3-24-568/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-568

Määruse kuupäev

30. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes seoses 15.12.2023.a sündmusega

Menetlusosalised

Kaebaja Pavel Ridnõi

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).

Asjaolud

1. Kaebaja Pavel Ridnõi esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 18.12.2023

nr 1-13/265-1), milles taotles kahju hüvitamist rahas 50,85 eurot või šokolaadi andmisega.

Kaebaja töötab toidujagajana. 15.12.2023 jäid toidukäru rattad E-hoonest väljudes kaldtee ja

uue asfaldi vahel olevasse 5 cm sügavusse lohku kinni, mille tagajärjel lõi kaebaja jala väga

kõvasti vastu käru. Vangla ei taganud kaebajale tema inimväärikuse ja tervise kaitset. Kaebaja

tundis valu, kannatusi ja ebameeldivusi, mis ei pea vältimatult kaasnema vangistusega.

Juhtum on fikseeritud meditsiiniosakonnas ja nähtav valvekaamerast, mille salvestise palus

kaebaja säilitada.

2. Tartu Vangla jättis 20.02.2024.a otsusega nr 1-13/24/265-2 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Toimunu kohta on koostatud uurimiskokkuvõte, mille kohaselt ei olnud tegemist

tööõnnetusega. Kaebaja vigastus fikseeriti meditsiiniosakonnas väikese sinise hematoomina

ning kaebajale ei määratud ajutist töövõimetust. Kaebaja on majandustööl olnud ligi 10 kuud

ja on sama trajektoori korduvalt toidukäruga läbinud. Kaebajale pidi olema teada või

vähemalt aimatav, et sellel kohal tuleb toidukäru käsitseda tähelepanelikumalt. Vangla

tegevus ei ole õigusvastane. Õnnetuse põhjustanud riskid on nõuetele vastavalt riskianalüüsis

kajastatud ja töötajad ohtudest teadlikud. Kaebaja on läbinud väljaõppe ja ohutusalase

juhendamise.

3. Kaebaja esitas 27.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes. Kaebaja taotleb hüvitist rahas 50,85 eurot või alternatiivselt 15 tk Kalevi šokolaadi

tervete metspähklitega (à 200 g).

Kaebaja on toidujagaja ja tema ülesandeks on muuhulgas toidukäru sööklast võtmine ja tagasi

viimine. E-maja sissepääsu kõrval on asfalt remonditud, mille tõttu on kaldtee ja asfaldi vahel

umbes 5 cm sügavune kaldtee laiune lohk. Kaebaja toidukäru rattad jäid ootamatult lohku

kinni ja kaebaja lõi väga kõvasti ja valusasti jala vastu käru. Kaebaja tundis valu, kannatusi ja

ebameeldivusi, mis ei pea vältimatult kaasnema vangistusega. Riik on isikult vabadust võttes

kohustatud tagama tema tervise kaitse. Kaebaja viitas mitmetele tööohutust, töötingimusi ja

tööandja kohustusi reguleerivatele õigusaktide sätetele.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. HKMS § 121 lg 2 p 21 kehtestamise eesmärk oli tasakaalustada omavahel kasu, mida

kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud

(seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik

kasu rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise

kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. HKMS § 133 lg 1 alusel peetakse varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riivet väheintensiivseks, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

Kaebaja soovis hüvitisena rahasummat 50,85 eurot või šokolaadi, mille kogumaksumus on

samas suurusjärgus. Kaebaja varaline hinnang hüvele jääb alla 100 euro piiri. Kohtule

esitatud kaebaja haigusloo väljavõte 15.12.2023 kohta näitab, et kaebaja lõi vastu toidukäru

ära parema jalasääre eesmise külje, jalasäärel on ca 0,5 cm läbimõõduga hematoom, ümbrus

veidi punetav, töövabastust kaebaja ei soovinud. HKMS § 133 lg 1 mõistes on tegemist

väheintensiivse õiguste riivega. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine

hindamaks, kas kaebajal on tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

4.2. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1

nimetatud kahju hüvitamise eeldused ei ole suure tõenäosusega täidetud.

RVastS § 7 lõikest 1 ja RVastS § 9 lõikest 1 tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1)

haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2)

kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo

ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju

korral avaliku võimu kandja süü. Kui kasvõi üks kahju hüvitamise eeldustest on täitmata, ei

ole kahjuhüvitise väljamõistmine võimalik.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal ei ole mittevaralise kahju korral kahju

tekkimist võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju

põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas

kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise

raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

4.3. Kohtuasja asjaoludel ei ole tõenäoline, et kaebaja saavutab endale rahalise hüvitise

määramise. Esiteks, nagu eespool öeldud, olid juhtumi tagajärjed kerged - kaebajal tekkis ca

0,5 cm läbimõõduga hematoom ja kaebaja tundis valu. Sündmust ei saa pidada sedavõrd

intensiivseks ja tagajärge sedavõrd raskeks, et sellega võiks kaasneda kaebajale rahalise

hüvitise määramine.

Teiseks tõi vastustaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja, et juhtumi põhjustanud

riskid on riskianalüüsis kajastatud ning kaebaja on läbinud väljaõppe ja ohutusalase

juhendamise. Kaebaja ei ole kaebuses sellele vastuväiteid esitanud. Vastupidi, kaebaja on oma

sõnul läbinud seda teekonda toidukäruga korduvalt. See näitab, et liikumisteed sai kohase

hoolsusega tegutsedes läbida ilma õnnetusjuhtumita.

5. Kui kaebus kuulub tagastamisele, siis ei vaja lahendamist küsimus riigilõivu tasumisest või

- vabastusest (kaebaja väitel on kaebus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba,

kuid samas tugineb kaebaja ka väärikuse alandamise väitele). Samuti puudub sel juhul

vajadus lahendada kaebaja taotlusi tõendite kogumiseks.

6. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175

lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks