuletuse. Seega

kahjunõude kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 03.09.2020 ja saabus

03.09.2023. Avaldaja esitas avalduse kohtusse aga alles 14.05.2024, s.o pärast nõude

aegumistähtaega (03.09.2023). Isegi juhul, kui arvestada kolmeaastast aegumistähtaega alates

30.04.2021 meeldetuletuskirja saatmisest puudutatud isikule, oleks nõue olnud aegunud

30.04.2024. Avaldaja ei toonud esile aegumise peatumise ega katkemise aluseid, samuti ei ole

aegumine peatunud ega katkenud nõude üleminekul kindlustusvõtjalt kindlustusandjale.

9.3. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus puudutatud isiku aegumise vastuväite ja kohaldas

avaldaja nõudele aegumist.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks arutamiseks, alternatiivselt palub teha uue määruse, millega avaldus

rahuldada.

10.1. Maakohus eksis pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel. Korteriomanike vahel on

seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe ka siis,

kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu. Maakohus jättis põhjendamata, miks

käesoleval juhul on pooltevaheliseks õigussuhteks delikt. VÕS § 1044 lg 1 ei piira avaldajal

nõuet esitada VÕS § 115 alusel. Pooltevahelisest õigussuhtest sõltub aegumise tähtaeg.

10.2. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et KrtS § 31 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumise

aegumistähtaega reguleerib TsÜS § 150. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe ja

KrtS § 31 lg 1 rakendamisel ei kohaldata (üldjuhul) hüvitusnõude alusena teisi sätteid, sh

deliktiõiguse sätteid. Kohustuse rikkumisega ei kaasnenud kellelegi ei isikukahju ja ei

põhjustatud kellegi surma.

2-24-7576

10.3. Avaldajale jääb arusaamatuks maakohtu selgitus, et KrtS ei erista enam korteriühistut ega

korteriomanike ühisust. Kohus ei selgita, kuidas see puudutab antud vaidlust. Korteriühistu ei

olnud menetlusse kaasatud ja asja sisuks on ühe korteriomaniku nõue teise korteriomaniku

vastu. Avaldaja ei nõustu, et omandivorm ei mõjuta aegumist. Korteriomanikud on

kaasomanikud hoone karbi suhtes ning korteriomanike vahelised õigused on reguleeritud

eriseadusega KrtS.

10.4. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 149 ja aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda TsÜS

§ 147 lg-st 2 ning VÕS § 82 lg-test 1, 3 ja 7. Avaldaja saatis 05.11.2020 puudutatud isikule

kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju

hüvitada hiljemalt 19.11.2020. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud

ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates

20.11.2020 ja sellest päevast algas nõude aegumine. Avaldaja esitas kohtusse avalduse

14.05.2024. Aegumistähtaja algusest ei ole möödunud 10 aastat.

Menetluse edasine käik

11. Puudutatud isik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata menetluse

jätkamiseks maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.

14. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude ebaõigesti kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva

nõudena VÕS § 1043 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb avaldaja puudutatud

isiku vastu esitatud nõue seadusjärgsel võlasuhtel ning nõude aluseks on VÕS § 115.

14.1. Aegumise kohta otsustuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt

menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe.

Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg (RKTKo

17.03.2021, 2-16-16764, p 13).

14.2. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ja

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse (eriomandi korrashoiu kohustus)

rikkumisest tulenevalt korterile nr 55 tekitatud kahju hüvitamist. Kindlustusvõtja (kahjustatud

korteri nr 55 omaniku) kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku (kahju põhjustanud korteri nr

62 omaniku) vastu on avaldajale (kindlustusandjale) üle läinud VÕS § 173 ja § 492 lg 1 alusel.

Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS §

72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma

teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. VÕS §-st 102 tuleneb korteriomanikule kohustus

teatada teistele korteriomanikele (või valitsejale) oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust

ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh

2-24-7576

nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo

14.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21–22; TrtRnKm 02.06.2022, 2-20-8225, p 9.2).

Ka on Riigikohus selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb seadusjärgne võlasuhe

korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1

järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest

tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Varasemalt kehtinud

korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-dest 1 ja 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5

(samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) tulenesid kohustused hoida korteriomandi reaalosa

korras ja hüvitada selle kohustuse rikkumisest tulenevad kahjud. Sarnased kohustused

tulenevad korteriomanikule ka KrtS § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 (RKTKo

14.11.2018, 2-12-24747 p 21).

Seega on kokkuvõtvalt korteriomanike omavaheline suhe seadusjärgne võlasuhe. Kuna

menetlusosaliste vahel on seadusest tulenev võlasuhe ja mitte deliktiline kahju õigusvastasest

tekitamisest tulenev võlasuhe, tuleb nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149 lg-s 1 seadusest

tuleneva nõude aegumise kohta sätestatut, mitte TsÜS § 150 lg-t 1, milles on sätestatud kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 149 esimese lause kohaselt

on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks

muutumisest. Uue KrtS jõustumise järel ei ole korteriomanike omavahelise õigussuhte olemus

muutunud, st tegemist oli varem ja on ka praegu seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega,

mille puhul on kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 115, mitte VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 7 (vt nt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 13jj).

14.3. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub

nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib

VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081, p 18).

Avaldaja on esile toonud, et saatis 05.11.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude,

andis talle mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 19.11.2020.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on

möödunud ja puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud

sissenõutavaks alates 20.11.2020 ja sellest päevast algas nõude aegumine. Avaldaja esitas

kohtusse avalduse 14.05.2024. Seega ei saa avaldaja nõue olla aegunud.

15. Kuna

maakohus

tegi

määruse

üksnes

hageja

nõude

aegumise

kohta

ja

määruskaebemenetluses oli üksnes aegumise küsimus, ei ole ringkonnakohtul õigust maakohtu

aegumise kohta tehtud otsustust kontrollides asuda hindama aegumata nõude aluseks olevaid

asjaolusid ega lahendada vaidlust ise esimesena lõpuni. Sisuliselt tuleb vaidlus lahendada

algusest peale. Sellises olukorras tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks (RKTKo

18.04.2018, 2-15-3686, p 13). Seega kuulub avaldaja määruskaebus rahuldamisele ja asi tuleb

saata maakohtusse menetluse jätkamiseks.

16. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS

§ 173 lg 3).

2-24-7576

17. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee asjas praegusel juhul menetlust lõpetavat lahendit, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)