3-23-2394/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2394

Haldusasi

X kaebus Viru Vangla 25. augusti 2022. a käskkirja nr 6-

3/653-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Indrek Arming

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 30. mai 2022. a käskkirjaga nr 6-2/355-1 kinnipeetav X tööle finants-

ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale alates 31. maist 2022.

2. Viru Vangla tunnistas 25. augusti 2022. a käskkirjaga nr 6-3/653-1 X süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda seitsmeks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt keeldus X 28. juulil 2022 tööle minemast.

3-23-2394

3. X esitas 22. septembril 2022 Viru Vangla 25. augusti 2022. a käskkirja peale vaide.

4. Viru Vangla jättis 27. septembri 2023. a vaideotsusega nr 6-12/448-2 X vaide

rahuldamata.

5. X esitas 22. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb talle määratud

distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamist.

6. Kohus võttis 1. detsembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse.

7. Viru Vangla esitas 11. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata. Vastustaja taotles vastuse kahe lisa osas menetluse kinniseks kuulutamist. Lisad

sisaldasid kaebaja terviseandmeid.

8. Kohus jättis 16. jaanuari 2024. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise

taotluse rahuldamata.

9. Kohus määras 4. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamise vormiks kirjaliku

menetluse, määras menetlusosalistele täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide

esitamiseks tähtajad, tegi neile teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja ning

määras, et kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga.

10. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega menetlusdokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

11.1. Kaebaja on 70% ulatuses töövõimetu. Tema vasakul käel puudub vigastuse tõttu

haaramisfunktsioon. Valvuri nõutud töö tegemiseks on vaja kasutada mõlemat kätt. Näiteks

on vaja tõsta kümneid raudjalgadega toole, samuti suuri ümmargusi laudu, mis kaaluvad 20–

30 kg. Kaebaja ei suuda vasaku käega tõsta üle 5 kg kaaluvaid esemeid. Ühe käega moppi

kasutades võtaks tal 50 meetri pikkuse koridori ja 40 inimese jaoks mõeldud puhkeruumi

koristamine ebamõistlikult palju aega ja see näeks välja tema mõnitamisena. Lisaks

diagnoositi tal juba vähemalt 10 aastat tagasi spondülofoonsed muutused – lülid vajusid

kokku, mistõttu on kaela ja selga väga valus keerata.

11.2. Otsest korraldust talle ei antud, vaid küsiti, kas ta hakkab tööle või ei hakka.

11.3. Vaideotsuses sisalduv väide, et kaebaja keeldus 28. juunil 2022 protokolliga tutvumast,

on väär. Kaebajale ei tutvustatud käskkirja, tema vastuväiteid ei võetud arvesse ning midagi ei

kontrollitud. Vanglaametnikud on käitunud sihilikult õigusvastaselt, et teda kiusata. Nad

teadsid, et kaebajal pole tööle asumise käskkirja füüsiliselt võimalik täita.

12. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

12.1. Perearst kooskõlastas 7. juunil 2021 kaebaja tööle määramise. Tema hinnangul puudusid

kaebajal vanglas töö tegemist välistavad haiguslikud seisundid. Arst on kaebaja tervisekaardil

märkinud, et kaebaja on töövõimeline lihtsamatel majandustöödel, näiteks sobib talle

koristamistöö, töö pesumajas, ning vastavalt võimalustele toidujagaja töö. Tervisekaardi

väljavõte tõendab, et arst võttis kaebaja töövõimelisuse hindamisel arvesse tema tegelikku

2(9)

3-23-2394

tervislikku seisundit, sest luba anti kaebajale töötamiseks üksnes lihtsamatel majandustöödel.

Kaebaja selgitas tööle määramise menetluses, et ta ei ole nõus tööle asuma, sest ta on

töövõimetu ning töötamine tunnitasuga 63 senti on tema jaoks solvav ja mõnitav. Kaebaja ei

vaidlustanud tööle määramise käskkirja.

12.2. Vaidlustatud käskkirjaga määratud kartserikaristus pöörati täitmisele 1. septembril 2022.

Distsiplinaarkaristus on VangS § 65 lg 5 kohaselt kustunud ega avalda enam kaebajale mõju.

12.3. Nii vaides esitatud dialoogist kui ka kaebaja 11. detsembri 2023. a kohtule esitatud

avaldusest nähtub, et valvur andis kaebajale tööle asumise korralduse ning see oli üheselt

arusaadav.

12.4. Kaebaja märkis vaides, et tal tekkis haaramisfunktsiooni kahjustus 1990. aastatel

toimunud käetrauma tõttu. Kaebaja õppis Viru Vanglas karistust kandes 2013–2014

kutseõppes abikoka erialal ning talle väljastati lõputunnistus. Õppekava hõlmas praktikat Viru

Vangla suurköögis ning koka abitööde tegemiseks peab praktikandil olema füüsiline

võimekus, mis eeldab mõlema käe funktsioneerimist. Kui kaebaja vasakul käel puuduks

haaramisfunktsioon, poleks ta saanud abikoka kutseõpet läbida. Abikoka praktika üheks

tööülesandeks oli ruumide koristamine, mis on analoogne vangla majandustöödega.

12.5. Kaebajale teostati küll 25. oktoobril 2022 SA-s Ida-Viru Keskhaigla

elektroneuromüograafia uuring, mille tulemusena leiti, et kaebaja vasakul käel esineb

mõõdukas astmes kahjustus. Uuring viidi läbi 16 kuud pärast seda, kui vangla arst oli 7. juunil

2021 hinnanud kaebaja tervislikku seisundit tööks vangla majandustöödel. Nimetatud uuring

ei oma praeguses vaidluses tähtsust, sest kohus hindab vangla tegevuse õiguspärasust kaebaja

rikkumise toimepanemise või karistuse määramise seisuga. Kinnipeetavat võib vangla tööst

tervislikel põhjustel vabastada eelkõige vangla meedik, kes on teadlik vangla majandustöö

laadist ja tingimustest. Kaebajale pakuti 28. juulil 2022 meediku vastuvõttu terviseseisundi

hindamiseks, kuid ta keeldus. Kui vangla tervishoiutöötaja ei ole andnud kinnipeetavale tööst

vabastust, tuleb tal täita vanglaametniku korraldust asuda tööle ning tööst keeldumine on jäme

distsipliini rikkumine.

12.6. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt puudub kaebajal tõsiseltvõetav põhjus koristustöödest

keeldumiseks. Tööst keeldumise põhjus on pigem hoiakutes. Kaebaja ei ole kohtule esitanud

tema invaliidsust tõendavaid dokumente. Vastustaja ei pea kaebaja töövõime hindamise kohta

tõendite kogumist vajalikuks, sest dokumendipõhise töövõime hindamisel ei anna Eesti

Töötukassa hinnangut, kas kinnipeetav on võimeline vanglas töötama. Seega ei välista Eesti

Töötukassa töövõime hindamise otsus kinnipeetava töökohustust.

12.7. Vangla järgis kaebaja karistamisel VangS § 64 lg-test 1–4 tulenevaid nõudeid. Kaebaja

etteheited, et vangla ei tutvustanud talle haldusakte ega lubanud seisukohti esitada, ei vasta

tõele, ning seda kinnitavad vanglaametnike märkmed haldusaktidel. Vastustajal pole põhjust

neid märkmeid mitte usaldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus lahendab esmalt kaebuse (I) ning seejärel muud küsimused (II).

I

3(9)

3-23-2394

14. Kaebaja on esitanud kohtule Viru Vangla 25. augusti 2022. a käskkirja peale

tühistamiskaebuse. Kuigi kaebaja osutas kaebuses, et ta ootas vaideotsust üle aasta, kinnitas ta

24. novembri 2023. a avalduses kohtule, et ta ei soovi esitada tuvastamiskaebust seoses

vaidemenetluse kestusega.

15. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et praeguses asjas vaidlustatud käskkiri ei avalda

kaebajale enam mõju, sest distsiplinaarkaristus on kustunud. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub

distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Kaebajale

25. augusti 2022. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus kustus 25. augustil 2023, s.o

enne kohustuslikus kohtueelses menetluses vaideotsuse tegemist. Kuigi vastustaja pole

väitnud, et tühistamiskaebus oleks lubamatu, märgib kohus, et ei pea tühistamiskaebust

ainetuks. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri võib olla õiguslikuks

aluseks mõnele hilisemale kinnipeetava jaoks koormavale haldusaktile. Samuti võib

käskkirjas antud hinnang omada tähtsust vangistuses soodustuste ja kaalutlusõiguse alusel

antavate õiguste andmisel ning ennetähtaegse vabastamise kaalumisel (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 11 ning Riigikohtu üldkogu määrus nr 3-24-

2147/7, p 15).

16. Praeguse kohtuvaidluse esemeks on üksnes Viru Vangla 25. augusti 2022. a käskkiri.

Pooltel ei ole praeguses asjas võimalik vaielda selle üle, kas Viru Vangla määras kaebaja 30.

mai 2022. a käskkirjaga nr 6-2/355-1 tööle õiguspäraselt. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja

nimetatud käskkirja vaidlustanud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tööle

määramise käskkiri vastaks tühise haldusakti tunnustele (haldusmenetluse seaduse (HMS) §

63 lg 2). Viru Vangla 30. mai 2022. a käskkirja andmisel on tuginetud vangla

meditsiiniosakonna perearsti otsusele kaebaja vanglas töötamise võimelisuse kohta. Käskkirja

kohaselt tegi perearst 7. juunil 2021 otsuse, mille kohaselt on kaebaja töövõimeline

lihtsamatel majandustöödel: talle sobib nt koristamistöö, töö pesumajas, vastavalt

võimalustele toidujagaja töö (dtl 66). Sama nähtub kaebaja haigusjuhtu nr A11774

väljavõttest (dtl 86). Tegemist ei ole töödega, mis kohustaksid toime panema õiguserikkumise

või mida ei saaks vanglas töötamise kohustuse raames ilmselgelt üheltki kinnipeetavalt nõuda

(HMS § 63 lg 2 p-d 4 ja 5). Kahtlust pole ka selles, et 30. mai 2022. a käskkirja adressaadiks

oli kaebaja. Nagu vastustaja on selgitanud, oli 30. mai 2022. a käskkirjas märgitud kaebaja

isikukoodi kohta valed andmed, kuid see viga parandati 6. juuni 2022. a käskkirjaga nr 6-

2/355-2 (dtl 68). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei

mõjuta 30. mai 2022. a käskkirja sisu ega kehtivust (HMS § 59). Kaebaja ei ole väitnud, et ta

polnud 30. mai 2022. a käskkirjast teadlik. Seega on tegemist kehtiva ja ka formaalse

õigusjõu saavutanud (s.o vaidlustamatuks muutunud) haldusaktiga. Kehtivat haldusakti tuleb

täita (HMS § 60 lg 2 ja § 61 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust kaebaja väited, mis

puudutavad üksnes Viru Vangla 30. mai 2022. a käskkirja õiguspärasust.

17. Kaebajale määrati 25. augusti 2022. a käskkirjaga distsiplinaarkaristus seoses sellega, et ta

keeldus 28. juulil 2022 täitmast samal päeval antud tööle asumise suulist korraldust.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja on väitnud, et talle ei antud 28.

juulil 2022 korraldust ning kui korraldus ka anti, ei olnud ta tervisliku seisundi tõttu

võimeline töötama. Kui viimane väide leiab kinnitust, saab kaebaja tugineda VangS § 37 lg 2

p-le 3. Nimetatud sätte kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel

4(9)

3-23-2394

põhjustel võimeline töötama. Seepärast tuleb kindlaks teha, kas vanglaametnik andis 28. juulil

2022 kaebajale korralduse tööle asuda ning kas kaebaja tervislik seisund võimaldas tal tol

päeval alluda vanglaametniku antud tööle asumise korraldusele.

17.1. Viru Vangla 25. augusti 2022. a käskkirjas märgitu kohaselt andis kontaktisik A. Prints

28. juulil 2022 kl 14.13 kaebajale suulise korralduse minna tööle ja hakata osakonda

koristama, kuid kaebaja keeldus tööle minemast (dtl 16). Haldusasja materjalide hulgas on

kaebaja kohta koostatud Viru Vangla inspektor-kontaktisiku 28. juuli 2022. a ettekanne nr 3-

22-6669, milles on märgitud järgmist: „[k]innipeetavale antud korraldus asuda tööle

koristama, kuid ta keeldus.“ (dtl 21). Kaebaja selgitas 22. septembri 2022. a vaides, et ta

mängis 28. juulil 2022 kl 14.13 paiku teise kinnipeetavaga lauamängu, kui tema juurde tulid

kolm kontaktisikut. Temaga rääkis üksnes kontaktisik M. Raus, kes küsis, kas kaebaja soovib

töötada. Pärast seda, kui kaebaja oli vastanud, et ta ei saa terviserikke tõttu pika harjaga

põrandat koristada ning ta ei pea meditsiiniõe tervisekontrolli vajalikuks, vanglaametnikud

lahkusid (dtl 25). Kaebaja lisas vaides, et tolles sektoris antakse tööle asumise korraldusi

üksnes lõuna- ja õhtusöögi ajal ning korralduse annab valvur, mitte kontaktisik.

Kohtu hinnangul pidi kaebaja ka juhul, kui vestlus toimus tema kirjeldatud viisil, aru saama,

et vanglaametnik andis talle tööle asumise korralduse. Isegi kui küsimus, kas kaebaja soovib

töötada, oli kaebaja jaoks arusaamatu, pidi talle olema hiljemalt siis, kui ametnik küsis, ka ta

soovib, et talle kutsutaks meditsiiniõde tervisekontrolli teostama, mõistetav, et talle anti

korraldus kohe tööle asuda. Kui kaebaja kahtles vestluse sisu või toimumisaja tõttu, kas

tegemist oli korraldusega, tulnuks tal esitada täpsustav küsimus (VangS § 1321 lg 3). Asja

lahendamisel ei oma tähtsust, kes kolmest inspektor-kontaktisik kaebajale korralduse andis,

sest tööle asumise korralduse andmise õigus oli neil kõigil (VangS § 67 p 1). Seega nähtub

asjas kogutud tõenditest, et vanglateenistuse ametnik andis kaebajale 28. juulil 2022 tööle

asumise korralduse.

Vanglaametniku 28. juuli 2022. a tööle asumise suuline korraldus tugines 30. mai 2022. a

kaebaja tööle määramise käskkirjale.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele. Üldjuhul kehtib see kohustus sõltumata sellest, kas kinnipeetav

peab korraldust õiguspäraseks. Tööle asumise korralduse täitmata jätmine on õigustatud

üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on

ilmselge, või kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-15-3133/29, p 13). Haldusasja materjalides ei osuta miski 28.

juuli 2022. a tööle asumise korralduse tühisusele. VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest on

praeguses asjas asjassepuutuv VangS § 37 lg 2 p 3, mille kohaselt ei ole töötama kohustatud

kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

17.2. Kohus kontrollib järgnevalt asjas kogutud tõendite põhjal, kas kaebaja oli 28. juulil

2022 tervisliku seisundi tõttu võimeline tööle asuma.

Kaebaja on osutanud kohtumenetluses kahele terviseprobleemile: kaebuses viitas ta vasaku

käe haaramisfunktsiooni puudulikkusele (dtl 2) ning 22. novembri 2023. a avalduses kaela- ja

selgroo muutustele (dtl 45). Vaides on kaebaja märkinud, et tema invaliidsus (70%) on

tingitud neist mõlemast terviseprobleemist (dtl 24). Kaebaja palus 6. detsembri 2023. a

taotluses kohtul välja nõuda paar aastat tagasi Puru haiglas tema vasaku käe kahjustuse kohta

tehtud uuringu (dtl 56). Vastustaja esitas nimetatud tõendi kohtule (11. jaanuari 2024. a vastus

kaebusele, lisa 7). Nimetatud uuringu kohta koostatud 25. oktoobri 2022. a saatekirja vastuses

5(9)

3-23-2394

on märgitud uuringu järeldusena järgmist: „[e]sineb mõõdukas astmes n.medianuse ja

n.ulnarise kahjustus küünarvarre nivoolt vasakul käel (posttraumaatiline- anamneesis oli

vasaku käe trauma 1993aastal).“ (dtl 96). Samuti esitas vastustaja kaebaja tervisekaardi

väljavõtte, mis kajastab sissekandeid ajavahemikus 7. juuni 2021 kuni 15. november 2023 (dtl

86).

Kaebaja on vaides selgitanud, et ta sai vasaku käe trauma 1990-aastate keskpaigas (dtl 24).

Kaebaja 15. jaanuari 2024. a avaldusest nähtuvalt esines tal vasaku käe haaramisfunktsiooni

puudulikkus juba 2014. aastal, mil ta läbis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses kutseõppes

abikoka õppekava. Kaebaja kirjelduse kohaselt ei saanud ta ka siis vasaku käega raskuseid

hoida (dtl 97 ja 77). Kaela- ja selgroo muutuste kohta märkis kaebaja 22. novembri 2023. a

avalduses, et see terviseprobleem diagnoositi tal juba vähemalt 10 aastat tagasi (dtl 46). Seega

ei ole tegemist terviseprobleemidega, mis oleksid ilmnenud pärast 30. mai 2022. a käskkirja

andmist ning millega ei saanud vastustaja kaebaja tööle määramise käskkirja andmisel

arvestada.

Vangla tugines 30. mai 2022. a käskkirja andmisel arsti 7. juuni 2021. a sissekandele. Kaebaja

tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt märkis arst nimetatud sissekandes, et andmebaaside

andmetel puuduvad kaebajal vanglas töö tegemist välistavad haiguslikud seisundid. Arst

märkis lisaks, et kaebaja on kurtnud pikalt põlvevalu, mistõttu ei saa välistada probleemi

põlveliigestega ning ta võib vajada edasisi uuringuid. Seejärel on arst esitanud seisukoha, et

kaebaja on töövõimeline lihtsamatel majandustöödel (sobib nt koristamistöö, töö pesumajas,

vastavalt võimalustele toidujagaja töö). Vaatamata sellele, et nimetatud sissekandes pole

mainitud kaebaja vasaku käe ning kaela- ja selgrooga seotud terviseprobleeme, osutab arsti

järeldus lihtsamate majandustööde sobilikkuse kohta sellele, et arst oli nimetatud

terviseprobleemidest teadlik. Vastasel juhul ei oleks arst märkinud, et just toidujagaja töö

sobib kaebajale vastavalt tema võimalustele (dtl 86).

Kaebaja ei ole esile toonud, et vasaku käe ning kaela- ja selgrooga seotud terviseprobleemid

oleksid tal pärast tööle määramise käskkirja andmist sedavõrd ulatuslikult süvenenud, et

lihtsamate majandustööde tegemine oleks võimatuks muutunud. Ka kaebaja tervisekaardi

väljavõttest ei nähtu, et kaebajal oleksid olnud 2022. a augustis tervisehäired, mis ei saanud

tööle määramise käskkirja andmisel vanglale teada olla.

Seega ei õigustanud kaebaja tervislik seisund 28. juulil 2022 tööle asumise korralduse

eiramist.

VangS § 37 lg 3 sätestas kaebajale tööle asumise korralduse andmise ajal kehtinud

redaktsioonis, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Seepärast ei võinud

kaebaja lähtuda tööle asumise korralduse saamisel enda subjektiivsest arusaamast oma

tervisliku seisundi või oma töö tõhususe kohta. Kuna kaebajale pakuti 28. juulil 2022

võimalus konsulteerida meditsiiniõega, oli talle tagatud võimalus saada oma terviseseisundi

kohta ka arsti hinnang. Jättes selle võimaluse kasutamata, pidi kaebaja aru saama, et tööle

asumise korralduse täitmata jätmisel võidakse teda distsiplinaarkorras karistada.

17.3. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebaja rikkus 28. juulil 2022 tööle asumisest

keeldumisega VangS § 37 lg-s 1 sätestatud töötamise kohustust.

18. Vaidlustatud käskkirja kohaselt oli kaebaja rikkumine süüline, sest menetluse käigus ei

saanud vastustajale teatavaks ühtegi töötamisest vabastavat asjaolu. Kohus nõustub, et

tegemist on süülise rikkumisega. Kaebaja teadis, et vangla oli ta 30. mai 2022. a käskkirjaga

6(9)

3-23-2394

tähtajatult tööle määranud ning ta ei ole ka kohtumenetluses süülisust välistavaid asjaolusid

esile toonud. Seega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo (VangS § 63 lg 1).

19. Kuigi kaebaja ei ole väitnud, et talle distsiplinaarkaristuse määramisel oleks tehtud

kaalumisvigu, peab kohus vajalikuks karistuse proportsionaalsust kontrollida.

19.1. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada õigusaktide nõuete süülise

rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja

määrati kartserisse seitsmeks ööpäevaks.

Vaidlustatud käskkirjas on selgitatud nii kinnipeetava töötamise kohustuse kui ka

distsiplinaarkaristuse eesmärki. Samuti on käskkirjas põhjendatud distsiplinaarkaristuse

vajalikkust ja karistusliigi ja määra valikut. Käskkirja kohaselt peetakse töötamisest

keeldumist vanglas raskeks rikkumiseks, sest tööst keeldumisega väljendab kinnipeetav oma

negatiivseid hoiakuid. Tegemist on korra ja distsipliini tagamise seisukohalt olulise kohustuse

täitmata jätmisega, mille eest karistamata jätmine annaks teistele kinnipeetavatele vale

signaali ja ohustaks vangla julgeolekut ja korra tagamist. Kaebajale ei peetud noomitust

piisavaks karistuseks, sest tal oli juba kuus kehtivat noomitust. Samuti ei peetud piisavaks

kokkusaamiste keelamist, sest kaebaja ei olnud 2022. aastal kokkusaamistel käinud.

Elektriseadmete puudumise tõttu poleks nende keelamine tulemust andnud. Eeltoodust ja

rikkumise raskusest tulenevalt peeti põhjendatuks rangeima karistusliigi määramist. Karistuse

määra ei peetud ülemääraseks, sest see vastas karistamise eesmärgile ja jäi tuntavalt alla poole

lubatavast 45-ööpäevasest karistusmäärast. Karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid ei tuvastatud (dtl 17).

19.2. Vanglal on kinnipeetavale nii distsiplinaarkaristuse määramise kui ka karistusliigi ja

-määra üle otsustamisel kaalutlusõigus (VangS § 63 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib

kaalutlusreeglitest kinnipidamist (HKMS § 158 lg 3).

Kohtupraktikas on samuti leitud, et töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse

eesmärkide saavutamise ning tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks

rikkumiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-3133/29, p 17). Kuigi raskete

rikkumiste korral on kartserisse paigutamine kohane karistus, peab sellisel viisil karistamine

olema igal üksikjuhtumil põhjendatud ja põhjendamiskohustus suureneb vastavalt

kartserikaristuse pikkusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-2164/40, p 13).

Vaidlustatud käskkirja põhjendustest nähtuvalt on vastustaja kaebaja karistamise vajalikkust

ja karistuse valikut piisava põhjalikkusega kaalunud ning lähtunud eesmärgipärastest ja

asjakohastest kaalutlustest. Asja materjalides ei osuta miski sellele, et vanglaametnikud

oleksid kaebajat tööle asumise korralduse andmisel või tema karistamisel kiusanud. Kuna

käskkirjast ei nähtu kaalutlusvigu, on käskkiri sisult õiguspärane.

20. Kaebaja on nii kaebuses kui ka vaides osutanud vastustaja menetluslikele rikkumistele.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja viinud distsiplinaarmenetluse läbi valdavalt

nõuetekohaselt. Menetluslikud minetused ei ole mõjutanud asja otsustamist.

20.1. VangS § 64 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavat distsiplinaarrikkumisest koheselt

informeerida. Viru Vangla inspektor-kontaktisiku 28. juuli 2022. a ettekandele on tehtud

märge kaebaja teavitamise kohta 23. augustil 2022 (dtl 21). Distsiplinaarmenetluse protokolli

kohaselt teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse läbiviimisest 23. augustil 2022. Muude

andmete puudumise tõttu saab lugeda tõendatuks, et vastustaja informeeris kaebajat

7(9)

3-23-2394

distsiplinaarrikkumisest ja distsiplinaarmenetluse läbiviimisest 23. augustil 2022.

Distsiplinaarrikkumisest teavitamist ligi neli nädalat pärast rikkumise toimepanekut ei saa

pidada VangS § 64 lg-s 2 ettenähtud koheseks informeerimiseks. Ka vaideotsuses on

mööndud, et teavitades kaebajat distsiplinaarmenetlusest 23. augustil 2022, ei tehtud seda

koheselt (dtl 39). Erinevalt vaideotsuses märgitust on kohtu hinnangul tegemist

menetlusnormi, s.o VangS § 64 lg 2, rikkumisega. Siiski ei ilmne asja materjalidest, et see

rikkumine oleks mõjutanud menetluse lõpptulemust.

Distsiplinaarmenetluse protokollile tehtud märke kohaselt oli kaebajal võimalik protokolliga

tutvuda 24. augustil 2022, kuid ta keeldus sellele alla kirjutamast (dtl 20). Võttes arvesse, et

kaebaja on keeldunud allkirjastamast ka mitmeid teisi vanglas koostatud dokumente (30. mai

2022. a käskkirja, dtl 66; 6. juuni 2022. a käskkirja, dtl 68; 25. augusti 2022. a käskkirja, dtl

18), peab kohus usutavaks, et ta keeldus protokolli allkirjastamast. Keeldumise põhjust ei ole

kaebaja kohtule selgitanud. Kaebaja küll väitis vaides, et ta vestles 24. augustil 2022

protokolli allkirjastanud inspektor-kontaktisikuga. Kuna kaebajale oli tagatud võimalus lisada

oma vastuväited (sh selgituste andmise mittevõimaldamise kohta) kasvõi märksõnaliselt

prokolli juurde, ei nõustu kohus siiski kaebaja väitega, et käskkirja andmisel ei võetud tema

vastuväiteid arvesse. Asjaolust, et kaebaja keeldus protokolliga tutvumast, võis vastustaja

põhjendatult järeldada, et kaebaja loobus ühtlasi ka selgitusi andmast. Seepärast pole

vastustajale etteheidetav, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri koostati juba järgmisel

päeval, s.o 25. augustil 2022. Kaebaja ei ole ka hiljem esitanud selgitusi, mis mõjutaksid

käskkirja sisulist õiguspärasust (HMS § 58).

20.2. Kaebaja väide, et talle ei tutvustatud 25. augusti 2022. a käskkirja, on alusetu.

Käskkirjale tehtud märke kohaselt keeldus kaebaja käskkirja vastuvõtmist allkirjaga

kinnitamast. Asjaoludest, et kaebaja esitas tähtaegselt vaide ning kajastas vaides 25. augusti

2022. a käskkirja sisu, saab järeldada, et ta sai käskkirja kätte.

20.3. Kaebaja on kaebuses vaielnud vastu ka Viru Vangla 6. juuni 2022. a käskkirjale tehtud

märkusele, mille kohaselt kaebaja keeldus 28. juunil 2022 nimetatud käskkirjaga tutvumast.

Viru Vangla 6. juuni 2022. a käskkirjaga parandati 30. mai 2022. a käskkirjas esinenud ilmne

ebatäpsus. Kuna kaebaja oli 28. juulil 2022 tööle asumisest keeldudes 30. mai 2022. a

käskkirjast teadlik ning tolles käskkirjas sisaldunud ebatäpsus ei mõjuta käskkirja kehtivust, ei

oma asja lahendamisel tähtsust, kas ja millal sai kaebaja Viru Vangla 6. juuni 2022. a

käskkirjast teada.

21. Kohus ei pea vaidlustatud käskkirja ka muudel põhjustel õigusvastaseks. Selle on andnud

pädev organ (VangS § 64 lg 4; justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ § 17 lg 1). Karistus on määratud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (VangS §

64 lg 41).

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et Viru Vangla 25. augusti 2022. a käskkiri nr 6-3/653-1 on

õiguspärane ning kaebaja väiteid ei anna alust selle tühistamiseks.

II

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud kulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

8(9)

3-23-2394

24. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb menetlusabina riigi kanda (HKMS

§ 118 lg 3).

25. Kohtu 4. septembri 2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt asendab kohus kohtuotsuse

avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

26. Praeguse haldusasja materjalide hulgas on tõendid, mis sisaldavad teavet kaebaja

terviseseisundi kohta (nt väljavõte kaebaja haigusjuhtudest ja 25. oktoobri 2022. a saatekirja

vastus). Kaebajal on õigus esitada edasikaebetähtaja jooksul halduskohtule taotlus menetluse

osaliselt kinniseks kuulutamiseks ja taotlus jätta kohtuotsuse avaldamisel peale kaebaja nime

ka muud andmed avaldamata (HKMS §172). Kui menetlusväline isik peaks avaldama soovi

haldusasja toimikuga tutvuda, on kohtul õigus piirata tema õigust toimikuga tutvuda. Sellise

taotluse saamisel küsib kohus enne loa andmise üle otsustamist poolte seisukohta (HKMS §

89 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

9(9)